Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti ? Amalie Sillat SH 5.sajandi teisel poolel eKr elas mõttetark, kelle nimi oli Sokrates (469-399 eKr). Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Sokrates oli vaene mees. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid.
Sokrates elas aastatel 469399 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, kes õpetas ja elas Ateenas. SOKRATESE VÄLJANÄGEMINE NING PEREELU: Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga mees. Tema isa (Sophroniskos) oli kiviraidur-kujur, ema (Phainarete) aga ämmaemand. Räägitakse, et laps, kelle nimeks sai Sokrates, olevat juba esimesel hetkel peale sündi naerma puhkenud. Isa pani talle nime oma vanaisa järgi, sest toogi olevat tähelepanuväärselt rõõmsameelne inimene olnud. Noorena oli Sokrates isale abiks tema kiviraiduriametis. 18-aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimekirja ja temast sai efeeb ehk tänapäeva mõistes ajateenija sõjaväes. Sokrates näitas end vapra sõjamehena. Sõjaväeteenistusest naastes olid tema isa ja
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................
......................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Filosoofid on maailma erinevalt seletanud, kuid mitte muutnud seda, ütles Marx. See võib küll nii olla, kuid ometi on filosoofid need, kellelt meil on lootust saada teaduslikult põhjendatud vastus küsimustele, mis on inimese elu tähendus ja mõte. 3 Filosoofia Vana-Kreekas ,,Imestamine pani inimesed filosofeerima vanasti ning teeb seda siiani" - Aristoteles.1 Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, kus hakati mõtteid filosofiliselt väljendama umbes 600eKr. Täpsemini sai see alguse mitte emamaal (Ateenasse
...11 Seosed kaasajaga................................................................................................................................12 Kokkuvõte..........................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................14 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on vanakreeka filosoof Sokrates, kes on andnud ainet nii anekdootideks kui ka ülevateks vestlusteks kõlbluse teemadel. Teda on peetud tarkuse kehastuseks juba antiikajast ja see arvamus on jäänud ka püsima. Näib, et pole temast saladuslikumat filosoofi kuna ta ei jätnud meile kirjalikke töid. Minu töö koosneb kuuest osast. Esimeses osas on tutvustatud ajastulugu, mil Sokrates elas. Teiseks osaks on Sokratese elulugu ning seejärel tuleb juttu Sokratese surmast, sellest kust me Sokratese
Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. 8)Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. 9) Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. 10) Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega
Filosoofide elulugu ja tsitaate. SOKRATES (469399 eKr) ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430- 354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. TSITAADID · Tarkus on teadmine kui vähe me teame. · Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete. · Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. · Mida vähem on inimesele vaja, seda lähemal on ta jumalatele.
haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes: 1) idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine. ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost. Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Ta sündis ja elas Ateenas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Noorena oli Sokrates isal abiks kiviraiduriametis. 18 aastaselt kirjutati ta Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb. SOKRATESE SURM Sokratese surma draama erutas antiikses Kreekas ägedalt meeli.
Sokrates Valisin arutluseks just selle teema,sest olen korduvalt kuulnud nime Sokrates ja oli väga huvitav saada rohkem teada üle maailma tuntud filosoofist ja muidugi targemaks saada. Isiku tutvustus Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas. Tuntumat nime kui Sokrates filosoofia ajaloos vist ei leidugi. Juba antiikajal muutus ta inimeste silmis tarkuse kehastuseks, targa ideaalkujuks, kellele tõde on elust kallim. Sellegipärast näib, et filosoofia ajaloos pole saladuslikumat filosoofi kui Sokrates. Asi on selles, et Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad peaasjalikult tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks
ARTE GÜMNAASIUM Sokrates Referaat Tallinn 2006 1 Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Ta sündis ja elas Ateenas, kus ta veetis enamus oma ajast entusiastlikult ,,tarkust taga ajas". Kui ta oli vanemas eas tunti teda kui Kreeka targeimat meest. Arvamused tema kohta jagunesid täpselt kahte leeri. Ühed jumaldasid teda ning nõustusid seisukohtadega nagu näiteks Platon, ning teised kes ei nõustunud ja olid vastu. Vanema mehena sattus ta vastuollu Ateena riigi võimuga ja tal kästi lõpetada rahva ees vaidlused. Tal kästi eemale hoida noortesr aristokraatidest. Samas ta ei teinud keelududest välja vaid jätkas nagu tavaliselt. Lõpuks arreteeriti ta noortele moraalselt laastavate õpetuste jagamise eest. Ta hukati traditsiooni kohaselt ja mõisteti surma mürgi joomise läbi. Talle anti veel teine võimalus, et ta pagentatakse Ateenast
VANA-KREEKA FILOSOOFID Vanakreekas oli palju filosoofe,vaatleme neist mõnda. Sokrates(469eKr-399eKr)Ta ise ei kirjutanud midagi,vaid esitas oma tõekspidamisi avalike vaidluste ja vestluste käigus.Sokrates pidas oma ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma.Ta tegeles kõlblusse puutuvate küsimustega.Tema mõtteid kirjutas peamiselt Platon.Sokratese kaaslased olid Platon,Aischines,Kebes,Phaidon Elisest,Simmias,Phaidonedes Teebast,Menexenos ja Xenophon. Ta esitas küsimusi näiliselt lihtsate asjade kohta ja näitas omo kuulajatele,kui vähe neist tegelikult teatakse.Sokratese arvates saab inimene käituda õigesti vaid siis,kui ta teab ,mis on õige.Need,kes seda ei tea,võivad õigesti käituda ainult juhuslikult.Paljudele,kes ennast targaks pidasid,ei meeldinud,et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas ja sellepärast oli Sokratesel palju vaenlasi
tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V: kuningannaks peeti filosoofiat (kuningaks peeti teoloogiat) 10. Mis on teoloogia? V: teadus, mis juurdleb Jumala, kirikuõpetuse ja riituste üle 11.Mida peavad filosoofid uurima uusaegse prantsuse filosoofi Auguste Comte'i järgi V: maailma edukama uurimise võimalusi Filosoofia liigid 12.Mis on filosoofiale sama mis munale koor (stoikude järgi)? V: loogika ehk õpetus seaduspärasustest 13.Mis on filosoofiale sama mis munale munavalge (stoikude järgi)? V: füüsika ehk õpetus loodusest 14.Mis on filosoofiale sama mis munale munakollane (stoikude järgi)? V: eetika ehk õpetus väärtustest 15.Mis on ontoloogia? V: olemisõpetus 16.Mis on gnoseoloogia?
MK SOKRATES & PLANTON Referaat Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr
vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev". lapseeas. · Loogika (2) · 367 a. sai tast Platoni õpilane 20 aastaks. · Subjekti ja predikaadi suhe lauses peegeldab tegelikkust. · Aristoteles tuli Ateena barbaarseks peetud põhjalast. Iga õige otsus peegeldab seega olemissuhteid. · Platoni vanaks saades tekkis pingeid: · SÜLLOGISTIKA: · Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus)
Pythagoras- Õpilaste arvates oli ta välimuselt nagu Kreeka valgusjumal Apollon. Ta asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võisid astuda nii mehed kui ka naised, mis oli tol ajal tavatu. Viis aastat pidi kandidaat kuulama ning kõik kuulud vaiedlematult osaks võtma. Need olid akusmaatikud. Peale seda sai kooli täieõiguslikuks liikmeks- Matemaatikuks. Õpilased ei võinud Pythagorast nimepidi koolis kutsuda. Õppetöö oli salajane, suuline. Pythagoras hakkas kogu maailma kutsuma kosmoseks. Ta arvas, et Maa ei sa aolla lame, et se eon kerakujuline, Maa alumine pool on asustatud. Arvas, et Maa asub maailma keskel ja tema ümber liiguvad teised kehad. Helis suurus sõltub taevakeha kõrgusest ja kiirusest. Kuul on kõige kõrgem heli, saturnil madalaim. Tuntuim on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: Kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Zenon Eleast- Sai kuulsaks apooriatega- Argumentidega, et pole võimalik paljusus ja liikumine
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise
Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee
Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)
võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5
a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal mõtleb sellega, et inimesed varjavad oma vigu iseenda ning teiste eest, sest inimene ei talu seda, kui tema vigu märgatakse. Teistele valetamise kaudu (ehk enda vigade varjamise kaudu) tahame me, et inimesed hindaksid meid kõrgamlt, kui me oleme. kuid kuna me ise ei soovi teisi hinnata kõrgemat kui nad on, siis on see ju ebaausus ning pettus. Inimese mina olemuseks on armastada ainult iseennast ning arvastada ainult iseendaga. Ja selle tõttu varjataksegi enda puudusi ning seeläbi ju petetaksegi teisi. Inimene on iseenda ja teiste ees ainult teesklus, vale ning silmakirjatsemine. Seda sellepärast, et teiste poolehoiu võitmiseks ei räägi inimesed teistele neist kunagi ausalt ei räägi nende vigadest ning puudustest ja kui räägivad, siis pisendavad neid oluliselt. Pascal ütleb ka tabavalt, et kui inimesed teaks, kuidas
3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest
FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave
Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. · on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi. · on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole. Mille poolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult sarnased, millepoolest mitte? · Mõtlemisvõime ainult inimesele omane · kahel jalal kõndimine ei ole olemuslik
mida meile surutakse peale. Me harjume sellega see saab meie loomuse osaks. Harjumus sunnib loomust tagant. o Inimese loomuseks on keha ja hing. Kuna pole võimalik, et see osa meist, mis mõtleb, oleks midagi muud kui vaimne. Ja kui väidetaks, et me oleme lihtsalt kehalised, siis otsustuksime ju veelgi võimetumaks asju mõista, sest pole midagi arutumat oletusest, nagu mõistaks mateeria iseennast. Me ei mõista kuidas me saaksime iseennast mõista. Inimene on iseendale looduse kõige suurem mõistatus, sest ta ei suuda taibata, mis on keha ja mis on vaim Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? o Inimesed pelgavad tõde. Nad ei taha öelda teisele et tol on mõni halb omadus, selle asemel nad kiidavad teist rohkem kui too väärt on mõne teise omaduse eest
paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5
ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olemas. c. on vaid üks Jumal. --------------------------------------------------------------------------------
Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud materjalid 15.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
