2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse, tegemist on väga paigatruu liigiga. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. 1. Välimus Metskits on meie metsade üks ilusaimaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. 2. Toitumine Metskits on taimtoiduline, kes aastaringselt kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja
Pärast seda sarveharusid enam juurde ei kasva. Sarve pikkus ,kaal ja maht suureneb 8...10 eluaastani. Hiljem muutuvad sarved lühemaks, kergemaks ja väiksemaks ning harude arv kahaneb üheni. Keha kuju järgi saab öelda, kas on tegemist noore, keskealise või vana sokuga. Aastase soku kehaehitus on nõrk, ebaküps. Ta näib kõrgejalgne ja sale, kael on peenike ja pikk. Vana sokk näib tugev ja lühijalgne, ka tema kael on tugev. Vanad sokud on ettevaatlikumad, jälgivad sageli ümbrust, enne põllule tulekut passivad kaua metsaserval ja iga krabina või võimaliku ohu korral põgenevad. Toitumine . metskitsede põhitoiduks suvel on rohttaimed. Toiduks tarvitavad ka samblikke, seeni, puude ja põõsaste oksi, pungi, lehti, koort. Peale eespool nimetatud liikide tarvitavad metskitsed toiduks kaske, paju, remmelgat, vahtrat, pärna. Meeleldi söövad mustikate ja pohlade marju ning varsi ja kanarbikku. Kuigi
Metskitse tüvepikkus on 100-150 cm, mass 24-49 kg. Isasloomad kannavad sarvi. Esimese eluaasta oktoobris kasvavad tal sarve algmed. 2. Eluaastamärtsis kasvavad uued, ilma harudeta sarved. Neljandal eluaastal on sokul 3-harulised sarved, mais-juunis vabanevad need nahast, kuid langevad maha alles novembris-detsembris. Edaspidi harusid juurde ei kasva, peale 8.10 eluuasat hakkavad sarved taandarenema. Ärritunud metskitsed häälitsevad haukuvalt, emased (kitsed) ja noored sokud hauguvad kestvamalt. ELUKOHT Metskits eelistab elukohaks metsaservi, põldudevahelisi metsatukki, vältides suuri metsi. Seetõttu on nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades madal, kuid samas on nende arvukus mujal Eesis üsna kõrge. Talvel peab magamisase olema lumeta. TOIT Metskits on taimetoiduline. Suvel sööb puude-põõsastelehti, rohttaimi ja peenemaid oksi. Talvelvetoiduks on tal puhmataimed, puude ja põõsaste oksad, koor ja pungad, põldudel kraabib ta lume alt orast
ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Töökeelud Kehtivad külvikeelud nagu teiste augustipühade puhul - külvata tuli enne ja pärast pärtlipäeva. Toidud Soku- ja lambaliha, mesi Loomad ja põllusaadused Pärtlipäevast hakkavad sokud haisema: paaritusaja alguse tõttu peeti vajalikuks lihaloomad tappa enne või samal päeval. Antakse hinnang kapsakasvule: ,,Laurits laotab lehti, Pärtel pöörab päid." Pärtel paneb ka humalale viimase viha sisse ja külvab taevast seeni. Algavad hallad. Pärast pärtlipäeva hakkab ka ,,taevast seeni sadama" Kasutatud kirjandus http:// www.eesti.ee/ev95/et/rahvakalender/rahvakalender-internetis/642/partlipaev-24-august http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-partlipaev.php
viljakoristuse ajal, samuti liikluses. Metskitsede suremus on suur ka lumerohketel talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse nägemisel on omamoodi eripära: liikuvat objekti näeb ta väga hästi, seisvat objekti kehvemini. Nii kitsed kui sokud teevad ohtu märgates omamoodi haukuvat häält, emasloom ja tall suhtlevad omavahel piiksuvate häälitsustega. Kevadel võib looduses uitaja leida varjulises kohas lebava tähnilise metskitsetalle. Leitud loomakest ei tasu puutuda ega kaasa võtta, sest poeg pole hüljatud, vaid enamasti on ta ema kusagil läheduses ja käib teda päeva jooksul korduvalt toitmas. Kui pojad muutuvad tugevamaks, hakkavad nad emaga kaasas käima,
enne jahile minekut korraldati omavahel mänge, millega paluti jumalalt head saaki ja kui sul oli mängus õnne siis pidi ka muus elus hästi minema. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kommetest välja näitekunst, mis oli eri rahvastel isesugune. Teatri sünd on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega Kreekas. Kus tema auks korraldatud riitused ja rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Nendes rongkäikudes osalesid alati ka saatürid (Dionysose mütoloogilised kaaslased sokud), neid kehastasid mehed, nad laulsid ja käitusid ülemeelikult. Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos kits, sokk + o(i)de - laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust. Enamikkude kreeka näidendite sündmustik rajanes rahva usundi- ja kultuuripärandil. 2.1. Jumalateenistus teatrina
) Lisa 13. Laul ,,Rongisõit". Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, rat-tat-aa ja tat-tat-taa. Aga seal rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? Seal olid tiisud, seal olid liisud, seal olid väiksed kirjud kiisud. Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. Kutsud sõitsid Torilasse, notsud sõitsid Porilasse. Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla, Marjakülla. rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, piilupart jäi tukkuma. Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai? Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli, kukerpalli. Kiisud jooksid, sabad seljas, Kutsud jooksis, keeled väjas. Kümme notsut kukkus kraavi, kümme kutsut laskis traavi, sarved segi sikkudel, sikkudel ja sokkudel. Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile, kutsud ei saand Torilasse,
stabiilne. Metskits on uluk ning seega kehtivad talle ainult jahihooaja piirangud, kuna neid võib küttida. Kitsede jaht algab 1. juunist ja lõppeb 31. detsembril. Metskits kuulub metsa ökosüsteemi. Populatsiooni iseregulatsioon Negatiivne Positiivne Paljud metskitsed Kliima on küllaltki hukkuvad auto alla soodne, suudab jäädes. ilmale tuua järglasi. Metskitsede arvukust Sokud võitlevad ning määravad kiskjalised. võitja annab Lumerohke talv võib geneetiliselt saada saatuslikuks. tugevamaid järglasi. Jaht (salaküttimine) Jaht Toiduahel Oder - metskits hunt Lutsern metskits - ilves Kokkuvõte Metskits on herbivoor. Metskits on üks tavalisemaid ulukeid, keda võib metsas, metsaservades ja põldudel kohata. Ta on üldiselt paigatruu loom.
Metssead söövad linnumune ja poegi. Must-toonekurg toitub konnadest, kaladest ja putukatest. Konkurents Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastasitikku piirav kooselu vorm. Luhtadel konkureerivad oma vahel ühe taime liigi taimed valguse pärast, tugevamad ja kiiremini kasvavad taimed jäävad ellu. Näiteks teelehed, kassikäpp, angervaks. Loomade seas konkureeritakse toidu, elukoha või paarilise nimel. Põdrad konkureerivad kobrastega, et talvel paju süüa. Isased sokud võitlevad omavahel kitsede pärast. Vahel võib võitlus lõppeda sokkude haavumise vahel harva isegi surmaga, enamjaolt ikka jõudemonstratsioon Taimtoidulisus Taimtoidulisus ehk herbiooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Metskits toitub rohttaimedest, puude ja põõsaste võrsetest ja okstest. Kobras sööb suvel rohttaimi ja talvel puude koort ning noori oksi. Click to edit Master text styles Second level
jäänud sügisel hein niitmata või maha tallamata. Võimaluse korral kõigile puudele paigaldada pisinäriliste rüüste vastu tüvekaitsed. Olulisim ulukkahjur tarastamata noores maarjakasekultuuris on Metskits aga metskits. Suure asustustiheduse korral vigastavad sokud puid sarvedega tüvekoort nühkides. Vigastatud koorehaavast tungivad puitu haigustekitajad ja seeneeosed, mis põhjustavad puidumädanikke. Parim võimalus kaitsta puid suurulukite eest on ümbritseda aed võrktaraga. Piirkondades, kus põtrade
Härmatis märgib head teraviljasaaki, head õnne, inimestele head tervist; sadu (lumi, rahe, vihm) tähendab vilja ikaldumise, inimestele tõbesid ja surma. Võrreldes jõulupühadega on ilmavaatlus vana- ja uusaastal üsna kõrvaliste tähtsusega. Vanast, paganlikust jõulukombestikust kuulub aastavahetuse juurde loomamask ning perest peresse käimine. Nagu jõulupühade aegu, käivad Lääne-Eestis ringi hani, kurg, karu, sokk, Kihnu saarel pooleldi kurge või sokku meenutav tönk. Sokud käivad kõige enam just nääriajal ning seda tänini. Kõige iseloomulikum on soku (või koguni sokukarja) ilmumine koos sokukarjasega, kelle ülesandeks on sokku talutada, talle vett ja kaeru küsida, teda keelata pererahvastliialt kimbutamast. Välimuse ja käitumise poolest ei erine näärisokk jõulusokust (jõulupukast). Siiski on käimise aeg rohkem määratletud, see hoogustub alates keskööst, sest näärisokud nagu uusaasta- ehk nääripoisidki
Daphins aga lõiganud sihvakaid pilliroogusid, puurides nendesse liitekohtadesse augud. ühendas ühe roo teisega pehme vaha abil ja ja harjutas vilepillimängu hilja ööni. Pigem oleks kõnealla tulnud lammaste ja kitsede üksteisest lahutamine kui Chloe ja Daphinse teineteisest lahusolek. Hundiaugud olid süld laiad ja neli sülda sügavad. Emahunt oli kutsikate toitmiseks röövinud lamba. Sellepärast külarahvas neid kaevas. Sokud kaklesid ja üks sokkudest kaotas sarve kui auku kukkus koos Daphnisega, peale seda kaotas ka teisegi sarve. Daphnist päästis see, et ta sadas soku selga. Ta jäi ootama kas keegi mööda kõnnib ja teda aitaks. Chloe nägi seda pealt ja tormas appi koos veisekarjusega. Köit polnud kaasas ja kasutati väljatõmbamiseks Chloe juustelinti. Ka sokk tiriti üles. Sokk kingiti veisekarjusele tänutäheks. Daphnis polnud vigastada saanud.
Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Metskits on paigatruu loom. Harilikult jääb tema tegutsemisraadius viie kilomeetri piiresse. 2 Ohtu märganud metskitsel tõusevad sabapeegli karvad turri. Põgenedes võib kits teha kõrgeid ja kuni kuue meetri pikkuseid hüppeid. (Eesti imetajad) Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikkuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub
varemgi. 98%põdralehmadest on sünnitanud juuni kuu keskpaigaks. Maakonniti suuri erinevusi ei esine, kuid keskosas on viljakus kõrgem kui lääneosas. Samuti on Saaremal viljakuse näitajad väiksemad kui on mandril.1 1 A. Kirk, R. Veeroja, Mis põdraperes uudist? Eesti Jahimees 2007, nr 6, lk 334-337. 6 2.3. Metskitsedest 2007. aastal lasti meil 19 630 metskitse, nendest 6415 olid sokud ning 6582 talled. Jahihooajal lastud metskitsedest koguti kokku statistiliseks analüüsiks umbkaudu 2000 metskitse alalõualuud. Alalõualuu pikkus on tugevas korrelatsioonis looma kehamõõtmete ja massiga. Parim viis hirvlaste kehakaalu ja mõõtmete massiliste andmete saamiseks on kütitud loomade alalõualuude kogumine ja mõõtmine. Mida pikem alalõualuu, seda suuremate kehamõõtmetega on loom. Oluline on ka teada, et
9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest. Sokud ohverdusteks. Tragöödiad ei lõppenud kunagi halvasti. · Athena valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole). Ta ei saanud kunagi flööti mängida, sest see teeks ta näo koledaks, seega ta viskas selle minema. Selle leidis Marseyas. · Marseyas kutsus Apolloni või(s)tlustele früügia saatür. · Paan paaniflööt (eripikkusega flööt), karjaste(pool)jumal.
Noortel mändidel söövad ladvad ja võrsed. Väga noori kuuski ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40a) puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatuvad puud erinevate tüvemädanikku tekitavate seentega ja reeglina puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Metskitsed kärbivad nooremaid puid. Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puude latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Harilik kobras. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Vee alla jäänud puud hukkuvad suhtelist lühikese aja jooksul. Hiired võivad talvisel perioodil noori väikeseid puid kahjustada
Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Neil on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. 4.2. Metskits Välimus Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed. Sokud kannavad enamus aastast kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Eluviis Juunis-juulis on metskitsede paaritumishooaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele isendile vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on mõlemad
hundid ja niidukid/kombainid). Rasked talved on väga hukutavad. Suremusefaktorid on põhiliselt looduslikud. 3 Suurkiskjad on metsa sanitarid (võtavaid haigeid ja nõrku loomi). Ilves ja hunt on oportunistid (juhusekasutajad). Võtavad selle saaklooma, kes on neile kasulik ja keda on kerge kätte saada (enamasti domineerivad talled, suvekuudel on ilvese põhitoiduks tugevad sokud – tugevad, lollid (sest neil on jooksuaeg) sokud). Toitumine Ääretult nõudlik oma toidu suhtes – saab söönuks ainult valgurikast ja energiarikast toitu süües. Suvekuudel toitub liblikõielistest ja lehtpuude lehtedest, pungadest ja võrsetest. Talvekuudel hakkab eelistama puhmarinde taimi (mustikaid, pohli, kuid jätkab ka lehtepuudevõrsete, kui ka okaspuude võrsete söömist). Lumerohketel talvedel sööb otra ja rapsi.
Noortel mändidel söövad nad ära puu ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatub puud erinevate tüvemädanikku põhjustavate seentega ja lõpuks nad hukkuvad. Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Sokud nühivad sarvi vastu puutüve, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Heaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). 2. Metsa uuenemine ja uuendamine 2.0. Looduslik metsauuenemine (generatiivne)
Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kahe harulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed.
saj I poolel. Salvatore Dali ja Andre Bretoni, Andre Masson Gradiva metamorfoosid. Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas. Gradiva skulptuur oli aluseks Saksa autori Wilhelm Jenseni novellile „Gradiva“ Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes tema piltides. 38.Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli teatrietenduste rituaalne taust? Tragöödia –„tragoidia“ tähendab sokulaulu. Sokud-saatürid olid Dionysose saatjad, tragöödiaid etendati tema auks. Teatrietendustele dionüüsiate ajal tuldi kaugelt kohale, sel kogunemisel oli sotsiaalne tähtsus. Tragöödiavõistlusele palumine oli autorile kõrge au, iga endast lugupidav kodanik käis võistlust vaatamas. 1)kirjanduslik traditsioon, esteetika (eepos, arhailine lüürika); 2)religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused,müsteeriumid,antropomorfism religioonis) 3)ühiskonna areng (Ateena demokraatia) 39
Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Suvel lopsaka alustaimestikuga värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik suurepärase varjevärvusena. Talvel toimib hall karvastik ideaalselt raagus põõsastike taustal. Metskitse tagaosa ja sabapiirkonda kaunistavad valged karvad, mida nimetatakse rahvakeeli "sabapeegliks". Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul mitmeharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sarved kasvavad sokkudele talvel ja varakevadel ning heidetakse maha novembris. Sarvede esmane funktsioon ei ole kindlasti kaitsta kiskjate eest, sest talvel, mil metskitsed enim kaitset vajavad, on sokud sarvitud. Küll aga on sarved olulised turniirirelvad, et tõestade teistele sokkudele oma üleolekut. Kasvavatel karvastel sarvedel on veel üks roll täita:
kahjuta Kuuskede osas kahjustused suurimad 20-40 a latiealistes metsades (koorivad neid) Peamine söök on põtradel siiski lehtpuude võrsed Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed Kahjustused suurimad kultuurides kuni looduslikes Metskitse kahjustused ilmnevad peamiselt okaspuu 2-8 a kultuurides (ladvavõrse söömine= Noored sokud hõõruvad kevadeti oma sarvi vastu puid, kahjustades noorte puude koort Metskitse kahjustused on samuti lehtpuukultuurides. Ka kobras võib metsale negatiivset mõju avaldada Puude langetamine toiduks ei tekita märkimisväärset kahju, kui metsade üleujutamine Metsad, mis vee alla jäävad hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul Koprade arvukus tõuseb – viimase 15 a jooksul 2x. Hetkel ca 15 tuh
Ja nii kõik 3 sõraliste liiki meil siin! Kobras ujutab üle veekogude läheduses olevad metsaalad. Tekib liigniiskus, puud kuivavad ning puistu tootlikkus väheneb. Jänes närib puukoort ning ka puud. Näksib ka võrseid. Puud kahjustuvad, kuivavad. Metskits Üsna ohutu loomake, vähemalt väikese asustustiheduse korral nagu meil praegu. Noortes männi- ja kuusekultuurides kärbib ta kohati puukeste ladvavõrseid. Kahjustab tema elupaikades olevaid võõrpuuliike. Sokud valivad oma sarvede nühkimiseks tavaliselt just need puud, mis pole nende elupaikades eriti levinud, nt lehis. Punahirv tekitab samasugust kahju nagu põder. Hiired näksivad puukoort. Praegused kahjustuste vältimise võimalused: metsakultuuride tarastamine, üksikpuude kaitsmine repellentide kasutamine ained, mis lõhna ja maitse tõttu mõjuvad ulukitele peletavalt kuusekoore kraapimine vaiguerituse stimuleerimiseks raiejäätmete metsa jätmine ja eksponeerimine kuni kevadeni
linna, et Hetimaale saada. Seal olles teenis Sinuhe jällegi kulda oma arstimisoskustega, samuti õnnetus Sinuhel vahiülema vöölt nuga saada(seda ei tohtinud teelt võõramaalastele anda, kuna see oli tehtud metallist). Härja ees tantsides pälvis Minea palju tähelepanu ning ta sai selle eest kulda ning imelise karika millel oli peal musta ja punasega maalitud härjad. Seejärel valisid nad välja laeva ning alustasid sõitu Kreetale, et Minea saaks oma kodumaale naasta. · Sokud (lk 229) isased metskitsed. Nad kannavad kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Nad on kerge kehaga, tugevad, aga peenikeste jalgadega. Suvel (toituvad rohttaimedest) on nende karvastik punakaspruun, talvel (toituvad okstest ja võrsetest) hallikas. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja rebased. Palju
kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puukeste latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Kobras reguleerivad veekogude veetaset tammidega ja selle tulemusena ujutavad nad üle veekogude kallastel paiknevad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul.
andis. Tegelikult ei olnud lubatud võõramaalastele nuga müüa või anda (kuna see oli metallist tehtud). Minea näitas härja ees tantsides ning härjaselga saltodega hüpates oma annet. Ta pälvis palju tähelepanu, sai kulda ning ühe imelise karika, millele oli punase ja mustaga maalitud härgade pilte. Nad valisid välja laeva ning alustasid sõitu Kreetale, et Mineas saaks oma kodumaale tagasi. Sokud (lk 237) isased metskitsed. Nad kannavad kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Nad on kerge kehaga, tugevad, aga peenikeste jalgadega. Suvel (toituvad rohttaimedest) on nende karvastik punakaspruun, talvel (toituvad okstest ja võrsetest) hallikas. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja rebased. Palju metskitsi
kasvanud. Inimasustuse laienedes on pidanud tagasi tõmbuma suurkiskjad. Põllupinna suurenemise ja metsaraie intensiivistumisega seoses on rikastunud metskitse toidulaud. (Randveer T 1989 Metskits Tallinn:Valgus 112) Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. (Wikipedia 2011) 26 Põder (Alces alces) Põder (Alces alces) on kõige suurem hirvlaste (Cervidae) sugukonda kuuluv loom. Ühtlasi on ta Eesti metsade kõige kogukam loom. Põdra levila ulatub parasvöötme metsavööndis Põhja-Euroopast Ameerika ja Aasia põhjaosani. Põdra arvukus Eestis on viimastel aastakümnetel tugevasti kõikunud, praegu
inimtegevustena: Neitsi ehib Hiiumaal, nägu paistab siia (vikerkaar). 8 Loomkujunditest on eesti (ning kindlasti ka enamiku muude rahvaste) mõistatustes koduloomad ja -linnud märksa sagedasemad kui metsloomad ja -linnud, kalad, putukad jt. Populaarsuse "top- kümnesse" mahuvad veised, hobused, lambad-oinad, kanad-kuked, sead, koerad, hiired-rotid, karu, hunt ja kitsed-sokud. Veistest on kõige levinum kujund härg. See tähendab reeglina midagi suurt, tähendust täpsustavad härja tegevused, asukohad ja asendid, värvid, häälitsused jm. lisandid. Hall härg tähendab kõige sagedamini veskit või käsikivi, nt. Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile (tuuleveski), peale selle ka mõnesid toidunõusid, toite jm. (nt. õllevaati või putru). Must härg on
sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle
põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed (Capreolus capreolus) kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Üldiselt oli Eestis metskitsede arvukus perioodil (2000-2005 a.) tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende poolt tekitatud kahjustused Eesti metsanduses väheolulised. Perioodil 2003-2008 metskitsede arvukus kiiresti suurenes ja sellega seoses on muutusid väga aktuaalseks ka metskitsede poolt põhjustatud kahjustused. 2006. a
omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge peamiselt metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides ka sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Pärimused: Slaavi traditsiooni järgi elavad metsajumalannad Dziwitza ja Boruta sageli nulgudes, aga metsakuningas elab piirkonna vanimas nulus. Muistses Früügias ja Kreekas oli nulg pühendatud kuujumalannale ja sünnituste patroonile Artemisele. Dionysose pidustustel lehvitasid rongkäigus liikujad Artemise auks nuluoksi.
kuuski. Tekkinud koorevigastuste kaudu pääsevad puitu mitmesugused mädanikku tekitavad seened ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad vanemaid haabu. Haabu ja mõningaid lehtpuid kooritakse kuni korba tekkimiseni. Metskits kärbib nooremaid puid, eriti meeldivad talle mõningad eksoodid (serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Üldiselt on meil metskitsede arvukus praegu tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende kahjustused väheolulised. Kobras võib metsale tugevat negatiivset mõju avaldada. See, et ta närib ja langetab puid toiduks ning ehitusmaterjaliks veekogude kaldaaladelt, ei tekita nii suurt kahju kui kaldaäärsete metsade üleujutamine
aastani). Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Üldiselt on Eestis metskitsede arvukus tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende poolt tekitatud kahjustused eesti metsanduses väheolulised. Ka kobras võib metsale negatiivset mõju avaldada. See, et ta närib ja langetab puid toiduks ning ehitusmaterjaliks veekogude kaldaaladelt ei tekita nii suurt kahju kui kaldaäärsete metsade üleujutamine
seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge meeleldi metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides meelsasti oma sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) Picea vana ladinakeelne perekonna nimetus, võib-olla sõnast pix vaik, tõrv. Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga)
annaabi.ee 
