SISSEJUHATUS KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990
Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit
Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940.....................................................................7 1.4
Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ülesanded
.................................................. 29 Riigi kaitsevõime ...........................................................................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30 Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33 Tegutsemine hädaolukordades ..................................................................34 NATO ................................................................................................................38 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 43 Eesti kaitsejõud ............................................................................................. 43 Eesti kaitsevägi .............................................................................................. 43 Maavägi ......................................
Nimelt pidid majutusasutused ja isikud, kelle juures peatusid või elasid inimesed, andma nende nimed politseisse. Samal päeval andis Laidoner välja käskkirja nr. 6 teatega, et seaduse karm käsi tabab ka neid, kes oma pädevuse raames ei aidanud mässu maha suruda. Samuti lasi ta degradeerida ja tagandada need ohvitserid, kes 1 detsembril olukorrale vastavalt ei käitunud. Pärast kommunistide mässukatse maha surumist kinnitas ülemjuhataja Kaitseliidu põhikirja ja organisatsiooni kava, millega Kaitseliit taas tegevust alustas. Laidoner jäi ülemjuhatajaks kuni 8. jaanuarini 1925, seejärel ülemjuhataja institutsioon lõpetati. 1. detsembri 1924. aasta mässukatse mahasurumine oli Eesti relvajõududele esimeseks väljaastumiseks pärast Vabadussõda. Ülemjuhataja 12. märtsist 1934 kuni 22. juunini 1940 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima rahvahääletusel vastu võetud vabadussõjalaste esitatud
Komisjoni soovitusel otsustas rahvasteliit Mosuli anda Iraagile. 20. aprillil 1928 juhtus Laidoneride peres kohutav õnnetus ainuke poeg Michael laskis end maha. Ei ole senini selge, kas kogemata või meelega. Sama aasta suvel võtsid laidonerid kasupojaks Miria vennapoja Aleksei Kruszewski, kes nagu Michaelgi oli sündinud 1913. aastal. Elu läks edasi ja J. Laidoner tegi tol pikal rahuajal suurt ühiskondlikku tööd kodumaal: - oli alates 1925. aastast Kaitseliidu taasloomise ajast kaitseliidu vanematekogu esimees; - oli 1930-1932 Eesti Spordi Keskliidu esimees; - oli alates 1932. aastast Noorte Kotkaste peavanem; - oli alates 1934. aastast eesti Olümpiakomitee esimee Viis aastat varem, juunis 1929, oli ta loobuund tegevusest Riigikogus ning lahkunud ka Põllumeeste Kogu erakonnast. 1934. aasta valimiste eel esitati laidoner Vabadusristi kavaleride eestvõttel riigivanema kandidaadiks; teda toetasid Rahvuslik
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja Peapostkontor
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Vabariigi President on Eesti riigipea. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja ta kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Ühtlasi esindab ta Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja Riigikogu valimised, annab seadlusi ja algatab põhiseaduse muutmist. President nimetab Riigikohtu ettepanekul ametisse kohtunikud, nimetab ja vabastab Vabariigi Valitsuse ja Kaitseväe juhataja ettepanekul ametist Eesti Kaitseväe juhtkonna, annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. [redigeeri] Valitsus Vabariigi Valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord Riigikogus. Valitsuse moodustab peaminister, kelle määrab ametisse president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.
kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklameerimise auks sõjaväeparaad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja
näiteks Tallinnas rajatud „Estonia", mis tegeles kohaliku kultuuri uurimise ja elavdamisega, see oli laulu ja mänguselts. Seltsi eestvedamisel rajati 1906. aastal Estonia teater ja 1913. aastal teatri- ja kontserdihoone Eesti Kirjanduse Selts Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Eesti Rahva Muuseum, Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi
) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et
oktoober omavalitsuste ning talude üle 30 ha ulatuv maa; pool võõrandatud maast jagati väiketaludeks, pool jäi sööti. 1941 Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis 14. juuni metsavendlus. 22. juuni Saksamaa alustas sõda NSV Liidu vastu. juuni lõpp Kutsealuste mobilisatsioon Punaarmeesse. Valdavalt endise Eesti kaitseväe sõduritest komplekteeritud 22. Eesti 4. juuli – 22. territoriaalkorpuse lahingud sakslastega Pihkva ja Staraja Russa lähedal, 5500 august mehest sattus 4500 sakslaste kätte vangi (suur osa neist tuli ise üle). Sakslased jõudsid Eesti piirile, punavägi tõmbus Pärnu-Viljandi-Tartu joonele; 6. juuli Lõuna-Eestis taastati Eesti Vabariigi aegsed omavalitsusorganid. Sakslased jõudsid Pärnusse ja Viljandisse
) Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi · kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei · massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti · laiahaardepartei, populistlik partei - kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et
nõukogude võimule. 6 7. Vabadussõda 28.nov.1918-2.veebr.1920 Sõdivad pooled: · Punased - tühistasid Bresti rahu, algav sõda kodusõda. Põhijõud: Punaaarmee, eesti kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased. 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5.juuni 1919 eesmärk kehtestada nõukogude võim · Eestlased ja liitlased: Kaitseliidu salgad, vabatahtlike värbamine Eesti Rahvaväkke, koolipoisid ja ohvitserid, abi Soomest, Taanist, Rootsist, Inglise eskaader, Vene valgete Põhjakorpus (Loodearmee) Judenits · Sakslased: baltisaksa Landeswehr ja riigisaksa Rauddiviis eesmärk taastada baltisakslaste võim. Tähtsamad sündmused: · 28.nov. 1918. nov.- dets 1919 - punaste edu · Jaan. 1919 murrang algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner -
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
+ Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad + Sõjaline organisatsioon, ülesanne vallutada, Albert alustas + Theodorich Meinhardi abiline, hilisem Eesti Päevalehe piiskop, Mõõgavendade ordu initsiaator Võitlus 1208 Esimene retk Näitab, et vabadusvõitluse alul olid eestlaste väed + eestlaste vasturetk enam-vähem võrdsed
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
Maailmasõja lõppu 11.11.19. Algavat sõda üritati Nõukogude Venemaa poolt näidata mitte kahe riigi vahelise sõjana, vaid Eesti kodusõjana. Venemaa poolel sõdisid Eesti kommunistid. Narva kommuun- eesti kommunistide nõukogude RIIK Narvas (19181919) Alanud sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel nimetatakse meil Vabadussõjaks 2. Vabadussõja etapid: 1) Taganemine novembrist 1918 1919 jaanuari alguseni: · Eesti Kaitseväe mobilisatsioon viivitus, ei usutud sõja edukusse "Suure Venemaaga" · Puudus oli relvadest ja laskemoonadest · Punane terror vallutatud aladel (IdaEesti, eriti Tartu) 2) Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar veebruar: · Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts aprill:
"Milline peab olema Tallinna kesklinn arhitektuuriliselt?" Kas jätkata stalinistliku arhitektuuri?" Nooremad ja vanemad inimesed said arutada ning jagada oma seisukohti, peale mida ei represseeritud kedagi. Hakati välja andma kirjanduse õpikut, kus arutatakse erinevaid teemasid. Nn. komsomoliopositsioon: Pole poliitiline vastasopositsioon kommunistliku reziimile. Sooviti vähendada bürokraatiat, muuta komsomoli organisatsioon inimlikumaks. Selle tegevuse käigus arutati mitmete oluliste küsimuste kohta. Hakati üliõpilaslehes avaldama üliõpilaste poolt erinevaid kirju. Saavad esimese esinemise kogemuse. Vastukajad Ida-Euroopa sündmustele (1956. aasta Poolas ja Ungaris, 1968. aasta ,,Praha kevad"): Sisepoliitiliste olude jäigastumine.- Praha kevad, Tsehhoslovakkias, tõi suured muutused NSVL sisepoliitikas. Vastukajad leidsid aset üliõpilaspäevadel 1968. aastatel
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) oli suurim pahempoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Venemaa Sotsiaal-demokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil ( vähemlased) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teitest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste esiletõus · Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa. · Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes
*Demokraatlikutel liikumistel osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSVL demokratiseerimine. *1972 koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandiumi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, NSV vägede väljaviimist jm. *Maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole ja väliseestlasi innustati aktiivselt tegutsema. *Balti pagulaste ühistööna loodi 60ndatel organisatsioon BATUN (Baltic Appeal to United Nations), mis hakkas taotlema ÜROle saadetud memorandumi elluviimist selles maailmaorganisatsioonis. BATUNi tegevus aitas kaasa sellele, et lääneriigid ei tunnustanud 70ndate alguses Balti riikide okupeerimist. *1975 kirjutati Helsingis alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) lõppaktile, ka NSVL kirjutas sellele alla ja sellega loodeti, et NSVL hakkab inimõigusi järgima. Hrustsov 1956-1964
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
Kreutzwald andis mõni aeg hiljem välja ajakirja "Ma-ilma ja mõnda, mis seal leida on". Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aga alguse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857.aastal Pärnus ilmuma Perno Postimees. · Tuntumad teadlased: Wilhelm Struve(astronoom), Moritz Hermann Jacobi(füüsik), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia rajaja). · Vennasteliikumine: sai alguse 18.sajandil. Vennakoguduste kindel organisatsioon ja palvemajades valitsev demokraatlik õhkkond, mis ei teinud vahet seistel ega rahvustel, leidis talurahva seas laialdase toetuspinna. · Maltsveti liikumine: levis 1850.aastetl, rajaja oli Juhan Leimberg. Sihiks oli oma rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. · Estofiilide liikumine: 18.sajandil. Estofiilidele pakkus huvi eksootilised ja väikerahvad. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja
täismetallist ader, heina kaaruti, viljalõikus masin, aurutraktor (sellele järgnes sisepõlemismootoriga traktor), koorelahutaja. Põllumajanduses hakkas toodang suurenema. Muutus inimeste tööjaotus. Vabanes palju inimesi tööstuse arnedamiseks. Tööstuse areng Tsunft - ühe (või mitme lähedase) ameti või eriala linnakäsitööliste ühing keskajal ja uusaja alguses, ühtlasi liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja sotsiaalhoolekande organisatsioon. Gild - keskaegne või keskajast pärinev usuline, poliitiline või kutse organisatsioon, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltskondlikku suhtlemist ja tagas neile sotsiaalse hoolduse. Manufaktuur - (1) Käsitööl ja tehnilisel tööjaotusel rajanev kooperatsioon, suurtööstuse varasem vorm. Lõi majanduslikud eeldused ning tekkitas vajaduse siirdumiseks mehaanilisele suurtootmisele. Manufaktuurid põhjustasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
