Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554 aasta tõi Vana-Liivimaale vajaduse pikendada rahu Vene tsaariga. Ordumeister ja Tartu piiskop lähetasidki saadikud läbirääkimistele. Kuid oodatud edu
Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on
asuti elama mujale. talupeogade lahkumine oli mõisale kahjulik. 5. 6.Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida, igasse kihelkonda ehitati kirik, vana pühapaiga lähedale, ametisse seati preester. 7. Väga paljud riigid tahtsid vallutada Liivimaa.Põhioht saabus Venemaalt.Aga Wolter von Plettenberg suutis Vana- Liivimaa sõjajõudusid.1501 suve lõpul tungis ta oma väega Venemaale.Seeoli suurim armee Vana-Liivimaa ajaloos.Venelased põgenesid.1502 aastal toimus lahing Smolino järve ääres.1503 sõlmiti rahu. Sise: sõjad, ordu püüdis Liivimiaad vallutada, piiskopid olid selle vastu. Välis:halvaks läheb 15, 16 saj. Naaberriigid tugevnevad ja ühinevad. Liivimaa jäi nõrgaks ja oli kergeks saagiks teiste riikidele. 9.Naaberriigid tegevnesid. 10.Liiviordu pidi maksama venemaale makse.. ja nad alati jäid hiljaks nendega.. ja siis Ivan Julmel oli õigus hakata pihta sõjaga.. 11)Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle
a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda · 1561 Vana-Liivimaa lõpp: ordu alistub Poolale ja Tallinn läheb koos Põhja-Eestiga Rootsile · 1582 ja 1583 Jam Zapolski rahu ja Pljussa vaherahu lõpetavad Liivi sõja · 1600-1629 Poola-Rootsi sõda, lõpeb Altmargi vaherahuga, Eesti mandriosa läheb Rootsi võimu alla · 1601-1603 nälja- ja katkuaeg · 1632 asutatakse Tartu Ülikool · 1645 Rootsi valdusesse läheb ka Saaremaa
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu.
Ivan IV Veriseim VENE VALITSEJa. Moskva tsaaririigi esimene TSAAR. Püüdis hõivata Liivimad kuid sai Liivi sõjas lüüa. Suri malet mängides lol. Wolter von Plettenberg Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520. aastatelreformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kõige enam on talle tuntust toonud ilmselt Smolino lahingu võitmine 1502. aastal. Oli liivimaa ordus umbes 70 a.
maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. adramaa- Talumaa, mida jõuti üles harida ühe adraga. 12-13.saj Maapäev- Toimusid Valgas ja Volmaris 15 sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine. rüütelkond- Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendus. Baltikumis olid rüütelkondadeks vasallide koondised ning nende esindajatel oli õigus käia Maapäevadel. Smolino vaherahu- Kuueaastane vaherahu Liivimaa ja Moskva vahel, millega lõpetati ametlikult Liivimaa-Moskva sõda. Vaherahuga kinnitati asjade sõjaeelne olukord ning enam ei üritanud Liivimaa kordagi Moskva-poolset ohtu sõjalisel teel kõrvaldada. adratalupoeg- adrikuid oli Eestimaa talupoegade hulgas kõige arvukamalt, kuid nendevaheline maa suurus ja jõukus kõikus suuresti. Nende maa suurust ja majanduslikku võimekust mõõdeti adramaades. Alates 15.saj muutusid adratalupojad sunnismaisteks
eestlaste ülestõusu. Maa laastati taas, eestlaste vanemkond hävitati lõplikult. Tuli katk ,, Must Surm". PõhjaEesti müüdi Saksamaale. 12. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!) adratalupojad üksjalad vabatalupojad maavabad 13. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.? IdasMoskva suurvürstiriik (võit Smolino lahingus 1502) LõunasPoolaLeedu ühendkuningriik Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade © Siimo Lopsik 2011 juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 150103. 14. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna LääneEuroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne,
teisest poolest- Venemaa oht. Danzigi kongressi järel suurenes VEELGI killustatus ja sellega kaasnes välismõjude, eelkõige venemaa oht. Venemaa leidis, et Vana-Liivimaa on nõrk. Alates Ivan III suurenes Venemaa oht, sest ta ühendas Vene alad üheks alaks, oli üks tsentraliseeritud riik. Sellega kaasnesid rüüsteretked, kus käidi Vana-Liivimaal. Kannatajaks jällegi talupojad. Ordu tegi vastu ka retki. Midagi oluliselt need ei muutnud. Ordu kõrvaldas Vene ohu 1502 Smolino lahinguga. 50 aastat oht eemal.Kutsutakse ka''Smolino imeks''- kuna ordul olis väiksemad väed ja arvati et kaotatakse. 15saj lõpp 16 saj alguses oli selge et Vana-Liivima ei jää püsima, oli selge, et keegi selle ära vallutab. Venemaa, Poola, Rootsi olid ohtlikud. Venemaa jaoks kõige suurem motivatsioon olid sadamad. 15 saj Vana-Liivimaal algasid ka esindused siseasjade otsustamiseks nö maapäevad. Killustatud võimud proovisid teha koostööd, et võimu suurendada
Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"),
Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati MAA-AADEL JA TALURAHVAS KESKAJAL Eesti asustus ja rahvastik Rahvastikuprotsessid Eestis XIII- XVI sajandini: 1. Rahvaarvu kasv: 1) XIII saj. 150000-180000 2) XVI saj. 250000-280000 2. Rahvastiku kasvu takistavad tegurid: ikaldused, näljahädad katkuepideemiad sõjad 3. Asustuse laienemine: soistele aladele rannikualadele rannarootslaste asustus
Järgmise kahesaja aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu. Maa laastati taas, eestlaste vanemkond hävitati lõplikult. Tuli katk ,, Must Surm". Põhja-Eesti müüdi Saksamaale.Eestlaste olukord halveneb veelgi. 13. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!) · adratalupojad · üksjalad · vabatalupojad · maavabad 14. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.? Idas - Moskva suurvürstiriik (võit Smolino lahingus 1502) Lõunas - Poola-Leedu ühendkuningriik. Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 1501-03. 15. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse
kandmine. Välispoliitika. XIV sajandi lõpul hakkas killustunud Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. 1481 Moskvo, Novgorodi ja Pihkva ühendatud vägede korraldatud sõjaretk Liivimaale. Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister 1494 1535 1501 tungiti arvuka väega Venemaale. (Väikse kokkupõrke järel Venelased põgenesid. Kuna eestlasre seal levisid rasked nakkushaigused, pöörduti tagasi. 1502 Venelaste rüüsteretk 1502 Plettenberg tungis uuesti Pihkvamaale Smolino järve lahing, kus venelased olid sunnitud taganema. 1503 sõlmiti vaherahu Linnad ja kaubandus Linnade õiguslik korraldus. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Tallinn, Narva, Rakvere Lüübeki linnaõigus. Tartu, Viljandil, Uus-Pärnu - Riia linnaõigus. Vana-Pärnu piiskopiõigus. Raad e magistraat linna võimuorgan. Raadi kuulusid 4 bürgermeistrit, kes moodustasid rae juhatuse. Sündik tundis hästi seadusi; jurist
1290- Liivimaa vanem 1561- 1629- Poola aeg Lõuna- riimkroonika(1290),B.Russovi riimkroonika Eestis kroonika 13 saj.- 1917 kirikkihelkond 1561 28.nov. Liivi ordu alistub 1343- Jüriöö ülestõus Poolale 1346- Taani müüd valdused 1561 Tallinn annab ennast Saksa ordule, pärast Jüriöö Rootsi kaitse alla. ülestõusu 1570-1578- Liivimaa kuningriik 1502 Smolino lahing 1577-1582- venelaste vastu 1517 reformatsioon hakkab sõdima Poola Saksamaal(95 teeni), 1579- Poola pealetung Wittenbergis. 1581- Rootsi pealetung 1523- lõppeb katoliiklus, kui 1582 Jam Zapolski vaherahu luterlus jõuab linnadesse 1583 Pljussa vaherahu 7
kohal. · 1494 - suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. · 1498 - Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. · 1500 - sõlmitakse liit Leeduga. · 15011502 - Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. · 1502, 13. september - toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. · 1503 - Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. · 1508 - Liivimaa talupoaegadelt võeti relvakandmise õigus · 1509 - sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. · 1521 - Reformatsioon jõudis Liivimaale.
teated ka 1525 Lübeckist esimene eestikeelne raamat ilmus nende poolt, see oli luterlik katekismus Liivi sõda 1558-1583 4 osapoolt, kes tahavad liivimaa vara ja osa endale 1563-1570 võitlevad mingid riigid 1661 Kärde rahu leping eellugu Ivan IV ehk ivan julm (1530-1584), tsaar julmad karistued (keetmine, praadimine jne) moskva suurvürstiriigi tugevnemine idas 1502 smolino lahing vaherahu 1503 rahu pikendati 55 aastat 1554 viimane pikendamine ajendiks tsaari aktiivsus idasuunal (Kaasan/Astrahan) vallutatakse Khaani riigid eesmärk hea kaubatee Tõuseb küsimus tartu maksust väidetavalt on tartu moskvale võlgu osutub valesüüdistuseks kokku koguda või uurida päritolu maksu päritoluks väidetakse olevat ürgset sõltuvust, mida tegelikult pole
Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks
rüüstati ja põletati maha Viljandi. 1492 venelased rajasid Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. 1494 Liivi ordu juhiks sai Wolter von Plettenberg, kes suutis ajutiselt Liivimaa sõjaliselt ühendada.Soovis anda venelastele lõpliku hoobi 1501 - · koguti Liivimaa suurim armee, kokkupõrge toimus Pihkva juures, venelasid lahkusid · venelased vastasid rüüsteretkega läbi Liivimaa 1502 suur edukas lahing Smolino järve ääres, venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt kuni 1558, mil hakkas Liivi sõda. 1507 Plettenberg keelas Eesti ja Läti talupoegadel relva kandmise, mis oli samm pärisorjuse kinnistamise suunas ja ei olnud sõjaliselt ettenägelik.
liivlaste piiriületust. Venelased põgenesid. Plettenberg lõi põnnama ja kuna meestel olid nakkushaigused siis mingi samuti tagasi. Samal aastal korraldasid venelased suurejoonelise rüüsteretke läbi Viljandi, Tartu, Järva ja Virumaa. Suur häving. Vene ratsaväkke kuulusid ka esimest korda tatarlased, kes kohtlesid maarahvast erakordselt julmalt. Plettenbergi teisel üritusel toimus suurem lahing Smolino järve ääres venemaal, mida saatis ka edu. Venelased sunniti taanduma ning nende isu Liivimaale tungida, taandus. 1503.a sõlmiti ka vaherahu, mida pikendati korduvalt. Plettenberg kindlustas sellega mitmekümneaastase rahu maa piiridel ning see soodustas Vana-Liivimaa kultuurilist ja majanduslikku arengut. 17. Käsitöölised keskaegses Tallinnas neil oli oma gild Olevi gild, kus olid kõik käsitöölised. Nad olid ka üks suur osa linnaelanikest. 18
midagi saavutamata taanduma ja sõjavägi laiali saatma. Venelaste tasuretk ei lasknud ennast kaua oodata. Esmakordselt olid nende vägedes tatarlaste rüüstesalgad. Eriti hirmsasti rüüstati Lõuna-Eestis. Suure sõjaväe loomiseks kõiki jõude ponnistanud Vana-Liivimaa ei suutnud seda nii ruttu korrata. 1502. aastal tungis Plettenberg Venemaale juba mitu korda väiksema väega. Leedulased jäid seegi kord tulemata ja orduvägi põrkas Smolino järve juures kokku kümmekond korda suurema vaenuväega. Üllataval kombel saavutas Plettenberg lahingus täieliku võidu ja järgmisel aastal sõlmiti esialgu kuueks aastaks vaherahu, mida hiljem korduvalt pikendati. Sageli on väidetud, et ,,Smolino ime" kindlustas Vana-Liivimaale poolesajandilise rahuaja ja päästis ta kohesest vallutusest Venemaa poolt. See väide on kõvasti ülepingutatud, nagu on liialdatud ka ülikiitev hinnang ordumeister Plettenbergile
Andes otsustava hoobi Hansa idakaubandusele, tõi suurvürsti korraldus ühtlasi kaasa Eesti linnade, eelkõige Tallinna ja Tartu tähtsuse vähenemise transiitkaubanduses. Samal aastal sai Saksa Ordu Liivimaa haru meistriks Wolter von Plettenberg, kes suutis koondada Vana-Liivimaa jõud edukaks võitluseks edasi tungivate venelaste vastu. 1501. aastal alanud sõda, mida ajalookirjanduses on nimetatud Plettenbergi sõjaks, kulmineerus 1502. aastal lahinguga Smolino järve ääres, kust vene vägi oli sunnitud taanduma. Sõjaline edu stabiliseeris Liivimaa suhted Moskvaga mitmeks aastakümneks: 1503. aastal sõlmitud vaherahu pikendati edaspidi iga mõne aasta tagant kuni Liivi sõja alguseni. Plettenbergi poliitika peamine eesmärk oli maa kaitsmine välisvaenlaste, esmajoones venelaste eest, mistõttu ta püüdis vältida sisetülisid ning otsida uusi meetodeid kaitsevõime parandamiseks
kogu poliitilise elu keskusteks. XV saj. algul Vana-Liivimaa seisund halvenes. Ümberringi tugevnesid ühinenud suurriigid (Poola-Leedu), Kalmari unioon (Taani, Norra, Rootsi), Moskva vürstiriik. 1492 rajati Ivangorod otse Narva ordulinnuse vastu. Vana-Liivimaa aga endiselt poliitiliselt killustatud ja seega nõrk. Ajutiselt suutis Liivimaa kaitsevõimet tugevdada Liivi ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535). Ta korraldas mitmeid sõjaretki Venemaale, 1502 võitis ordu lahingu Smolino järve ääres ja 1503 sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida korduvalt pikendati. Katoliku kirik ja usupuhastus: Piirkonna kirikuelu juht oli piiskop. Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite, s.o. piiskopkonna vaimulike koosolekute ja visitatsioonide e. kirikukatsumiste kaudu. Nende abil tehti kindlaks preestrite kohusetäitmise puudujäägid. Piiskop õnnistas ametisse ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jne. Piiskopkonna peakiriku e
Ta moderniseeris riiki ning murdis aadlike võimu, seetõttu riik oli ühtsem. Ta viis Rootsis läbi reformatsiooni ning kaasajastas armeed, mistõttu muutus kohustuslikuks ajateenistus ning paranes sõjalaevastik (võimuvõitlus Taaniga). Moskva suurvürstiriik hakkas tugevnema. Ivan Julm saab esimeseks Venemaa tsaariks. Ta oli lapsepõlves palju vägivalda pealt näinud, seetõttu arvaski, et see on ainuõige viis valitseda. 1502 toimus Smolino lahing (Liivimaa vs Moskva), sest liivimaalased sõlmisid liidu Leeduga Moskva suurvürstiriigi vastu. Vaherahu sõlmiti 1503-1558. Tingimuseks keeld sõlmida sõjalist liitu Poola-Leeduga. Kuid 1557 liit siiski sõlmiti. 1558 tungivad vene väed Liivimaale, ettekäändeks Tartu maksu ehk meemaksu mitte maksmine. 1558 suvel alistub Tartu, sest tatarlased olid seda rüüstanud juba talvel. Tartu püsis Vene võimu all 25a. Järgmisena müüakse Saare-Lääne piiskopkond Taanile
maa sisemisi lahkhelisid. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale, peale piiri ületamist kohtuti vene vägedega, kes peale väikest kokkupõrget põgenesid, meeste hulgas aga hakkasid levima nakkushaigused ja pöörduti kiiresti tagasi Eestisse. · Samal aastal teostasid venelased rüüsteretke Eestisse, maal tekitati kohutavat kahju. · 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvasse, suurem lahing toimus Smolino järve ääres, kust Venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt. Linnad ja kaubandus: Linnade õiguslik korraldus: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka
tugevdamiseks ületada maa sisemisi lahkhelisid. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale, peale piiri ületamist kohtuti vene vägedega, kes peale väikest kokkupõrget põgenesid, meeste hulgas aga hakkasid levima nakkushaigused ja pöörduti kiiresti tagasi Eestisse. · Samal aastal teostasid venelased rüüsteretke Eestisse, maal tekitati kohutavat kahju. · 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvasse, suurem lahing toimus Smolino järve ääres, kust Venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt. Linnad ja kaubandus: Linnade õiguslik korraldus: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja UusPärnu said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna
peetud üheks võimekamaks sellel kohal. 1494 suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. 1498 Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. 1500 sõlmitakse liit Leeduga. 15011502 Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. 1502, 13. september toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. 1503 Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. 1508 Liivimaa talupoegadelt võeti relvakandmise õigus 1509 sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. 1521 Reformatsioon jõudis Liivimaale. 1522 Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks
" (Kala 2007:12.) Luterlik usupuhastusliikumine ei alanud Liivimaal aga päris tühjalt kohalt, sellele eelnesid sajand tagasi alustatud katoliku kiriku uutmisprotsess. Pärast Konstanzi (14141418) ja Baseli (14311449) reformikontsiile oli Liivimaal algatatud kirikuelu parandus- ja uuenduskuure, mis said uut hoogu 16. sajandi algul, mil omapoolset ergutust ja innustust usuelule andis ordumeister Plettenbergi võit venelaste üle Smolino all 1502. aastal. Kogu maad haaras justkui usulise elavnemise vaimustus asutati uusi kabeleid, vikariaate, püüti rajada uusi kloostreid, peeti suur patukustutusjutlusi, et suurendada rahva hulgas meeleparanduse ja õndsakssaamise tahet, suuri summasid koguti indulgentside müügist. Omamoodi kulmineerus see usulise aktiivsuse tõus reformatsiooniga. (Põltsam 2003:13-14.) Väike paradoksikene on selles, et katoliku kirik ju initsieeris usulise vaimustuse tõusu,
1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni linn Baltikumi suunas. 1248 Tallinn saab linnaõigused 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse Linnad 13
Üksteises nähti liitlast Moskva suurvürsti Ivan III vastu. Pidevalt oli mingisugune sõjaolukord Liivimaa ja Venemaa vahel XV sajandil. Sõda Venemaaga 15011502. Ordumeister Wolter von Plettenberg tungis 1501. aastal Pihkvasse. Liivimaa lootis teha Leeduga ühise sõjaliidu, millega isegi Maapäev oli algul nõus, kui aga sõjaks läks, leedukaid polnud. Pletenbergi väe puhkes taud, mistõttu sõjapidamine katkestati.1502. alustati taas sõda Pihkva all. Oli Smolino lahing, mis pmst lõppes viigiga. Liivimaa poliitiline ajalugu XVI saj: Reformatsiooni mõju Liivimaa poliitilisele organisatsioonile. Läänemaa kodusõda. Samuti seot kodadjuutoritega. Vaenuse põhjuseks oli Saare-Lääne piiskopi Reinholdi tüli oma alamate, eeskätt mõnede Läänemaa vasallidega, kes kutsusid 1532. aasta sügisel endale uueks piiskopiks koadjuutor Wilhelmi. Wilhelm suutis end kehtestada aga vaid piiskopkonna mandriosas, samas kui saared jäid Reinholdi kontrolli alla
Enrik 1489 - 1530 mõisakarjane Ant 1515 - 1570 külakarjane Mikk 1542 - 1585 puusepp Karvikute suguvõsa pole suursugust päritolu, samuti hoiavad nad kõrvale suurtest sündmustest. Vaid kavalusega võetakse nende esivanem Sigtuna retkele laevavahiks kaasa, tema hilisem järeltulija aga otsustab kõrvale jääda Jüriöö ülestõusust (1343 1345). Alles mõnesaja aasta pärast jõuavad Karvikud esimest korda sõtta, kui üks neist võetakse mõisasulasena kaasa Smolino lahingusse (1502).Pigem näikse Karvikud soovivat ajaloo eest pageda. Romaani esimeses osas ,,Rist" taanduvad nad uute aegade eest üha sügavamale metsa. Metsataludes jätkubki veel mõnda aega endine eluolu. Kirjeldades uute jõuvahekordade järkjärgulist kujunemist, näeb Mägi murranguna Jüriöö ülestõusu luhtumist ja sellele järgnenud katku, nagu ka Saksa ordu mõjujõu kasvamist. Nii koosneb ,,Risti riik" justkui kahest eri romaanist
1700-1710/1721 Põhjasõda 1710/1721-1917 Vene aeg 1783-1796 asehalduskord Liivi sõda 1558-1583. Põhjused ja ajend Suurriikide võimuvõitlus Läänemere piirkonnas: Taani, Rootsi, Poola-Leedu Venemaa · 1492 Ivangorod · 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis · 1502 Smolino lahing · 1503 vaherahu · 1539 keelati vene kaupmeestel Liivmaal tegutseda · takistati kaupade ja spetsialistide jõudmist Venemaale Liivi sõda 1558-1583. Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna-Eesti Poolale 1583 Pljussa vaherahu Põhja-Eesti Rootsile
liidu. Plettenberg tungis üle piiri, rüüstas Pihkvamaal. Leedu abivägi jäi tulemata, sest suurvürst Aleksandrile avanes ootamatult võimalus saada Poola troonile ja väljus konfliktist. Plettenberg tõmbus tagasi oma vägedega Liivimaale. Talvel venelased rüüstasid Liivimaad. 1502. aasta suvel viis Plettenberg oma väed pealetungile ja piiras Pihkvat. Kuid kuuldes, et Pihkvasse läheneb suur vene vägi oli sunnitud lahkuma. Liivimaalased olid sunnitud pidama Smolino lahingut, mille tulemuseks oli viik. Hilisemas historiograafias on Smolino lahing omandanud suure tähenduse kui võidukas venelaste tagasilöömine, millele järgnes 1503. aastal sõlmitud vaherahu. 1509. aastal liivimaalased lubasid, et ei astu ühtegi Vene-vastasesse sõjalisse liitu. Liivimaal õnnestus rahu hoida Moskva riigiga. 12. Liivimaa poliitiline ajalugu XVI saj: Reformatsiooni mõju Liivimaa poliitilisele organisatsioonile- Reformatsioon oli
1700-1710/1721 Põhjasõda 1710/1721-1917 Vene aeg 1783-1796 asehalduskord Liivi sõda 1558-1583. Põhjused ja ajend Suurriikide võimuvõitlus Läänemere piirkonnas: + Taani, Rootsi, Poola-Leedu + Venemaa 1492 Ivangorod Ivan IV Julm (Groznõi, tglt ähvardav, aukartusega). Tema arust Moskva kolmas Rooma 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 1502 Smolino lahing 1503 vaherahu 1539 keelati vene kaupmeestel Liivmaal tegutseda takistati kaupade ja spetsialistide jõudmist Venemaale "Tartu maks" väitsid, et Tartu piiskopkonna alad on põlised Venemaa alad, seega peaks Tartu maksma. Räägiti ka vürst Vjatskost, kes kaitses Tartut. Tähtsamad sündmused 1557. aastal läksid eestlased Moskvasse ilma rahata abi paluma 22.jaanuar 1558. venelaste retk Tartumaale
linntänavaid valgustama. Sellest hoolimata soovis rahvas jesuiite tagasi. Uus aasta! Wolter von plettenberg- kes suutis ajutiselt liivima ajutiselt sõjaliselt ühendada ja soovis anda venelastele lõpliku hoobi. 1501. 1. odu kogus liivimaa suurima armee (80 000) lahing venelastega toimus pihkva juures ja venelased taganesid. 2. venelased vastasid rüüste retkega läbi liivimaa. 1502. suur lahind smolino järve ääres. Kus vene väed said lüüa. 1503. venelastega sõlmiti vaherahu mida pikendatti kuni 1558. 1507. plettenberg keelas eesti ja läti talupoegadel relva kandmise. Eestlased lakkasid olemas relvastatud rahavas. Oli samm päris orjuse kehtestamise suunas. Linnad Linna õiguslikuks aluseks oli maa isanda linna õigus. Mis eristas linna kodanikke ümbritsevast keskkonnast. Eristused- Kodaniku isiklik vabadus. Eraomandi ja pärimis õiguse
Lahingud venelastega: 1480. a ründas ordu Pihkvat, kuid ei vallutanud seda 1481. a oli venelaste vasturetk, millele järgnes kümneaastane vaherahu 1492. a ehitati Ivangorodi kindlus e Jaanilinn 1494. a suleti Novgorodis Hansa kaubakontor 1501. a tungis ordumeister Wolter von Plettenberg suure sõjaväega Venemaale, oli esialgu edukas, aga siis retk katkestati 1502. a toimus uus ordu (Plettenbergi) retk Venemaale, Smolino lahing, venelased pidid taanduma 1503. a sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati pidevalt kuni Liivi sõjani 2.4 Talurahva olukorra muutumine Jüriöö ülestõusu järel Pärsiorjuse tunnused: sunnismaisus keeld vabalt elukutset valida talupoegade müümine maast lahus allumine mõisahärra politsei ja kohtuvõimule võimaluste puudumine esitada kaebusi mõisahärra vastu (alates 18. sajandist) kitsendused vallasvara omamisel feodaalrendi piiramatus relvakandmise keeld (alates 1507
Saarlastel olid võrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused. VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA. 1480 - Ordu ründas Pihkvat, kuna vene väed olid seotud sõdadest Mongolite vastu. Ordu rünnak ebaõnnestus. 1481 - Venelased tegid vasturünnaku. 8 Walter von Pletenberg - ühendas ajutiselt Vana-Liivi sõjajõud. 1501 - Pletenberg ründas oma ühendatud armeega Venemaad. 1502 - Pletenberg tungis uuesti Venemaale. Smolino lahing samanimelis järve ääres. Pletenberg suutis Venelased taganema panna. 1503 - Venemaaga sõlmiti vaherahu, mida pikkendati korduvalt. Ivan III liitis Venemaa ühtseks riigiks. Eestist lõunas laius suur Leedu-Poola vürstiriik. Põhjamaades loodi Kalmaari union Taani kuninganna Margarete poolt. Rootsis hakkas tegutsema parlament Rickstag. KAUBANDUS. 13. sajandil hakkasid tekkima linnad. Eesti linnadele sätestati naabermaade linnade õigusi. Tallinnas,
o Tõnni vakk- koht kuhu koguti andameid igas talus. Haldjas. o Wolter von Plettenberg- oli liivimaa ordumeister. Ta üritas kaitsevõime tugevndamiseks maa sisemisi lahkhelisi ületada. Ta tahtis venelasi lüüa otsutavalt. Ta koondas ühe suurima väe Liivimaa ajaloos. Venelased löödi tagasi. 1502 aastal tungis Plettenberg uuesi Pihkvamaale- lahing toimus Smolino järve veeres kus vägi saavtas edu. 1503 aatal tehti vaherahu. Ta aastakümnetes rahu mis soodutas Vana-Liivimaa kulutuurilist ja majanduslikku arengut. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) o Traditsioonid olid juba selleks ajaks välja kujunenud. Paavsti ülesanne oli rahvaste vabastamine, lunastuse ja ainsa tõelise usu kuulutamine. Kuigi vaimulikond suhtus üsna jahedalt eelkäijate loodud väärtustesse.
leedu-Poola liiduga ja suunas oma jõud Pihkva vastu. Õnnestunud sõjaretk alguses, välilahingus purustati pihkva väed ja asuti piirama pihvkat ennast, kuid see järel tagasid teda tagasi löögid , poola-leedust abiväed jäid tulemata, ja tulid tema vägedesse nakkushaigused. Pidi oma väed tagasi tooma jäi pihvka vallutamata. 1502 suundus uuesti Pihvka vastu , saavutas edu , Moskva suurvürst saatis appi Moskva abiväe kus see löödi puruks Smolino lahingus. Ta ei hävitanud seda vürstiriiki , kuid see antud löök oli tugev et järgnevalt kuni liivisõja puhkemiseni enam ei üritatud liivimaa aladele rüüsteretki korralda. Linnad Ennekõike kujunesid linna üksikute ja tähtsamate sõjaliste tugipunktide juurde. Algusest peale kivilinnused, olid vaja meistreid. Ja meeskonna teenindamiseks oli vaja käsitöölisi ja kaupmehi , ja nendest hakkaski kujunema linnuse ümbrusesse asulad. 100 linnust oli aga umbes 10 linna oli olemas
annaabi.ee 
