Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab skisofreenia siiski nooruki või varajases täiskasvanueas. Seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise tagapõhjaga inimeste seas
Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, siis skisofreeniahaigete lähisugulastel on haigestumisrisk tunduvalt suurem (viis kuni kümme protsenti) ja neil, kelle lähisugulastel haigust ei esine, kindlalt väiksem kui üks protsent. Päriliku skisofreenia uurimine on äga keeruline ja aeganõudev, sest haigusega kaasnev muutus ei avaldu ainult ühes geenis. Haiguse avaldumine eeldab muutusi paljudes geenides. Lisaks pärilikele faktoritele on tõendeid, et skisofreenia tekkepõhjuseks on ka stress. Üldiselt kaasub see äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress, nagu pinged peres, koolis, tööl võivad samuti haiguse esile kutsuda. Samuti teeb seda psühhotrauma, väärkohtlemine, mida kogetakse varajases lapsepõlves või looteeas. Loomulikult on need samad põhjused ka eelduseks teistele psüühilistele haigustele.
Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon
Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ;
- Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI
koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline
· Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga · 20/I p : nikotiinhappe, penitsilliini, tiamiinietc kasutuselevõtt diagnoos täpsemaks ; kadusid ajupellagral põhinevad psühhoosid & süfiliitiline nõdrameelsus, vähenes düsmneesiajuhtude sagedus · 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast · Claude Bernard'i (1813-1878) kätte jõudis 1845 kuraare; näitas, et vöötlihaseid halvav toime on kusagil närvi & lihase kohtumiskohas, trükis tulemused 1856. Fosteri füsioloogiaõpikus ei olnud veel 1893 märget kuraare kohta & närvi-lihas-ülekannet peeti ebaselgeks. · 1846 valiti Dorpati ülikoolis professoriks Rudolf Buchheim, kes asus 1847 ametisse
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus
häire c) Harimatusest johtuv häire 2. Mis on organismi homöostaas? a) Organismi sisekeskkonna püsivust tagav mehhanism b) Närvisüsteemi ülekoormus c) Homoseksualistide seisund 3. Mis on sünaps? a) Närvidevaheline ühendus b) Organismi pidurdus reaktsioon c) Somaatilise raku seisund 4. Mis on entsefaliit? a) Ajukelmete põletik b) Seenhaigus c) Kutsehaigus 5. Mis on skisofreenia? a) Nägemishäire, mis on tingitud peavaludest b) Luululiste häiretega psühhootiliste episoodidega käitumishäire c) Ajukoore ülekoormus seisusund 6. Mis on stuupor? a) Tardumisseisund, lühiaegne liikumisvõimetus b) Ajukramp c) Elegantne liigutus 7. Mis on mania? a) Rahakogumine b) Söögiisu tõus c) Ootamatu meeleolu tõus 19 8. Mis on hirm?
Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depres
funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 – psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine
(RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, deliirium, orgaaniline isiksushäire F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus tingitud psüühikahäired F2 Psühhootilised häired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge mööduv psühhootiline episood F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge häired, somatoformsed häired stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria
tromboflebiit) , mis muutuvad emboliteks. Ohtlik vere haigus. Põletiku kohal on nahk tuline, punetav , valuline, võib olla ka kehakaalu tõus. Vahel vaja voodireziimi. Soovitame: kaaniravi, konntrast dussi, detox plaastrid, kuiva meresoola vann jalgadele, B3 keratiniini, kvertsetiini, foolhapet, ascorutiini. Jahutavad geelid, külma kapsalehte , takja teelehte . Salvina traumaeel (heel) , kaanikreem, mumio salv. Grippheel ennetamiseks. Endistool-immuunsust tõstev tablett. Hemarroidid - veenid laienenud? HEMAROIDID: (veenikombud) põhjuseks on vaagna piirkonna veenide kahjustused, hormonaalsed häired. Pärasoole piirkonna veenides on tekkinud venoosne pais, sisemistel veenidel tekivad sopistused, osad neist võlvuvad päraku piirkonnas välja. Veresoone seina kahjustused võivad jõuda mikrohaavanditeni, marrastusteni, verejooksuni. Kaasneb valu, ebamugavus, võõrkeha tnne, vereeritus (väljaheites hele veri päineb jäme või pärasoolest tume veri maost 12.s
Võimalikud kõrvaltoimed on pandud kirja ravimikarbis oleval patsiendi infolehel. Sellel infolehel võib olla toodud väga palju kõrvaltoimeid. Kindlasti ei tähenda see, et võiksid kõik kõrvaltoimed tekkida, võib-olla ei teki ühtegi. Vastavalt seadustele peavad infolehel olema toodud kõik maailmas ravimi kasutamisel esinenud kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed võivad olla ebameeldivad, kuid üldjuhul ei ole need meile ohtlikud. Kõrvaltoimed näitavad, et ravim toimib organismis. Hiljemalt kahe nädala jooksul peale ravi alustamist kõrvaltoimed kaovad, 17 sest selleks ajaks oleme juba ravimiga harjunud. Kui inimene tunneb, et ravim muudab ta igapäevaelu siiski väga ebamugavaks, tuleb sellest rääkida kindlasti arstiga. Paljud inimesed ei taha ravimeid võtta, öeldes: "Ma ei taha toetuda keemilisele kargule."
Tüsistused põiehäirete korral Alumiste kuseteede infektsioonid Ülemiste kuseteede infektsioonid Põie ja neerukivid Mähkmeallergia ja haudumus Lamatised Riskid seoses jääkuriiniga Põielimaskesta ärritus, urineerimise sagenemine Sagedased tsüstiidid Põiekivid Neerukahjustus Õendustegevus Vedelikubilansi jälgimine Hea hügieen Abivahendid pidamatuse raviks( mähkmed, uriinikogujad jne) Käitumisteraapia Pt. urineerib kindla ajagraafiku alusel ja urineeritakse täpsel ajal (ka ilma vajaduseta), vahed urineerimisest vabad. Alustada võib antud treeningut pooletunniste vahedega kui puuduvad läbilekked, tõstetakse vaheaegu poole tunni võrra, kuni saavutatakse optimaalne vahe( 2-4 tundi) olenevalt neuroloogilise kahjustuse ulatuslikkusest. Vaagnapõhjalihaste treenimine
Teatud mõttes ühendab RAS ajutüve ajukoorega. (www.ath.ee). 2. ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDMED 2.1. ATH ravi ATH raviks on erinevaid võimalusi. Üldiselt ollakse arvamusel, et ATH-ga teismelistele mõjub kõige paremini tablett-ravi ja käitumisteraapia kombinatsioon. 8 Medikamentoosne ATH ravi. Paljusid ATH-ga noori ravitakse edukalt ravimitega. Ravimite vajalikkust hindab psühhiaater. Üldjuhul alustatakse ravi juhul, kui ATH sümtpomid on tugevalt väljendunud ja lapse igapäevane toimetulek on häiritud. Eriti edukas on alustatud ravi juhul, kui ravimid on ainult üks osa üldisest raviplaanist. ATH ravimid ei suuda häiret välja ravida, kuid nad võivad leevendada sümtpomeid, nii et ATH-ga noor tuleb paremini toime kodus, koolis ja teistega suheldes.ATH spetsiifilises ravis kasutatakse kaht erineva toimemehhanismiga ravimite gruppi:
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks
võimalust kellegagi oma muret jagada ja probleemidest rääkida. Teiseks tuleks kohe, kui tunnete, et asjad pole korras ning teie elu- ja töörõõm on kadunud, pöörduda asjatundja poole. Kolmas reegel teel paranemisele on: mida kiiremini haigusele jälile saadakse ja sellega tegelema hakatakse, seda parem. «Igal depressioonil, millega tegeldakse liialt hilja, või veel hullem, üldse ei tegelda, on suur tõenäosus muutuda krooniliseks,» kirjutab Müncheni Max Plancki kliiniku psühhiaater Florian Holsboer. On täheldatud, et ärevushäired tabavad enamasti nooremas täiskasvanueas (kahekümneaastasi), depressiivsed häired aga kolmekümneseid ja vanemaid inimesi. Spetsialiste ei huvita aga kunagi ainult sümptomid, vaid inimese tegelik sotsiaalne toimetulek, sest just see määrab ravimite kasutamise vajalikkuse. Oluline on seegi, kas ollakse suuteline enda eest hoolitsema ja tööd tegema ning missuguseks on muutunud lähisuhted.
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
Lihaste hüpotoonia Väikeaju kahjustussündroomid ilmnevad järgmiste haigustega: sclerosis multiplex, insult, kasvajad, degeneratiivsed haigused. Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid Tundlikkuse liigid Retseptsioon on kogu organismi aferentsete(sensoorsete) funktsioonide kogumik. Kliinilises praktikas tuleks aga eristada kitsamat mõistet - tundlikkus. Selle kogumiku alla kuuluvad: Nägemine -nägemisnärv (II) Kuulmine -tasakaalu-kuulmisnärv(VIII) Maitsmine -näonärv (VII),keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) Lõhnatundlikkus -haistmisnärv (I) Motoorikaga seotud süvatundlikkuse süsteem. Tundlikkuse liigid: Nahatundlikkus valu, temperatuuri, puutetundlikkus; protopaatiline vähediferentseeritud, epikriitiline-täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed
tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides
tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides
- Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine - Kukla e oktsipitalsagar – visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine - Oimu e temporaalsagar – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu ja otsustamine Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu, motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepane ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine ja vereringe, tasakaal.
Isiksusepsühholoogia -uurib inimeste käitumise ja psüühika eripärasid, püsivust ja muutumist. Arengupsühholoogia -uurib inimpsüühika muutumist ja arenemist eostumisest kuni surmahetkeni. Organisatsioonipsühholoogia- tegeleb tööga seotud psüühiliste nähtuste uurimisega ning kirjeldab nende sõltuvust töötingimustes. Organisatsioonipsühholoogid tegelevad näiteks sobivate inimeste valimisega erinevatele ametipostidele, koostavad koolitusprogramme, üritavad psühholoogiliste meetodite abil parandada töökeskkonda ja töö tulemuslikkust. Koolipsühholoogia -käsitleb kooli ja õppimisega kohanemist ning emotsionaalseid ja käitumuslikke probleeme õpilastel ja õpetajatel. Pedagoogiline psühholoogia -uurib, kuidas parandada distsipliini ja õppimise ning õpetamise efektiivsust.
toimunud muutust. Ära kohku tõrjuvast vastusest! Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Kui ta ei nõustu, austa tema otsust, aga jätka diskreetselt tema julgustamist. Ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema. See võib osutuda raskeks, kui ta ei soovi suhelda. Ole kannatlik ja ära anna alla. Ole olemas kui sind on vaja, sest ka siis, kui ta seda välja ei näita, vajab ta mõistvat vanemat või sõpra. Aita tal kinni pidada päevakavast. Kindel ärkamisaeg, hügieen, korrapärane ühine einestamine, kindlad kohustused ning vaba aega koos pere või sõpradega. Jälgi, et ta söök oleks täisväärtuslik. Julgusta teda tegema asju, mida ta varem nautis. Tee endale selgeks ja teavita teda erinevatest ravivõimalustest. Kui on märke enesetapumõtetest, konsulteeri kohe arstidega. Kindlasti ei tohi sellises olukorras inimest üksinda jätta. Inimene saab ka ise oma muremõtetest ja masendusest võitu saada, kui ta tegeleb endale
integreeritud ravisüsteem, kuhu kuulub ambulatoorne ravi, päevakeskus ja statsionaar. Esimeses etapis antakse esialgne meditsiiniline hinnang, korraldatakse toitumisnõustamine ja psühhoteraapia. Päevakeskuses ravitakse patsiente, kelle häire on kestnud kauem, kes ei ole võimelised iseseisvalt toitumist reguleerima ja kelle kehaline seisund on raskem. Statsionaarne etapp on mõeldud raskes seisundis ja sageli ka motivatsiooniprobleemidega inimestele. Söömishäiretega patsiente ravib psühhiaater Anu Järv. Anu Järv, kui tõsine meditsiiniline probleem on toitumishäired? Aasta-aastalt on selle probleemi tõsidus suurenenud. Ühelt poolt ka seetõttu, et haiged pöörduvad arsti vastuvõtule järjest rohkem. Paraku suur osa söömishäirete all kannatajaid oma probleemi ei tunnista ning abi ei otsi. Anoreksiat, millest toitumishäirete puhul põhiliselt räägitakse, peetakse tüdrukute haiguseks.
Haiguskäitumine- Haiguskäitumine hõlmab isiku omapoolse diagnoosimise, ravi algatamise ja otsustamise, millal otsida abi ning kellelt. Õpitud haiguskäitumise mudelid. Haiguskäitumine on defineeritud kombestikuga. (isiku omadused, sisemine konflikt (alateadvus), psühhofüsioloogiline, haiguskäitumine on seotud stressiga. Kognitiivkäitumuslik lähenemine- käitumise kombestik on seotud mie uskusmustega. Interpersonaalne mõtlemine- kõigesuurem mõju on nimesel, tema perel ja ümbritseval keskkonnal. Haiguskäitumise käsitlused Adaptsiooniteooria kas haigus kui kõrvalekalle on õige? Kas sellisel juhul näeme üldse haiguse põhjuseid. Haigus ongi loomulik osa elust. Kohanemine. Kultuurilise sotsiaalse, instutsionaalne ja biomeditsiiniline interaktsioon. Eristatakse haigestumist kui sotsiokultuurilist, kui sotsiobioloogilist nähtust. Mis on haige käitumine enne kellegi poole pöördumist. Kuidas kohanemiskätumine saab alguse.
DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
6) Kõhukinnisus. 7) Kehalised kaebused (nt. iiveldus, surinad kehas jne). Maania periood Emotsionaalsed muutused: 1) Inimene on üliõnnelik ja põnevil. 2) Ärritunud inimeste vastu, kes ei jaga tema emotsiooni ja vaateid. 3) ,,Tähtsust täis" tunne. 12 Mõttemustri tunnused: 1) Inimene on täis uusi ja põnevaid ideid. 2) Liikumine kiirelt ühelt ideelt teisele. 3) Häälte kuulmine, mida teised ei kuule. Füüsilised muutused: 1) Pidev energiavool, kiire füüsiline liikumine ühest kohast teise. 2) Suutmatus või tahtmatus magada. Käitumise muutused: 1) Tehakse plaane, mis on ebarealistlikud või suurejoonelised. 2) Tavatu käitumine. 3) Kiire kõnepruuk. 4) Tehakse otsuseid hetke ajel, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed. 5) Hoolimatu rahakulutamine. 6) Kriitiline suhtumine teistesse inimestesse.
SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. VÄHK 5 1.1. Vähi teke 6 1.2. Esinemine Eestis ja mujal 7 2. RINNAVÄHK 9 2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9 2.1. Rinnavähi vormid 10 2.2. Haiguse staadiumid 12 2.3. Riskitegurid 13 2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
