GMO referaat ( Geneetiliselt muundatud organismid ) (1)

Referaat
Kas me peaksime looma uusi organisme?
9A
2009
Mis asi on üldse GMO ?
GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks.
Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene.
Roheline ideoloogia on GMO’de toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust.
GMO’de kasutamine Eestis
Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine Euroopa Liidu tasemel. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud. Kasvatamisreegleid sätestab iga liikmesriik eraldi ja nad on paigas väga vähestes riikides, Eestis on need puudu. Kasvatamise reeglite eesmärgiks on enamasti luua tingimused mitme erineva tootmistüübi "kooseksisteerimiseks", et saaks kasvatada nii geneetiliselt muundatud taimi kui tava- ja mahepõllumajanduslikke taimi nii, et tava- ja mahetaimed ei saastuks, samuti on osad liikmesriigid püüdnud töötada välja reegleid juhuks, kui saastumine siiski toimub.
GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%.
Eestis on geneetiliselt muundatud organismide kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel:
- Keskkonnaministeerium
-Põllumajandusministeerium
- Sotsiaalministeerium
Tehnoloogiliste uuenduste mõjud kariloomadele
Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, näiteks GM mais, soja või raps , erinevad geneetiliselt muundamata taimedest selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim omandab meelepärased omadused.
Geneetilise muundamisega võib luua ka taimi, mis on näiteks toitainerikkamad. See tähendab et GMO otseselt ei ole kahjulik loomadele ja sellega hoiab kokku looma söödapealt. Seega võib ka kasutada seda inimese söögilaual.
Gmo toiduga on võimalik, et kariloomad hakkavad andma rohkem piima. Teadlased on kindlaks teinud, et see ei avalda mingit mõju kariloomadele, mis tähendab, et praeguse seisuga on see ohutu. Seda ei ole uuritud, mis juhtub kui GMO toitaineid kasutada pikemat aega. Seda kõike jälgitakse ning peavad vastama Euroopa Liidu nõuetele.
GMO riskid
GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik.
Üheks tõsiseks probleemiks on paradigmamuutuseks - on see, et GMOsid patenteeritakse. Sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib
lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada.
Kas loomade geneetilise pärandi muutmine on lubatav?
Loomade geneetilisi pärandeid on muudetud juba kaua aega. Neist osad on kandnud vilja ja osad mitte. Näiteks tehti katse lõhega, kus muudeti tema geneetilist pärandit. Tänu sellele kasvas lõhe kiiremini teistest liigikaaslastest. Tehti ka katse sigadega, mis kahjuks ei olnud edukas.Sead olid rohkem haigustele vastuvõtlikumad kui muidu, nad olid pimedad ja suguvõimetud. Kuigi see on alles algstaadiums nähakse selles päris palju potentsiaali. Veterinaari vaates oleks see väga hea, kui on võimalik niimodi geneetilist pärandit muuta, et loomad ei oleks haigustele nii vastuvõtlikud ja kasvaksid kiiremini. Selle üle on olnud palju vaidlusi, et see on ebaeetiline muuta loomade geneetilist pärandit. Sellega on võimalik ära hoida palju pärilikke haigusi, mis võivad tekkida elujooksul.
Minu seisukoht
Mina arvan, et GMO on vajalik tänapäeval. Toitained on tänu GMO’le viljakamad ja suurema toiteväärtusega. GMO’l on ka teatud piirid, mis piiravad nende ohtlikkust. Uuringud on näidanud, et GMO pole siiski nii kahjulik, kui arvatakse. Tänu loomade geneetilise pärandi muutmisele, kasvavad loomad kiiremini, näiteks lehm võib anda tänu GM rohkem piima. Kui jõutakse sinnamaani, et see kannaks vilja rohkelt ja loomad muutuksid haigustele resistentsemaks, elaksid kauem ja kasvaksid kiiremini, siis on see positiivne. Mina olen GMO poolt ja toetan GMO arengut.
Kasutatud kirjandus

• http://www.eko.org.ee/gmo/
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/GMO
  
• http://www.greengate.ee/?page=4&id=9148
  
• http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=2475