Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SKANDINAAVIA MAADE KIRJANDUS 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ibsen, draama, ajaloolis, ibseni, strindberg, brand, näidendite, brandes, naturalism, kriitik, skandinaavia, romantism, komöödia, eneseteostus, draamat, ideaali, peer, gynt, kaasaja, näidendist, nukumaja, 1879, esiplaanil, tundis, naturalismi, vaatuseline, vabatahtliku, abielud, 1897, saaga, realism, sümbolism, ühinemise, 1832, 1910, 1859, 1851Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku
isa oli kaupmees, kuid mitte eriti edukas ja see tõttu pidid tulevane kirjanik juba 15 aastaselt iseseisvat elu alustama. henrikust sai apteekriõpilane grimstadis. töötamine sundis loobuma ka joonistamisest ja maalikunstist, millega ta varem oli silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline periood ibseni loomingus. ("Östräti proua inger", "helgelandi südalased", "võitlus trooni pärast"). need valdasid teemasid norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. ta oli veendunud patrioot, ühtlasi skandinaaviamaade kokkuhoidmise ja kostöö tuline pooldaja.ibseni
Rapla Ühisgümnaasium Katrin Kampura XI a klass ,,PREILI JULIE" August Strindberg Referaat Juhendaja: Ülle Mäekivi Rapla 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................... 3 Autorist.............................................................................................. 4 Lapsepõlv......
Lavastaja elukutse tekkimine aga ei tähendanud veel lavastajateatri tekkimist. Truppi juhtis endiselt direktsioon, kes palkas lavastaja vaid proove läbi viima. Lavastajateater on selline teater, mille lavastaja kui kunstiteose ainuisikuline autor loob enda ümber kindlatel ja selgelt sõnastatud esteetilistel eesmärkidel (Stanislavsi ja Nemirovitsi Moskva Kunstiteater). Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana. Zola ,,Lõks" tema romaani järgi tegevus toimub linna pesumajas, 1879. aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad
Tema järgi on elu pisiasjad kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Tema teoste sage tegelaskuju on väikekodanlane-teatav tüüp-egoistlik mats, piiratud silmaringiga. Teda iseloomustab inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik lömitamine endast ,,kõrgemate" ees. Tema nn väike inimene on sageli naeruväärne. Väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. ,, Paks ja peenike", ,,Palat nr 6", ,,Inimene vutlaris", ,,Daam koerakesega". 4. H. Ibsen Pärit Lõuna-Norrast kaupmehe perekonnast. Varajasest huvist kirjanduse vastu sündis unistus saada luuletajaks. Ibseni esiknäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina" kujutab meie ajaarvamise eelse 1.sajandi Roomat ning valitsusevastase vandenõu organiseerijat Catilinat, keda ta näitab kui vabaduse eest võitlevat kangelast. 19. sajandi Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperioodi teostes rahvusromantism, näidendite teemad pärinesid Norra ajaloost
The chamber in which the narrator is positioned, is used to signify the loneliness of the man, and the sorrow he feels for the loss of Lenore. The room is richly furnished, and reminds the narrator of his lost love, which helps to create an effect of beauty in the poem. The tempest outside, is used to even more signify the isolation of this man, to show a sharp contrast between the calmness in the chamber and the tempestuous - tormiline - night. 4. IBSENI JA STRINDBERGI OLULISEMATE NÄIDENTIE PROBLEEMISTIK Naiste õigused, rahvuslus, pärilikkuse probleemid, inimese õigused ja kohustused; tõe ja vale, õiguse ja kohustuse probleemid üldinimlikus eetilises kontekstis.Strindbergil pereprobleemid, meeste ja naiste vahelised suhted, Rootsi ajaloo sõlmpunktid. Ibsen Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Rahvusromantiline periood
Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks. Ibsen Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Sündis Norra väikelinnas. Isa vaesus, pidid kolima veel väiksemasse linna. 22-aastaselt läks Oslosse. Hakkas tegelema kirjandusliku loominguga. 23-aastaselt asus Bergenisse, kus temast sai ühe teatri kunstiline juht. Käis Taanis ja Saksamaal teatritööga tutvumas. Rahvusromantiline periood. Ibseni varasem looming käsitles Norra ja Skandinaavia ajalugu (kaasajas ei leidunud kangelasi). Tähtsad pole mitte faktid, vaid näidata ajaloos peituvaid võimalusi.
kummalisi seiklusi jumalate ja jumalannade vaheleastumistega. Peale puhtkirjandusliku paroodia esitab ,,Peder Paars" ka teravat kaasaja seltskonna satiiri Taani oludest, kus Holberg on nn. riigisatiirik, keda ümbritsevaid igasugused kaasaja narrid ja narrikesed, nii et ta nende keskel vaevu naeru suudab pidada. See teos äratas pahameeletormi, sest pilget võeti isiklikult. 1722. aasta sügisel avati Kopenhaagenis esimene taani teater, kus Holberg võttis enda peale taani algupäraste näidendite kirjutamise. Teatri tegevuse jooksul kogunes komöödiaid kokku 33. Tegevustiku ehitas ta üles eelkõige oma lemmikautori Molière'i eeskujul ja aineil. Tema komöödiad on tugevad eht-taani rahvaliku , eriti kodanliku miljöö käsitluses. Ühiskonnakriitikuna oli Holberg oivaline. Tema tuntumate komöödiate ajakajaline tagapõhi oli kahtlemata aktuaalne: ,,Poliitiline kannuvalaja", ,,Jeppe Mäelt" (eesti laval mängitud 1934), ,,jean de France", ,,Erasmus Montanus"
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus.
Juttude tegevustik on viidud vene väikelinnadesse ja küladesse, kus teemadeks on hingeüksildus, raisatud õnn. Jutud olid kirja pandud kontsentreeritud täpse ja ilmeka stiiliga. Novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel puudub inimväärikus. Näiteks novellid ,,Duell", ,,Maja ärklitoaga", ,,Daam koerakesega". Püüdis oma novellidega avada elu põhiolemust tavaliste ja väga tuttavate pisijuhtumite kaudu. Koolipõlves alustas näidendite kirjutamist, tema draamateosed, mida ta ise nimetas komöödiateks valmisid sajandivahetusel. Tegi koostööd Moskva Kunstiteatriga. Näidenditel on nii komöödia kui ka tragöödia tunnusjooni, optimism seguneb pessimiga. Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes. Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed"
Balzac tõi romaani sisse raha kui teguri see on kaotanud eesõigused ja tasandanud seisusevahed. Kirjeldab, kuidas raha tungib kõige peenemaisse ja ebamateriaalseimaisse tundeisse. (Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. Tuglas Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism.
elutempo ning tunnete väljendamiseks. Oluliseks kujunes futurism venemaal, mille viljeleja oli Vladimir Majakovski.Sürrealism- Kujutav a kunsti ja kirjandusvool, tekkis Prantsusmaal. Mõiste enda lõi Guillaume Apollinaire: ,,sürrealism",miski, mis asetseb igapäevase tegelikkuse kohal ja mida saab luua siis, kui hüljatakse harjumus maa peal roomata ning lennatakse kõrgustesse, vabanetakse teadvuse kontrollist.Selle voolu tähtsaim teoreetik kirjanduses, prantsuse luuletaja ja kriitik André Breton. Sürrealistid leiutasid mõistuse kontrolli välistamiseks oma meetodi-automaatkirjutamise, mida võimaldavad teadvuse hämarseisundid. Imazism-Oli Ameerikas ja Inglismaal 20.sajandil alguskümnendeil levinud kirjandussuund, mis taotles teemade ja luulevormide täielikku vabadust, tähtsustas eredelt luulekujundeid. Venemaal vastas sellel imazism.Modernistlik luule- 20.sajandi algul tekkisid luules sümbolismi kõrvale uued voolud. Modernistlike
ooperilavadele jäänud ooper ,,Lendav Hollandlane" ning ta alustas teise väljapaistva ooperi ,,Tannhäuser" kirjutamist. Kuna Wagner võttis osa 1849. A Dresdeni ülestõusust, oli ta sunnitud Liszti abigaZurichisse põgenema, kus elas 10 aastat. 1861. Aastal naasis Wagner kodumaale. Looming : Wagner oli19. Sajandi suurim ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Tema ooperiteooria põhiidee oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees. Wagneri ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis ei jagunendu mitte numbriteks, vaid stseenideks. Levinud võtteks oli tema ooperites juhtmotiivid, millega iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikke. Tuntud on ka Wagneri nn lõputud meloodiad, mis kujunesid lühikesest tuumast ja selle arendusest. Lauljatelt nõudis helilooja uutmoodi laulmis- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperi lauljal pidi
Eestiga). Just tänu oma loomuliku rahvakeele kasutusele olid Kitzbergi külajandid (,,Rätsep Õhk", ,,Kosjasõit" jne.) väga populaarsed amatöörteatrite repertuaaris. Kuid piiritähiseks Kitzbergi loomingus sai armastus- ja ideedraama ,,Tuulte pöörises", millega avati 1906. aastal Vanemuise uus maja. Kitzberg oligi tihedalt seotud Vanemuisega ja paljud tema näidendid jõudsid lavale just koostöös Menninguga. Järgnesid veel draama ,,Kauka jumal" (trükis 1915) ja tragöödia ,,Libahunt" (trükis 1912). Neist viimane kuulub eesti näitekirjanduse parimate tööde hulka. Hilisemad Kitzbergi näidendid (,,Laurits") on tunduvalt nõrgema kvaliteediga. 12. Oskar Luts näitekirjanikuna (,,Kapsapea"). Kutselise teatri algusjärku jääb ka Oskar Lutsu lavaloomingu põhiosa. Lavadebüüdiks sai lühikomöödia "Kapsapea" ("Vanemuise" esmalav. nov. 1912), mis kohe vallutas ka külarahvamajad
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane
Shaw hakkas teadlikult tegelema kirjandusega Londonis, tal oli eesmärk kirjandusega läbi murda. Kirjutas 5 aastat 5 lehte päevas. Sai valmis 5 romaani, mis ei pälvi suurt tunnustust. Samal ajal hakkab kirjutama ajalehes kriitikat. Kõigepealt muusikaarvustusi Corno di Basetto nime all. Teatrikriitikat krijutab G.B.S. pseudonüümi all. Leiab tunnustust, on terava sulega, ei püüa meeldida ja lipitseda, aus ja leppimatu. Draamaautoritest on tema vaieldamatu lemmik sel ajal Ibsen. Shakespeare on tema arvates jama. Töö tõttu puutub kokku rohkem ja rohkem teatriga ning üks tuttav lavastaja palub Shaw'l midagi kirjutada. Esimene näidend 1892 ,,Lese maja". Teine näidend ,,Missis Warreni elukutse" neid kaht näidendit nimetab ta ebameeldivaiks näidendeiks. Ebameeldivus selle tõttu, et arvustas rikkaid kodanlasi, kes elasid rantjee (need, kes elavad oma varanduse kasumist) elu. Kritiseeris seda, et
Shaw hakkas teadlikult tegelema kirjandusega Londonis, tal oli eesmärk kirjandusega läbi murda. Kirjutas 5 aastat 5 lehte päevas. Sai valmis 5 romaani, mis ei pälvi suurt tunnustust. Samal ajal hakkab kirjutama ajalehes kriitikat. Kõigepealt muusikaarvustusi Corno di Basetto nime all. Teatrikriitikat krijutab G.B.S. pseudonüümi all. Leiab tunnustust, on terava sulega, ei püüa meeldida ja lipitseda, aus ja leppimatu. Draamaautoritest on tema vaieldamatu lemmik sel ajal Ibsen. Shakespeare on tema arvates jama. Töö tõttu puutub kokku rohkem ja rohkem teatriga ning üks tuttav lavastaja palub Shaw'l midagi kirjutada. Esimene näidend 1892 ,,Lese maja". Teine näidend ,,Missis Warreni elukutse" neid kaht näidendit nimetab ta ebameeldivaiks näidendeiks. Ebameeldivus selle tõttu, et arvustas rikkaid kodanlasi, kes elasid rantjee (need, kes elavad oma varanduse kasumist) elu. Kritiseeris seda, et mitmed rikkad inimesed olid
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani kuningad läbi re
sajand- 17.sajandi keskpaik) Pärast seda barokk (barroco) kirjanduslik siglo de oro on väga muljetavaldav. Vähestel Euroopa kirjandustel on midagi kõrvutamisväärset. Kõige mitmekesisem zanriareng, kõik kirjandusnähtused ja kirjandusliigid on esindatud. Pärast seda jällegi mitu sajandit langust. 21.09.10 Gil Vicente on väga viljaka loominguga, oli portugali päritolu. Tema tähtsus pole ainult andeka luuletaja ja lüürikuga, ta on seotud ka hispaania draama ja teatri algusega. Ühelt poolt matkis antiiknäidendeid, samas tulid sisse teised, rahvalikumad vormid (lühinäidendid) Värssides draama tuleb uusaega. Väga tähtsad on Gil Vicente auto´d (autosacramental) ,,Suur maailmateater" on autosakramentaal. Rahvalikke elemente on Gil Vicentel palju. Ta põimis enamasti vahele oma teostele lüürilisi luuletusi. Tihti on need rahvaluule mõjuga. Need võivad kohati olla ka andekamad kui rahvalaulud. Juan del Encima jätkab rahvalikku traditsiooni
Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". Dramaatika- näitekirjandus, üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.
,,Häbbi sellel´, kes petta tahhab!" (1819), selle autoriks peetakse Peter Andreas Johann Steinsbergi, kes oli ka selle teatri näitleja-lavastaja 1817-1824. 1821. aastal tõi Steinsberg lavale J.Hutti järgi seatud näitemängu ,,Krappi Kaie willetsus, ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama", 1824. aastal ,,Permi Jago unne-näggo" Tallinna saksa teatri eestikeelsed lavastused ei loonud eestikeelset teatritraditsiooni ega taganud eestikeelse näitekirjanduse väljakujunemist. Saksakeelsete näidendite vahele või õhtu lõpuks mängitud eestikeelsed tükid mõjusid juhuteatrina. 16. F. R. Faehlmanni looming ja tegevus. Teisi eesti rahvusluse kujunemist ettevalmistavaid estofiile (A. H. Neus, G. J. Schultz-Bertram jt). Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) - olulisem rahvuskirjanduse väljakujunemise mõjutaja ja kujundaja 19. sajandi esimesel poolel. Järvamaal Ao mõisas sündinud, õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu ülikooli
tugev tunne natasa vastu. · mõlemad mehed otsisid elu mõtet · andrei lähtus iseendast, ei leidnud seda mõtet, põlgas ära natasa, ei mõistnud naist, vaatamata pärast lahingut mõistmisele oli liiga hilja, et midagi muuta, sest andrei suri. ei leidnud õnne, sest lähtus iseendast · pierre sai õnne osaliseks, sest mõtles teistele, paigutas ennast teisejärguliseks henrik ibsen ,,nora"/ ,,nukumaja" 1828-1906 · oli näitekirjanik, näidendite lavastaja, poeet, modernse teatri isa, üks modernse teatri asjutajatest, tema teoseid peeti väga skandaalseteks · sündis norras 1828, isa tuntud suguvõsast, kalakaupmees, suur tegelane, peres 5 last, ise oli 2. aga vanem vend suri ära ja siis oli tema vanem. · lapsepõlv polnud kerge, isa langes depressiooni, lapsena suhtlusraskustega(ei suutnud kellegi teisega peale pere suhelda, kasvas välja), kui oli 16. siis levis kuulujutt, et ta pole isa päris poeg
J. Frazier ,,Kuldne oks" Käsitles põlisrahvaste kultuure ja lugusid. Kirjanikud tundsid huvi pärismaallaste lugude vastu. 19. saj valitses romantism õhkas kaunite tunnete järele aga mitte käigus muutus tähtsaks üksikinimese hingeelu, selle vastukaaluks tekkis realism, mis on lai mõiste reaalsusega arvestamist. Kirjandusvooluga seoses on Balzac ühiskonna sotsiaalsed rollid. Tegelased on jalgpallurid ja Balzac on kohtunik. Pärast seda tekkis naturalism see oli äärmusesse viidud realism, vaid huvi tekitas ka loomne osa meie elust. Samal ajal ka sümbolism, mis üritas elu olemuse viia sümbolitesse. Lõpuks tekkis segadus ja sulam, mida nimetatakse ka modernismiks. Naturalism jm Zola. Põhjamaade kirjandus umbes sel ajal sai maailmas kuulsaks. Selles oli suur osa Henrich Ibsenil (norra). Tema järel sai norra kirjanduse lipulaevaks Knut Hamsun psühholoogiline realism. Ta oli mõjutatud Dostojevskist
Need pigem kurvema sisuga. ,,Päikeseta": I laul pealkirjaga ,,Nelja seina vahel". Teksti autor Golemistsev (Iolemistsev?). Kõige kaalukamad teosed on ooperid: ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina". Ise nimetas neid rahvadraamadeks, sest nendes ooperites on palju rahvastseene. Rahvas oli väga olulise tähtsusega. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga. Peateos ongi ,,Boriss Godunov", esietendus 1874, Puskini ajaloolise draama järgi. See räägib Borissist, kes kroonitakse tsaariks, aga ta oli troonile saanud ebaausal teel ja Venemaal oli nälg, vaesus. Tal ei õnnestu Venemaad viletsusest päästa. Tal olid ka süümekad ja hullub, lõpuks sureb. Instrumentaallooming: klaveritsükkel ,,Pildid näituselt". Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Sündis Venemaal Votkinski linnas. 1849 kolis pere Peterburgi, T õigusteaduste koolis. Seal hakkas tegelema muusikaga.
10. Vilde Eduard, eesti realism ja eesti romaan. jutustus ,,Maimu". Rahvaluuleainete käsutamise 1865 -1933 eesti kirjanik. Ta käis Tallinnas poolest väärib tähelepanu veel raamjutustus kreiskoolis, töötas mitmel pool ajakirjanikuna, ,,Libahunt". A. Kitzbergi loodud elupildid on võttis osa 1905.--07. a. revolutsioonist ja elas pigem idüllilised ja humoristlikud. A. Kitzberg on pärast seda 1917. a-ni maapaos. Vilde alustas eesti kunstiväärtusliku draama rajajaid, meie loomingulist teed põnevus- ja naljakirjanikuna. kutselise teatri esimene näitekirjanik. . A. Vilde esimesed teosed olid täis põnevust, nalja ja Kitzbergi esimeseks draamakatseks oli A. Kotzebue kergust. Tuntuim realistlik romaan on "Külmale jandi ,,Virrvarr" ümbertegemine. A. Kitzbergi maale," kus autor kujutab eesti külaolustikku ja loomingulisse pärandisse kuulub mõnikümmend analüüsib kuritegevuse põhjusi
Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud. Skandinaavia naised hakkasid ühena esimestest maailmas taotlema oma sotsiaalse positsiooni võrdsust meestega. Draama
modernismi. • Portreekunstiga tegelesid richard bergh ja nils kreuger • 1885.a soovides uuendada roosti maalikun st, kooodustasid kunstnikerühma oponendid • 1890.a asutasid r. Bergh ja n kreuger koos karl nordströmiga nn. „varbergikooli“, mille stiili võttis eeskujuks paul gauguini tööd ning vastandus realikstlikule maastikumaalile • eriti mõjutatud prantsuse impressionistidest oli nordström ja tema sõber, multitalent august strindberg • ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naiskunstnikud eva bonnier ning hanna pauli arhitektuur • 19.saj lõpuni vähehuvitav, al1930ndatest funktsionalism • r.östberg-stadshuset stockholmis 1923 skulptuur • b fogelberg.muinasskandinaavia jumalad • j.p molin realistlik „vöövõitlejad“ • p. hasselberg- „snöklockan“ modernism • saabus rootsi 1909
proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)· Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under)· Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)· Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Tabu e
(Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles), keksaegne vaimulik näidend ja ilmlik rahvateater, renessansinäidend (Shakespeare) ja 17. saj klassitsistlik draamakirjandus (Moliere). 18. saj tekkisid nn kodanlik draama ja saksa romantism, mis murdsid klassitsismi rangelt reeglistatud vorminõuded. 19-20 saj domineerisid dramaatikas realistlik sotsiaalne olustikunäidend ja psühholoogiline draama. Sel
30nendate algul oli ta juba tunnustatud ja kuulus ja liikus suurilma poeetilistes ringkondades. Samas talle oli omane sõjaline vaim. 40nendate alguses algab raske periood tema elus isiklikud kaotused + aeg on raske: surevad tema 2 venda ja tema 10 aastane poeg; raske: patukahetsusmeeleolu, kuninga tunded jahenevad teatri vastu muutub vastutulelikuks nendele häältele, mis soovitavad teatri ärakeelamist, lein oli keelatud ja armuintriigi kujutavate näidendite näitamine, vaimulikuteatrit võis teha aga mitte ilmalikke komöödiaid. Palju piiranguid: vallalised naised ei tohtinud laval olla, pidid olema abielus, travestiad keelatud, tagasihoidlikult riides pidid naised olema, nende abikaasad pidid kulisside taga valves olema. Sise- ja välispoliitilise tausta halvenemine. Hiilgeperiood oli saanud läbi, Hispaania kiiresti provintsialiseerus. See avaldas mõju ka Calderonile, kes 1651
algab isikupärane romantiliste ooperite periood 1841-59: "Lendav hollandlane", "Tannhäuser, "Lohengrin". Kaks viimast ooperit esietendusid Dresdenis, kus Wagner töötas õuekapellmeistrina 1843- 49.a. Osavõtu tõttu Dresdenis toimunud maiülestõusust 1849 pidi Wagner põgenema Zürichisse, kus ta elas kuni 1858.a. tehes aeg-ajalt kontsertreise erinevatesse linnadesse. Sel perioodil tegeles Wagner muusikalise draama probleemidega). Ta kirjutas mitmeid artikleid sellel teemal: Kunst ja revolutsioon, Tulevikukunst, Ooper ja draama. Wagner on oma kirjutistes kritiseerinud kaasaegset kaubanduslikel suhetel põhinevat ühiskonda ja idealiseerinud antiikaega. Tema viimane loomeperiood saab alguse 1859.a. Siia kuuluvad uuenduslikud muusikalised draamad "Tristan ja Isolde", tetraloogia "Niebelungide sõrmus" ja "Parsifal". "Tristanis"
saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim. Mogri Märt- kangekaelne, ahne, uhke, kade, hull, monumentaalne. Kitzbergi näidendite tähtsus: külaelu tõetruu kujutamine ilmekad karakterid ilmekas keel suur lavapotentsiaal 6. Betti Alver (23.nov 1906-1989) Kodanikunimi Elisabet Lepik. Sündinud Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapsena tahtis saada näitlejaks. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas
nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes 5 esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri
annaabi.ee 
