10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
IN4R3K
Õppematerjali autor
olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab. Meie, eestlased, oleme uhked oma kodumaa üle, nagu kõigil rahvastel on kombeks oma kodumaad armastada. Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib koduigatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis. Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse mõlgub meeles ja südames vaid üks, Eestimaa, meie kodumaa. Kui tekiks soov tuua tüüpilisest eestlaste sugukonnast näide, siis sobiks selleks iga perekond. Minu arvates kõige tavalisem eesti pere on korralik ja koduhoidev. Vahel küll, ei usaldata üksteist ja ollakse kinnised, ei väljendata
Mis võimaldas kaevikusõja pidamist? Massiarmeed - mobilisatsiooni kaudu võimalik reserve täiendada Suurtootmine täiendada sõjavarusid ja täita riiklikke tellimusi Töökohustus tagada tööjõud tööstusettevõtetele Tehnilised uuendused relvastus, toitlustamine (konserveerimine), keemiatööstus Muudatused ühiskonnas seoses sõjaga Riikliku reguleerimise suurenemine tagada rinde varustamine tehnika ja toiduainetega Inflatsioon riik trükkis katteta raha Piiratud varude jaotamine kaardisüsteem, töötasu vähendamine Demokraatlike vabaduste piiramine Naiste osatähtsuse tõus ühiskonnas Sõjategevus idarindel 1914 1918 Venemaa pealetung 1914 Ida-Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias A- Ungari vastu Tannenbergi lahingus, 1914. aug purustati üks kahest Königsbergi peale suunduvast Vene armeest. Manööversõda jätkus pikal rindel, Venelased kaotasid 1915. a Poola.
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED
sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond
rünnaku all. 1386.aastal sõlmis Leedu Poolaga dünastilise liidu ja võttis vastu ristiusu, et neutraliseerida Saksa Ordu oht. Feodaalsuhted. Eesti ja läti hõimude alale jõudisd feodaalsuhted keskajal ühes Saksa ja taani koloniaalvõimuga. Vallutajad rajasid Liivimaal linnuste ja linnade võrgu, mis puhkesid eriti õitsele 14-15.sajandil, mil oli Hansa Liidu kõrgaeg. Leedu esilekerkimine - Ajaloo lahknemine: Leedu suutis Ordu pealetungile vastupanna ja luua ühtne valitseja riik. Leedulased ja zemaidid olid piirkonna kõige tunnustatumad sõjamehed. Kaasa aitas ka soodne geograafiline asukoht võrreldest teiste Baltimaade hõimudega (laante ja soode vöönd, ühtegi tähtsamat jõekaubateed). - Pärast Mindaugase mõrvamist suutis riik hoolimata vennatapusõjast püsima jääda. Traidense järglane PUKUVERAS (ka Butvydas, vaitses 1295.aastani) rajas
Diedrich Damerow, kes oli varem olnud Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV sekretäriks. 1396 a. rüüstas ordu Tartu piiskonna maad ja vallutas kõik linnused v. a. piiskoplinnuse Toomemäel. 1397 Danzigi kongressil otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige ning ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopide ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. Ordu poliitiline mõju langes tugevasti. 15. saj. jätkusid Vana-Liivimaal sisevõitlused, kus Saksa ordu oli jäänud Poola ja Leedu ühendvägede alla. Sisemisi küsimusi lahendati kogunemistel. 1421. aastal hakati pidama maapäevi, kus lahendati poliitilisi küsimusi. 1435. aastal olid esindatud 1)Riia peapiiskop, 2)vasallide esindajad, 3)ordumeister ja ametnikud, 4)Riia, Tallinna, Tartu esindajad. Maapäevi peeti Valgas või Volmaris. VÄLISPOLIITIKA 14. saj. Vana-Liivimaa seisund halvenes. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid. Liitusid Skandinaaviariigid. KORDAMISKÜSIMUSED 1
Viikingiaeg Põhja-Euroopas. Eestlaste elu mõjutasid oluliselt viikingitest sõdalaste ja 800–1050 kaupmeeste tegevus ning Läänemerelt mööda Venemaa suuri jõgesid Bütsantsi ja Idamaadesse kulgeva veetee muutumine rahvusvaheliselt tähtsaks ühendussooneks. Rjuriku kaaslane Oleg vallutas Kiievi, millega ühendati Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud ning loodi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riik. Olegi sõjaväes olid ka tšuudid, keda osa ajaloolasi peab otseselt eestlasteks, teised aga üheks omaette läänemeresoome rahvaks, kes elas sel ajal Pihkva- ja Novgorodimaal. Tšuudidel oli esialgu Vana-Vene riigis küllaltki oluline osa. Nad võtsid osa 907. ja arvatavasti ka 882 944. aasta sõjakäikudest Bütsantsi ning 980. aasta retkest Polotski alla ja asusid silmapaistvate sõjameestena 991
Suubub Riia lahte (Läti lahte). Koiva—Gauja-voolab poolkaarena Liivimaa kõrgustikul saab alguse. Loodusvaadete poolest tuntud. Jääaegade poolt tekkinud maastikud kristalne aluskord kuni 300 km pikkuse settekihi all.. Peamisteks maavaradeks liiv, kruus,savi,lubjakivi,dolomiidi laadset , kipsi. Loodusrikkused puit ja tuvas 10 % soodega 45 % kaetud metsadega Klimaatiliselt kuulub mere ja mandri siirde alasse. Aastane keskmine temp. On u sama mis eestist veits kõrgem. Läti keel kuulub indoeuroopa keelkonda ja selles on eraldi Balti keelte rühm. Slaavi päraseid laene ja tunnuseid. Ida- Balti keelerühma kuuluvad : Läti (palju laensõnu) ja Leedu keel (arhailisem). 3 suurt murret *Kesk-läti murre- tänapäevase läti kirjakeele alus. Ametlik riigi keel. Eesti ja leedu piires. *Ülem-läti murre – isa aladelt Latgales õpitakse Latgale koolides, ilmub raamatuid ja ajakirjanduses *Liivi murre- liivipärasest murdest kõneldakse mere piirsetes kohtades
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid