Mercosur (referaat) (1)

Üldtaust
Mercosur (Brasiilia, Argentiina , Uruguay , Paraguay) loodi 1991. aastal, et saavutada EL-i eeskujul regioonisisene integreerumine . 2006. aastal liitus Mercosuriga varasem Andide Ühenduse liige Venezuela. Need riigid on tegutsenud edukalt, kusjuures valdavale osale kaupadest omavahelises kaubavahetuses on tollid kaotatud . Seega on tekkinud kaubandusliit. Loodud on tolliliit ja kehtestatud ühtne toidupoliitika kauplemisel kolmandate maadega. Omavaheline kaubakäive on aastail 1991-1997 kasvanud 4 korda. MERCOSUR-i liikmesmaade edu on aluseks tema laienemisele.
Mercosur hõlmab 70% Lõuna-Ameerika pindalast, elanikkonnaga üle 200 miljoni inimese ning tema sisemine kogutoodang on umbes 900 miljardit dollarit aastas. Need riigid on tegutsenud edukalt, kusjuures valdavale osale kaupadest omavahelises kaubavahetuses on tollid kaotatud.
Seega on tekkinud kaubandusliit. Loodud on tolliliit ja kehtestatud ühtne toidupoliitika kauplemisel kolmandate maadega.
Kaubandussuhted
EL on Mercosuri jaoks üks olulisemaid ekspordi- ja impordipartnereid. Peamiseks EL-i impordiartikliks on põllumajandustooted. Keskeltläbi 21% EL-i imporditud põllumajandustoodetest tuleb Mercosurist. Selle moodustavad ennekõike soja , õliseemned, kohv, apelsinimahl, tubakas , liha, puuvili ja pähklid. Lisaks impordib EL veel energiat, masinaid, transpordivahendite toormeid, kemikaale ja tekstiilitooteid. EL on suurim investor Mercosuri riikidesse.
Lepinguline baas
EL-i ja Mercosuri suhteid reguleerib EL-Mercosuri regioonidevahelise koostöö raamleping, mis allkirjastati 1995. aastal. Leping sätestab kolm peamist valdkonda: poliitiline dialoog, koostöö ja kaubandusküsimused. Raamlepingu peamiseks eesmärgiks on sõlmida pikemas perspektiivis EL-i ja Mercosuri vaheline assotsiatsioonileping. Alates 2000. aasta juunikuust peavad EL ja Mercosur läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle. Läbirääkimised on väga laiaulatuslikud, hõlmates kaupade (nii tööstus- kui ka põllumajandustooted) ja teenuste liberaliseerimist, soodsamate tingimuste saavutamist investeeringute, riigihangete, päritolureeglite, geograafiliste tähiste valdkonnas jm. 2009. aasta mais tegid pooled ühisavalduse, et jätkavad tööd ambitsioonika assotsiatsioonilepingu sõlmimise nimel.
Need riigid on tegutsenud edukalt, kusjuures valdavale osale kaupadest omavahelises kaubavahetuses on tollid kaotatud.
Seega on tekkinud kaubandusliit. Loodud on tolliliit ja kehtestatud ühtne toidupoliitika kauplemisel kolmandate maadega.
Omavaheline kaubakäive on aastail 1991-1997 kasvanud 4 korda. MERCOSUR-i liikmesmaade edu on aluseks tema laienemisele.
Tšiili ja Boliivia on ühinenud MERCOSUR-iga assotsieerunud liikme staatuses . Möödunud aasta aprillis otsustasid Andide Rahvaste Ühenduse (endise Andide grupi) neli riiki - Boliivia, Kolumbia , Ecuador ja Venetsueela - luua vabakaubanduspiirkonna koos MERCOSUR-i maadega.
Ka Peruu juhid on teatanud, et riik ei jää kõrvale Lõuna-Ameerika integreerumisprotsessist.
Nii kujuneb mõne aasta pärast (tõenäoliselt järgmise sajandi algaastaiks) välja kogu Lõuna-Ameerikat hõlmav integratsiooniblokk.
See oleks vastukaaluks Põhja-Ameerikat hõlmavale NAFTA -le.
Lõuna-Ameerika riigid tahavad tugevdada oma tööstuslikku baasi ja edaspidi konkureerida maailmaturul USA-ga edukamalt kui seda senini on suudetud teha.
MERCOSUR-i maad ei kavatse aga piirduda ainult majandusalase koostööga. Nad on kokku leppinud, et MERCOSUR-i liikmesriigid peavad austama demokraatlikke institutsioone.
Sama põhimõtte järgimist kavatsetakse nõuda ka igalt majandusühendusse astuda soovivalt riigilt. Selliselt üritatakse vältida tulevikus diktatuuride sündi mõnes Lõuna-Ameerika riigis.
Siit edasi veel teinegi tõsine taotlus . MERCOSUR-i liikmersriikide liidrid on avalikult teatanud, et maailmaareenil ei kavatseta esineda ainult majandusühendusena.
Nad tahavad välja kujundada ka ühise välispoliitika ning edaspidi tegutseda ühise poliitilise rühmitusena.
See on otsene signaal USA-le. Washington peab edaspidi arvestama, et Lõuna-Ameerika riigid kavatsevad kollektiivselt teostada sellist poliitikat, mis arvestab kontinendi ühiste poliitiliste huvidega . Need on sageli aga kaugel USA huvidest.
Nii ongi mõlema Ameerika - Alaskast Tulemaani - integreerimise kavad seatud tõsise küsimärgi alla? Loodetakse, et Santiago tippkohtumine annab sellele vastuse.
Kas ikka annab? Miami 1994. aasta tippkohtumise järel tundus, et mingeid põhimõttelisi probleeme enam ei ole ja Ameerika Vabakaubandusassotsiatsiooni loomine on vaid aja küsimus.
Nii lihtsalt paljusid riike hõlmavad asjad siiski ei lähe.
Mercosur toiduainete tootjana

• loomaliha -- Mercosuri riikide arvele langeb neljandik kogu maailma veisekarjast, aastas läheb eksporti 954 000 tonni liha. Brasiilia 170 miljoni pealine veisekari on maailma suurim
  
• teravili -- Argentina on 10 miljoni tonniga aastas maailma suurimate nisutootjate esikümnes, Brasiilia on üks viiest suurimast eksportijast. Mõlemad on ka suured maisitootjad ega jää oma toodangumahult oluliselt maha USAst ja Hiinast
  
• soja -- Brasiilia ja Argentina on sojaubade tootmiselt USA järel teisel ja kolmandal kohal
  
• suhkur -- Brasiilia on maailma suurim suhkrutootja, mille arvele langeb 14% maailma kogutoodangust
  
• kohv -- Brasiilia on maailma suurim kohvitootja, kelle arvele langeb umbes kolmandik maailma kogutoodangust