Kristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................................................................... 6 Kokkuvõte..........................................
Esmalt selgitan, et mõistet "avaliku elu tegelane" kasutatakse põhiliselt ajakirjanduse kontekstis, kui on räägitud sellest, et ühiskonnas tuntud inimeste taluvuslävi seoses ajakirjandusega peaks olema väiksem kui tavainimestel. Seetõttu käsitlen järgnevalt tuntud inimeste kohta käivate andmete avalikustamist ajakirjanduses. Avaliku elu tegelase eraelu kajastamisel ajakirjanduses tuleb peale eraelu puutumatuse põhiõiguse kaaluda ka sõnavabaduse põhiõigust. Riigikohus on sellega seoses märkinud: "Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust." Varem oli mitmetes Euroopa riikides juurdunud arusaam, et avaliku elu tegelase õigus eraelule on oluliselt kitsam kui tavainimestel. Nii ajakirjanduses kui ka kohtupraktikas lähtuti
objektiivsest seadusandjast. Seaduse tekstist on selle teooria kohaselt võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused, selle argumenteerimise käigus otsitakse lahendus arvestades üldprintsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. Tõlgendamismeetodite valik, ühe ainsa argumendi kautamine on ebasovitav Põhiseaduse tõlgendamise omapära, põhiseaduse sätted on üldisemad ja abstraktsemad kui teistel seadustes. Kuna põhiseadus peab tagama ühiskonnas teatud stabiilsuse, on selle sage muutmine raske ning ebavajalik. Põhiseaduse normid on pigem printsiibid kui reeglid . seega kehtib põhiseaduse tõlgendamisel põhiseaduse ühtsuse nõue- erinevate põhiseaduslike normide vahel tuleb otsida eelkõige kompromisse. 5. Põhiseaduse põhiprintsiibid, normid mis on riigi õigusliku ülesehituse määramisel eriti tähtsad. Nendes on välja toodud kõik see mis põhiseaduse normide puhul kehtima peaks.
Eesti põhiseaduse § 26 sätestab EIÕKi eeskujul: “Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.” (Eesti...1992) Sõnavabaduse puhul lähtub meie põhiseadus samuti EIÕKist: “igaühel on sellele õigus, kuid seda võib piirata avalikkuse hüvanguks ja juhul, kui see õigus riivaks teiste inimeste õigust oma perekonna- ja eraelu kaitseks”. Avalikke ja konfidentsiaalseid andmeid, inimese õigust enda kohta käivale informatsioonile reguleerivad peale põhiseaduse ka teised Eesti Vabariigi seadused: võlaõigusseadus, avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus. Kui isikuandmete
arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame, kuid kindlad sõnavabaduse piirid peavad reaalses elus siiski eksisteerima, sest loomuomaselt ei ütle välja kõike seda, mida mõtleme ?. Tihti unustatakse ära, et inimestele antud õigustele kehtivad ka selgepiirilised kohustused, mille rikkumisele reageerib ühiskond alati halvakspanuga. Seadus keelab rikkuda ja halvustada teiste inimeste õigusi ja vabadust, tervist, au ning head nime, kuid kas see ongi ainuke, mis meile sõnavabaduse puhul piiranguks seatakse?
lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised
..............................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
EIÕK tuvastas, et Keegani ja tema tütre vahel on olemas peresidemed ja seetõttu on nende suhe kaitstav artikliga 8. EIÕK leidis, et vaatamata sellele, et artikliga 8 sätestatud pereelu puutumatuse rikkumine toimus kooskõlas seadusega, saaks rikkumist õigustada üksnes juhul, kui esineks artiklis 8 (2) sätestatud eeldused. Antud kaasuse puhul neid ei ole ning perekonna ellu sekkumine ei olnud sõltumata selle seaduslikkusest vajalikuks demokraatlikus ühiskonnas. EIÕK lahend Evans vs. UK. Viljastatud munaraku kasutamine. Inglise kohus leidis, et J-l on õigus nõusolek tagasi võtta. Evans esitas kaebuse EIÕK-le leides, et Inglise seadus rikub tema õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. EIÕK leidis, et tegemist ei ole Evansi suhtes artikli 8 rikkumisega. Pereelu ja eraelu on artikli 8 tähenduses ajas muutuvad kategooriad. 6 7
Teema on olnud väga aktuaalne ja rohkelt kõneainet pakkuv nii meediamaastikul kui juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid
omavalitsused ja nende ametiisikud Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.1 PS § 44 lg 2, mis sätestab riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste kohustuse anda isiku nõudmisel informatsiooni oma tegevuse kohta.2 Eesti põhiseaduses tingib aga vajaduse eraelu ja perekonnaelu seoseid käsitleda PS § 27, mis samuti reguleerib perekonna kaitset. PS § 27 lg 1 ütleb, et perekond rahva püsimise ja 1 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2012). Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk- 2/pg-42-2/ (07.04.2014). 2 Samas. Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-44/ (07.04.2014). 2 kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Kuna perekonna kaitse on üksikisiku huvides, tuleneb PS § 27 lg-st 1 ka subjektiivne õigus nõuda riigilt oma perekonnaelu kaitset.
täitmiseks kohustuslik. Kohus ise aga oma otsust muuta ei saa. Ja kuigi karistusjärgne kinnipidamine määratakse tähtajatult, mis tähendab, et kohus võib otsustada selle lõpetamise igal ajal, siis kuna esmase kontrolli tegemise ajal ei ole seda osa otsusest veel täitma hakatud ei saa kohus seda ka lõpetada. Vastavalt KrMS § 410 lg-le 1 pööratakse kohtuotsus täitmisele, 30 Eelnõu seletuskiri, lk 8. 31 Ibid. 32 Eesti Vabariigi Põhiseadus. 28.juuni 1992 RT 1992, 26, 349; RT I 2007, 33, 210. 33 Eelnõu seletuskiri seisuga lk 16. 13 kui seaduses pole sätestatud teisiti. Et peale jõustunud kohtuotsust oleks võimalik vältida meetme täitmisele pööramist, peaks KrMS-s nägema ette vähemalt välistava tingimuse, mille esinemisel võib jätta karistusjärgse kinnipidamise kohaldamata. Segadust tekitab ka lisaks
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
sisuline info, mis võib paljudele ebamugavust tekitada ning mida ei aktsepteerita, samuti ka subjektiivsed ja poliitilised arvamuseavaldused. Info levitamise moodustest on kaitstud peale sõna ka kõikvõimalikud muud viisid, nagu pilt, pantomiim, skulptuur. Oluline ei ole infokandja vaid info levitamine. Samamoodi ei ole vahet, kas infot levitatakse trükis, Internetis, televisiooni- või raadiosaates, filmi või kunstiteoses. Lisaks arvamus- ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada informatsiooni, mis on avalik. Sõnavabadust saab ka teatud juhtudel piirata. Nendeks on juhtumid, kus enda ideede ja arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, tervist, au ja head nime või avalikkuse huve. Vabadusõiguste alla võib liigitada veel korrespondentsi puutumatuse, mis kujutab endas igaühe vabadust ilma segamiseta teiste isikutega infot vahetada. Riigil ei ole ilma seadusliku
Õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve alla kuuluvad järgmised õigustloovad aktid: 1) seadused; 2) seadlused; 3) Vabariigi Valitsuse määrused; 4) ministrite määrused; 5) kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; 6) avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.4 1 Õiguskantsleri seadus.- RT I 1999, 29, 406 (redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2014) 2 M. Ernits. Õiguskantsler- Juridica I/2003, lk 14-27 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.- RT I 1992, 26, 349 2 (12) Õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse menetluse algatamine võib toimuda kas õiguskantsleri omal algatusel (kui ta näeb, et õigustloov akt ei ole tema arvates kooskõlas põhiseaduse või seadusega) või isiku avalduse alusel. Juhul kui menetlus algatatakse avalduse alusel, peab avaldaja esitama avalduses põhjendused, milles seisneb tema hinnangul õigusakti vastuolu põhiseadusega või seadusega
Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus midagi teha, õigus mingisugusele hüvele. Positiivset sõna-ja ajakirjandusvabadust kaitsevad eeskätt seadused, mis tagavad juurdepääsu valitsuse valduses olevale informatsioonile, ja seadused, mis tagavad avalikkuse juurdepääsu meediakanalitele. Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist. Ajakirjandusvabaduse tähendus sõltub ka ühiskonna eneseteadvusest, aja jooksul kujunenud müütidest. Võimalik on ka variant, kus inimesed isegi ei tea, mida nad teada ei saa, ja usuvad, et elavad vaba teabeleviga riigis.
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
PS §-s 24 lg 2, mis ütleb järgmist: igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Nende kahe punkti rakendamisega tagatakse isikule, kelle kohtuasja menetletakse, et temast ei saaks õigusemõistmise objekt, vaid subjekt1. Samas aitab see ka kaasa menetluse selgusele ja efektiivsusele. Samuti peab olema ka tsiviilkohtumenetluse ülesandeks lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kulutustega. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus 2 ei sätesta expressis verbis õigust menetlusele mõistliku aja jooksul või õigust tõhusale menetlusele, on Riigikohus seisukohal, et õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks tuleneb põhiseaduse §-de 13, 14 ja 15 mõttest.3 Erinevate õigusalal töötavate inimestega suheldes on välja toodud ka tsiviilkohtumenetluse venimise üks põhjustest, milleks on menetlusdokumentide kättetoimetamine 4. See selgus 2008.
kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi
raamat oli keelatud mõndades kohtades Uus-Meremaal 5. Väljendusvabaduse teema all loetud materjalide põhjal - mis oleks selle kaasuse tulemus täna? Toetu oma vastuses lugemismaterjalidele. Handyside vs UK on tänapäeval üks esimesest asjast, mis formuleeris traditsioonilise vaadet väljendusvabaduse õigusele. Antud kaasuse oli tehtud oluline selgitus, mis kehtib ka tänapäeval: artikli 10 lõikest 2 tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte üksnes informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste ideede suhtes, mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata, sokeerida või häirida. Need on pluralismi ja sallitavuse alused ilma milleta ei ole demokraatliku ühiskonda. Samas täna kehtib ja Freedom of the press, mis annab õiguse vabalt levindama igasuguse informatsiooni. Kehtib ka inimõiguste ülddeklaratsioon (võttis vastu ÜRO Peaasamblee)
Teised õigussuhtes osavõtvad subjektid on menetlusosalised, kel omavahel menetlusõiguslik suhe puudub. Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ise kohtu
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
PS § 17 rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. sünni- või muu seisund. on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral. EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 3. Piinamise keelamine Artikkel 4
jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraatia väljendus -jooksev asjaajamine ja riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindajate poolt. Põhiseaduse kohaselt on selleks Riigikogu, kelle ülesandeks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ning poliitiliste otsuste tegemine.
lasub riigil kohustus mitte sekkuda vastavate õiguste teostamisse (klassikalised vabadusõigused) Kodaniku ja poliitilisteks õigusteks on: õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, õigus mõtte , südametunnistuse ja usuvabadusele, sõnavabadus, õigus eraelu kaitsele jne. Inimõiguste liigid Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (teise põlvkonna õigused, nn positiivsed õigused). Neid õigusi on sageli peetud pigem programmilisteks õigusteks kui tõelisteks individuaalseteks õigusteks. Nende õiguste kaitse ulatus sõltub suurel määral riigi ressurssidest. Majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks
ja Eestis. Õigusinstituut, 2001. Üht õiguskantsleri tegevuse võimalikku aspekti on puudutatud bakalaureusetöös: R. Slavinskaite. Soolise võrdõiguslikkuse Ombudsmani tegevus (Eesti ja Leedu näidetel). Tartu Ülikool, 2001. Protsessuaalset aspekti on puudutanud bakalaureuse- töö: L. Maran. Põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamine Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleri taotlusel. Tartu Ülikool, 2000. 4 Sellele viitas esimesena Rootsi ekspert Hans Ragnemalm teoses Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura, 1997, lk 322. Vt ka J. Hirschfeldt. Eesti õiguskantsler. SIGMA ülevaade Eesti põhiseadusest. September 1997. Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon (seni avaldamata); R. Narits (viide 3), lk 147. 5 Seaduse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigus on siiski veel näiteks Portugali (Provedor de Justiça) ja Hispaania ombudsmanil (Cortes Generales). Vt M. Mauerer
toob kaasa suure poliitikas muudatuse mandaatide arvus ja poliitikas. Valitsuse programm Võitja programm Koalitsioonileping Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine
data, millise kohtunike käitumisreegli vastu eksiti. Kodanikel on õigus otse distsiplinaarorgani poole pöörduda veel Küprosel, Taanis, Norras ja Madalmaades. Itaalias on kodanikul kaudne õigus algatada distsiplinaarmenetlus ning see on võrreldav Eesti olukorraga, kus kodanik saab küll taotleda menetlu- se algatamist, kuid teatavaks saanud info alusel otsustab distsiplinaarsüüdistuse esitamise siiski pädev 26 CCJE arvamus nr 3 (2002) (viide 16), p 60. 27 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002, lk 616. 28 1994. aastast kuni 28. märtsini 2006 on kohtunike distsiplinaarkolleegium menetlenud 42 distsiplinaarasja. Neist 29 korral mõisteti kohtunik süüdi ja teda karistati, 13 korral aga leiti, et kohtunik pole süütegu toime pannud või et tegu on aegunud. Menetletud asjadest 29 käsitlesid kohtuniku ametikohustuste rikkumist. Näiteks oli kohtunik põhjendamatult ja ebamõistlikult kaua viivitanud asja menetle-
vabadus teha ja tegemata jätta seda mida isik soovib.7 Kuna Põhiseaduse § 19 annab meile loa teha seda mida soovime või jätta tegemata see mida me ei soovi teha kuulub selle vabaduse alla ka vabadus sõlmida leping või jätta see sõlmimata. Seda põhimõtet toetab ka Riigikohus oma põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis 3-4-1-3-04.8 4 Kull, I. Lepinguvabaduse põhimõte Euroopa ühtlustuvas tsiviilõiguses ja Eesti tsiviilõiguse reform. 5 Eesti Vabariigi põhiseadus - RT I 2007, 33, 210 - § 19 lg 1 6 Eesti Vabariigi põhiseadus : kommenteeritud väljaanne. Juura, 2008, lk 199 7 Ibid, lk 198 8 Riikohtu 30.04.2004 lahend nr 3-4-1-3-04 - RT III 2004, 13, 160 - § 21 lg 2 Kohustuslik kogumispension ehk Eesti pensionisüsteemi II sammas on lähtuvalt kogumispensionide seaduse § 6 kohustuslik kõikidele füüsilistest isikutest residentidele, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 9 Kui lähtuda sellest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
