Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõnavabadus internetis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, netis, arvamusi, anonüümsus, karda, viisakalt, usule, blogi, ammu, saata, tehnoloogia, anonüümne, ropendavad, internetivõrgus, teades, karistada, ateist, nõustuma, arvavad, soovime, haavata, ravimatu, terved, kuritegusidTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab
siis inimeste reaktsioone. Mis on selles positiivne? Väga lihtne piisavalt on aega suhtlusportaali kaudu inimest tundma õppida ja pärast näost näkku kokku saada, ilma pabistamiseta. Nii saavad ebakindlad noored suhelda ka vastassoost inimesega ja võibolla leida ka armastuse. Unustada ei tohi fakti, et tunded sõbra vahel, mis tekivad läbi interneti, pole tegelikult reaalsed ja kustuvad nii pea, kui pole ammu suheldud. Hoopis teine asi on see, kui olla temaga silmast silma koos ja mõelda, et just nüüd olen leidnud oma hingeusugulase. Paljusid noori mõjutavad ka perekonnaolud. Kui laps ei saa piisavalt tähelepanu, kõigepealt otsivad nad seda interneti teel. Suhtlusportaalides saab lõputult rääkida oma elust, oma tegevustest, oma mõtetest kellele iganes. Pole vahet, kas ta on neljakümneaastane mees või kümneaastane tütarlaps
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
................................................................................4 2. INTERNETIS EI TEA KEEGI, ET MA OLEN INTROVERT.............................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Peamised massikommunikatsioonivahendid nagu televisioon ja internet on vallutanud infoajastu inimeste, sealhulgas ka laste, südamed. Palju räägitakse sellest, et lapsed veedavad väga palju aega virtuaalmaailmas väljas mängimise ja otsese näost-näkku suhtlemise asemel. See kõik mõjutab inimese arengut, mõne puhul rohkem, mõne puhul vähem. On tehtud mitmeid uuringuid, mis tunnistavad, et vaesed meedia kombed on põhjuseks kasvavale vägivallale, lapsepõlve depressioonile ning keskendumisraskustele. IQ-tase on
tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega. Eestis tavainimene sai endale osta esimesi laua arvuteid umbes 1993. aastal. Eestis püsiühenduse tulekuga turule aastal 1995. on kerkinud ka muud probleemid. Inimesed hakkasid läbi interneti ühenduse oma andmed avaldama ja suhtlema teise arvutite kasutajatega. Küberruumis on inimsuhtluse vormid muutunud, näiteks kiirenevad interneti tingimustes suhtlemisvõimalused ja kasvab anonüümsus. Inimesed saavad suhelda teiste inimestega, mis asuvad teises maakera otsas. Nad julgevad täpsemini väljendada oma arvamusi. Nad saavad palju infot internetis kiiresti ja mugavalt. Informatsioonieetika on pisut uuem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum ainult internetti. Inimene tegutseb küberruumis ka näiteks krediitkaardiga makstes või lastes oma isiklikke andmed ükskõik millisesse digitaalsesse andmepanka salvestada
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
lehtede või aktiivsete linkidega uudistetekstide sees. Internetireklaami osakaal meediaturul on Emori uuringu kohaselt iga-aastaselt kasvavas trendis. Näiteks kui aastal 2007 oli internetireklaami osakaal meediaturust 8 %, siis 2008 aasta II kvartalis oli see juba 10 %. Reklaami maht internetis oli tõusnud selleks ajaks 37 %- ni ja kogu reklaamituru maht 571 miljoni eesti kroonini (frontpage.ee). 2010 aastal ületas internet reklaamikanalina juba 14 % ja oli televisiooni ning ajalehehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Reklaami internetis peavad tähtsaks need ettevõtted, kes soovivad oma konkurentsivõimet tõsta omades selleks sihtgruppi, kes internetti kasutavad. Seega peetakse internetireklaami tõhusaks vahendiks oma toodete/teenuste paremaks reklaamimiseks ja müümiseks. Eesmärke, miks enda ettevõtet internetis reklaamida on mitmeid:
riigi piirid, muutus rahvusvaheliseks. Muutus ka nimi. Esialgsest nimest ARPANET sai Internet.i Esialgu oli peamiseks arvutivõrgu ülesandeks ressursside jaotamine, st. istudes ühe arvuti taga sai kasutada ka neid programme ja informatsiooni mis teistes peidus. See funktsioon ei ole ka praeguseks kadunud, kuid lisandunud on veel üks oluline ülesanne - olla vahendajaks inimeste vahel. Tõe huvides tuleks ka märkida, et Internet (mille suunitlus enam teaduslik ja õpetav) pole ainus arvutivõrk maailmas. Näiteks on olema kommertskallakuga võrke, kus põhilisteks tegevusteks reklaam, ost ja müük. Eestisse jõudis Internet 1992. a. aprillis ja on tänaseks siingi tõhusalt arenenud, olles kasutusel kõigis kõrgkoolides, paljudes üldhariduskoolides, akadeemilistes asutustes, riigiasutustes jne. Interneti puhul on tegu ülemaailmse võrguga (WAN - Wide Area Network).
.............................................................................. 41 4.4.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 41 4.4.3. Näide ........................................................................................................................ 42 4.4.4. Ülesanne .................................................................................................................. 42 4.5. Blogi............................................................................................................................... 43 4.5.1. Mis on blogi? ........................................................................................................... 43 4.5.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 44 4.5.3. Näide .....................................................................................
kuna tihtipeale võivad avastused, et inimene polegi selline, nagu esmalt arvatud, üsnagi ebameeldivaiks osutuda. Ennatlikke järeldusi tehakse peamiselt varasematele kogemustele tuginedes, levinud on üldistamine, inimese pidamine kellekski, keda ta meenutab ja sellega kaasneb tihti eeldus, et inimene käitub nii, nagu oodatakse. Kes aga hakkab võõrast esmakordselt kohates mõtlema sellele, milline on tema hingeelu või minevik, kes vaevub uurima tema eelistusi ja kuulama ta arvamusi? Väga vähesed, ülipõhjalikud inimesed. Ometi on just see tihti olulisim, mis kaaskodanikest õige pildi annab ja väldib vastasseise ning vääritimõistmisi. 2.1 Esmamulje töövestlusel Enamik kohataotlejaist teab, et tööintervjuul tuleb endast hea mulje jätta, kuid tihti ei osata seda teadmist rakendada. Mitte ainult korralikud riided, kena soeng ja läbimõeldud jutt ei ole otsustavad, vaid hoopis see, et osataks õigesti käituda ja
Üksikisiku käitumist ühiskonnas juhivad käitumisreeglid, mis oma suuremas osas on küll "kirjutamata reeglid". Elektroonne keskkond on mitmeti erinev tavalisest ja siin tuleb täita teatud reegleid, et teistele seda keskkonda mitte talumatuks muuta. Võrgus on aja jooksul välja kujunenud terve hulk reegleid, millest iga interneti kasutaja peaks kinni pidama - sellega austate te teisi kasutajaid. Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett, seega netikett tähendab Interneti käitumisjuhiseid. Nagu Internet ise, muutub ka netikett kiiresti, kuid selle aluseks on ikkagi Kuldreegel ("Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks!). Vajadus netiketi järgi ilmneb eelkõige e-posti, uudisgruppide ja jututubade puhul. Netikett ei ole küll kusagil üheselt formuleeritud, kuid mõningane internetiteenuste kasutamine peaks üsna kiiresti asjast ettekujutuse andma
Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud. Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai
2010. aastal ilmus uut informatsiooni ACTA kohta mitmel korral, viimane, lõplik ACTA leping jõudis avalikkuseni 15. aprillil 2011. aastal. (2) ACTA on saanud meeletutes kogustes meediakajastust, see on olnud põhjustajaks ülemaailmsetele protestiaktsioonidele ning tänu rahva vastuseisule on suudetud lepingu jõustumine vähemalt esialgu ära hoida. ACTA teemal on sõna võtnud paljude riikide kõrged ametnikud ja poliitikud, avaldatud on väga erinevaid arvamusi ja seisukohti. ACTA-ga seotud lepingud CIPA On olnud ka teisi erinevaid internetti tsenseerivaid eelnõusid, mis valdavalt on jäänud USA piiridesse. Näiteks CIPA, ehk Children's Internet Protection Act, mis võeti Ameerikas seadusena vastu 21. detsembril 2000. aastal ning lisati põhiseadusesse 23. juunil 2003. aastal. See seadus takistab laste kokkupuutumist lehtedega, mille sisu ei ole nende ea pärast neile kohane. Nende hulka kuuluvad näiteks pornosaidid jms kohad
omavastutusele. Samu põhimõtteid arvestades on Eestis välja töötatud karjääriinfo vahendamise teenusstandard, millel põhinevad soovitused heaks infoteeninduseks. Vahendatud suhtlemine: Kas käitud allaheitlikult, agressiivselt või ennastkehtestavalt? Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist, aga samas ka suhtlemispartneritega arvestamist. Kehtestades väljendame me teistele inimestele oma tundeid, arvamusi ja seisukohti. Kehtestava käitumise mõistmiseks on hea teada kolme erinevat käitumisviisi oma eesmärkide saavutamisel ja teistega suhtlemisel. Allaheitlikule käitumisele on omane oma õiguste ja huvide loovutamine teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise sooviks midagi muud. Agressiivse käitumise puhul kahjustatakse teiste huve ja rikutakse nende õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teiste hingeline, vaimne või füüsiline kahjustamine.
Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat informatsiooni saadakse ka vastaspoole kehakeelest, hääletoonist jmt. SOTSIAALNE KÄITUMINE 3 Inimene on sotsiaalne olend
4. Mis on küberkiusamine? Küberkiusamine on üks kiusamise vormidest, mille eripäraks on erinevate tehniliste seadmete (nt mobiiltelefon, tahvelarvuti, veebikaamera jne) kasutamine. Toimub sõimamine ja ähvardamine e-kirjade, SMS'ide jms kaudu. Samuti võib kiusamine toimuda erinevates portaalides ja suhtluskeskkondades alandavate kommentaaride kirjutamise ja/või mõnitamise näol. (Küberkiusamine) 4.1 Mis eristab küberkiusamist tavaliselt kiusamisest? Anonüümsus luuakse varikontosid, mis ei anna informatsiooni konto tegeliku kasutaja ehk kiusaja kohta. Sama on ka mobiiltelefonidega kasutatakse salastatud numbreid või kõnekaarte ning helistaja või sõnumi saatja isiku tuvastamine on keeruline. (Küberkiusamine) 8 Laiaulatuslik publik iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk, seega ka nende
Tallinna Majanduskool Ametnikutöö osakond Mailis Mustikas USALDUS TÖÖPOSTIL Referaat Juhendaja: Siiri Tangens Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kellegi innustamiseks peab olema ise siiralt motiveeritud. Inimesed tajuvad võltsi innustust ning näevad selle läbi. Selleks et liikuda, muutuda ja areneda, peame teadma oma väärtusi. Isiklike motivaatorite leidmiseks on vaja sõnastada oma väärtused ning teiste motiveerimiseks tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust? 1
Tekib lähedustunne kõigi teist elusolendite vastu, s.h ka nende vastu kes meile halb soovivad. Budistlikus kirjanduses võrreldakse seda ema armastusga oma ainukese lapse vastu. Kastundlik inimene pühendab ennast täielikult teist abstaisel, et nad saaksi üle nii kannatusest kui ka selle põhjustest. Kaastunne kuulub igasse tegevussfääri, sh ka töö juurde. Kaastunne on see, mis annab meie elule mõtte. Sõbralikkuse ja kaastunde definitsioonide puhul pole kunagi vastakaid arvamusi tekkinud, need on jäänud samaks kogu budismi ajaloo vältel . ,,Sõbralikkus tähendab annetada kõik hea teistele. See põhineb võimel näha teiste meeldivaid külgi ning selle tulemus on pahatahtlikkuse ja kurjuse vaibumine. Kaastunne tähendab hoida teisi halvast, suutmata taluda nende kannatusi. See põhineb võimel näha kannatustest ahistatute abitust ning selle tulemus on teistele pahategemisest hoidumine."
vormis. Parandus saadetakse uue teatena, millele lisatakse sageli parandust märkiv lühend st- see tähendab , sry-sorry või sõna pigem, nt aga ind jatke rahule? mind st. Jututoas äärmiselt vabas ning formaalses registris ei parandata siiski trükivigu ning ebakorrektseid väljendeid, vaid ainult neid, mis on teksti mõistmiseks vältimatu.(Kasik 2002: 145). 2.Analüüs Tänapäeva infotehnoloogia areneb väga kiiresti ja sellega koos arenevad ka inimesed. Uus meedia on internet, mis võimaldab inimestel kõik vajaliku informatsiooni kiiresti ja lihtsalt kätte saada. Internet ühendab oma vahel sadu tuhandeid arvuteid ning võimaldades suhelda miljonitel inimestel üle kogu maakera. Internetis saavad inimesed suhelda trükitud teksti, hääle ja telepildi abil. Inimesed sõltuvad üha enam arvutitest ja infotehnoloogiast. Samuti julgeb inimene rohkem oma arvamust avaldada internetis, sest puudub füüsiline kontakt teise isikuga
tähelepaneliku kuulamise oskus - see hoiak sisaldab teadlikku püüdlust hoiduda teist rääkimise juures segamast. Tähelepaneliku kuulamise kindlaks koostisosaks on pauside pidamine. Püütakse võimalikult täpselt aru saada, mida teine ütleb. ümbersõnastamistehnikad - ümbersõnastamisel oma mõtteid ega tundeid ei lisata ja lähtutakse vaid sellest, mida suhtluspartner ütles või mida väljendas, ei lisata oma arvamusi, hinnanguid ja seisukohti.Tunnete ümbersõnastamine, väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine, 2) Endast lähtuv tehnika - mille korral arvestatakse ennast enam suhtlemispartneri teadlik ignoreerimine küsimuste kasutamine vestluse juhtimisel – kas küsimused, lahtised küsimused, kaudsed küsimused, suunavad küsimused 3) Argumenteerimistehnika - kõige olulisem reegel teisele oma seisukohtade selgitamisel on: jutt olgu lühike ja konkreetne. 16
Kohtulahendeid pole tarvis lugeda. Kasulik privaatsuse kui väärtuse paremaks mõistmiseks ning sellega seotud põhimõtete tudnmiseks.) 20 Privaatsust käsitlevad sissejuhatavad peatükid: lk 13 – Õigusajaloo varasematel aegadel leidsis õiguskaitset pigem materiaalsed kui tunnetuslikud väärtused. Tsiviilõigus kaitses isiku vara: kodu, asju, loomi, jne. Privaatsust õigushüvena on kaitstud juba ammu enne tänapäevaste õiguskaitsevahendite loomist. Eraelu kaitse oli oma kodu kaitsmine võõraste pilkude eest kõirge aia ja tugeva luku abil. Ka tänapäeval takistavad teise inimese privaatsfääri lubamatut tungimist lisaks seadusega sätestatud keelule ka tavaõigus ja ühiskonnas kehtivad moraalireeglid. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hübe, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Tegelikult õiguslikult ei ole õigus eraelule
väga sarnane tegelikuga, ent ei pea olema, kusjuures just noored katsetavad oma identiteediga üsna palju. Paljude noorte jaoks on online-sisu loomine ja võrgustikes viibimine lahutamatu vahend oma identiteedi haldamisel, elustiili ja sotsiaalsete suhete järgimisel. [4] Nagu mainitud, pole virtuaalse identiteedi loomine pole sageli üks-üheses vastavuses reaalses elus oleva identiteediga. Seda illustreerib väga hästi Peter Steineri koomiks, milles ta väidab järgmist: ,,On the internet, nobody knows you're a dog" (i.k. internetis ei tea keegi, et sa oled koer), ehk internetis võib igaüks olla anonüümne ning luua ise oma virtuaalne identiteet sellisena, nagu ta ise tahab. Alustades nime ja kasutajatunnuse väljamõtlemisest kuni pseudohobide, huvialade ja muu taoliseni. Huvitav on seejuures boydi uurimus kus ta uuris portaali Friendster ning jagas suhtlusportaalide kasutajad neljaks. Ilmselgelt saab neid nelja gruppi mõningaste mööndustega kasutada ka siinkohal. 1
algatama mingit tegevust. Tarbetekstide ring on väga lai, ulatudes bussi sõiduplaanist või juhendist pangaautomaadi ekraanil kuni liikluseeskirja või rahvusvaheliste seadusteni. Suurema osa tarbetekstidega puutub inimene kokku lugeja positsioonilt, kuid mõningaid väga olulisi tarbetekste peaks oskama ka ise kirjutada. Tarbetekst erineb teistest tekstidest selle poolest, et reeglina annab ta edasi põhiliselt faktilist informatsiooni, harvemal juhul ka arvamusi ja tundeid. Tarbetekstideks saame nimetada õpikuid, käsiraamatuid, reisijuhte, teatmeteoseid, sõnaraamatuid, telefoniraamatuid, kirju, postkaarte, telegramme. 5 Oluline on osata neid koostada ja kasutada. Ega siin tegelikult midagi keerulist olegi, sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii,
*“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA *UUDISHIMU TAGASITÕRJUMINE *LUGUPIDAMINE SÜÜTUSE VASTU TUNDEKASVATUS *NÄIDAKE NOORTELE INIMKANNATUSI JA LASKE SEL TEEL NEILE KAASA ELADA *EELARVAMUSED ON EBAVOORUSE ALLIKAKS ESTEETILINE KASVATUS *TEATER, ESTEETILISE OTSUSTUSVÕIME KOHT *ILUKIRJANDUS *VÕÕRKEELED USULINE KASVATUS *LAPS EI OLE USULE KÜPS NAISE KASVATUS *NAINE ON LOODUD MEELDIMA JA ALISTUMA *NAINE PEAB MEHE VÕIMU TUNNUSTAMA *NAINE ON MÄÄRATUD SÜNNITAJAKS JA LASTE HOOLDAJAKS *NAINE ON LOODUD ÜLEKOHUT KANNATAMA JA JÄRELEANDMA *SÕNAKUULMINE JA TRUUDUS MEHE VASTU *ARMASTUS JA HOOL LASTE VASTU *ÕIGE NAISE KOHT ON KODUS *MITTE ÕPPIDA SEDA, MILLEST ARU EI SAA MÕTTEID: Varajane lapseiga *kõik ,mis meil sündides puudub, saame kasvatuse teel – looduse, inimeste või asjade kaudu
räägitaks. Et me saaksime kiusamistest teada, sest siis saame midagi ette võtta. Kui keegi aga ei julge sellest rääkida, siis ei saa ka midagi ette võtta. Nii suur protsent, nagu see uuring välja tõi, oli minu jaoks kohutav. Meil on väike kool ja kiusamisjuhud tulevad kergemini välja. Ma olen kokku puutunud näiteks internetikiusamisega võetakse keegi ette ja hakatakse n-ö mõnitama, solvavaid kommentaare kirjutama (suhtlusportaalides toim). Eks see internet on, nagu ta on, seal saab kõiksuguseid asju teha. Internetil on hulk häid omadusi, aga tal on ikka omad varjuküljed ka. Sel õppeaastal ei ole meil õnneks kiusamisjuhtumeid olnud, suuresti tänu ka sellele, et vanemad ja ka õpilased ise tulevad ja julgevad rääkida, kui midagi toimub. Siis me saame jälile ja saame aidata. Ma kiidan neid vanemaid ja lapsi, kes julgevad rääkida. On olnud ka seda, et kaasõpilased märkavad ja räägivad.
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas
Kumb inimene proovib luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem, kas konkreetne või ebakonkreetne? Tundus, et see küsimus osutus paljudele tõeliseks pähkliks. Leidus ka väga erinevaid põhjendusi, kuigi neid polnud vaja. Küllap arvati, et vastuseks on konkreetne inimene kuna nemad on oma jutus palju enesekindlamad ning avatumad. Väite kohta: naised otsivad meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele silma, oli samuti palju arvamusi. Rohkesti vastati, et see sõltub paljalt inimesest. Samuti olid jällegi palju poisid läinud sellele teele nagu 4. küsimuseski. Küsimuses, kus oli vaja kirjeldada masenduses ning rõõmsa inimese kõnnakut, andis autor õpilastele suhteliselt vabad käed. Palju demonstreeriti oma fantaasiat. Järgmise küsimuse mõned vastused olid isikliku ruumi vööndite koha pealt veidi tagasilöögiks. Selgus, et mõned, kes eespool olnud vööndite küsimusele õigesti vastasid, olid
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud n
Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivseid kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal
LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? o Voorus põhineb kooskõlal: kõik tema teod on enesega vastavuses ja sobivuses. Kui hing alistub kurbusele või igatsusele, siis ei ole ta enam vooruslik. Auline ja tark ei karda ega ole kurb surma pärast. Kui see juhtub, siis on ta paheline mitte vooruslik ja tark. Keha ja vaimpeaks olema suunatud ühele eesmärgila ja suunale. Surma ootamine on mõttetu, kuna see tuleb niikuinii ja see on paratamatu. Sama võib arvata ju lähedaste kohta. Ükskord surevad nad nagunii. See on elu. Lihtsalt mõnel saabub see surm varem ja ootamatumalt kui teistel.
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE........................................................................................................................ 4 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID............................................................................................................7 2.1 Ärev ootus...............................................................................................................................................7 2.2 Õnn..........................................................................................................................................................8 2.3 Kirg........................................
väärtustamisele. Kui lapsed õpivad tegema koostööd ühise eesmärgi nimel, ei eristu lapsed individuaalselt n-ö võitjateks ja kaotajateks, vaid oluliseks muutub koostegutsemine ning selle väärtustamine. Sellises koostöörühmas saavad erinevate võimetega lapsed panustada erineval moel ning tunnetada ikkagi õnnestumist ja eduelamust. Samuti õpivad lapsed üksteist aitama ja koos tegutsedes on ka lõbusam. Ühistegemine võimaldab lastel väljendada oma mõtteid ja arvamusi ning seeläbi toetada ka uute teadmiste ja oskuste omandamist. Oluline on, et lastel on võimalik sellise koostöö korral saada õpetajalt selgitusi ja tuge ning neid julgustatakse ise lahendusi leidma. Ühised tegevused rühmatööna aitavad kaasa laste sulandumisele ja ennetavad tõrjutuse 8 tunnet. Kui poisid ja tüdrukud näevad koostöö väärtuslikkust ja tunnevad sellest rõõmu,
annaabi.ee 
