Pärtlipäev (0)

Pärtlipäev
Üldiselt
24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise 
algust.  Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas 
pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha.
18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva 
nimetuse. Sel päeval oli külv rangelt  keelatud. Muidu riknevat vili.
Nimi ja aeg kattub Armeenias tegutsenud apostel Bartolomeuse 
mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt. 
Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad 
kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja 
viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu 
alguspäevana.
Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi „ Berta ” andmeil keeras vana 
ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli  kapsas  
väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. 
sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui 
viljale.
Töökeelud
Kehtivad külvikeelud nagu teiste augustipühade puhul - külvata tuli enne 
ja pärast pärtlipäeva.
Toidud
Soku- ja  lambaliha , mesi
Loomad ja põllusaadused
Pärtlipäevast hakkavad sokud  haisema : paaritusaja alguse tõttu peeti 
vajalikuks lihaloomad tappa enne või samal päeval. Antakse hinnang 
kapsakasvule: „ Laurits  laotab lehti, Pärtel pöörab päid.“ Pärtel paneb ka 
humalale viimase viha sisse ja külvab taevast seeni. Algavad hallad.
Pärast pärtlipäeva hakkab ka „taevast seeni sadama“
Kasutatud kirjandus
http://
www.eesti.ee/ev95/et/ rahvakalender /rahvakalender-internetis/642/partlipaev-24-august
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-partlipaev.php
http://uuseesti.ee/14996  

Document Outline

• Pärtlipäev
• Üldiselt
• Slide 3
• Töökeelud
• Toidud
• Loomad ja põllusaadused
• Kasutatud kirjandus