Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sixtuse kabeli seinamaalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pietro, sandro, botticelli, seinamaalid, pikal, seinal, akent, ringiga, raffaeli, apostlite, tegude, evangeeliumist, freskod, akende, oleval, real, 1481, 1484, perugino, domenico, cosimo, antonio, luca.................................................................................................................3 2.MICHELANGELO...........................................................................................................5 2.1. Sixtuse kabeli laemaal...............................................................................................5 3.1. Võtmete andmine Peetrusele.....................................................................................6 4.SANDRO BOTTICELLI..................................................................................................7 4.1. Botticelli tööd Sixtuse kabelis..................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Sixtuse kabel on maailma üks kuulsamaid kabeleid. Kabel on tuntud oma disaini ja freskode poolest
Tapa Gümnaasium Liina Saia SANDRO BOTTICELLI (ALESSANDRO DI MARIANO FILIPEPE BOTTICELLI) Kunstiajaloo referatiivne uurimus Tapa 2008 Alessandro Botticelli (u 1445- 1510) Info: Õige nimi Alessandro di Mariano Filipepi Sündinud 1445 Surnud 1510 Rahvus Itaalia Tegutses peamiselt Firenze, Rooma Peamine tehnika tempera (munakollase abil seotud väikestest värviosakestest tehtud emulsioon, mis on veega lahjendatud, kuivab kiirestija on kõva, seega püsiv) ja fresko (maalimine märjale lubjakrohvile, nii et kui see kuivab värv muutub krohvi osaks) Peamiste teoste asukoht Firenze, Galleria degli Uffizi
Kuressaare Gümnaasium Sandro Botticelli Referaat Koostaja: Liina Kungla Klass: 11e 2008.a Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Stiili arenemine............................................................................................................................4 3. Botticelli tuleks kunsti............................................................................................................4 4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus.................5 5. Sandro Botticelli teosed.................................................................................................8 6. Maalide tõlgendused...........................................................................................
-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel. Andrea Palladio - (1508-1580.a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema ehitiste üldjoon on klassitsistlikult range ja järgib läbi-kaalutletud proportsioone, fassaadikujunduses ei kas. dekoratiivseid elemente. Suur mõju hilisemale klassitsismile. 18. Tempietto asub Roomas, San Pietro in Montorio kloostri õues. Kahekordne hoone antiikse ümartempli laadis, alumisel korral dooria sammastest ümbriskäik, kogu hoonet kroonib poolkuulikujuline kuppel. Ehitas Donato Bramante. II skulptuur 1. Nicola Pisano - 1225-1284.a., Itaalia skulptor, üks tema esimesi töid oli Pisa baptisteeriumi marmorkantsel, millel on ühendatud antiikvormid gooti elementidega, lähtus antiikeeskujudest ja jäljendas neid nii kompositsioonis ja tehnikas, 2. Giovanni Pisano- 1250-1314.a
Renessanssi teosed Kompositsioon 2011 ,,Sixtuse Madonna" Raffael Raffaello Santi e. Raffael (1483-1520) on tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis väikeses Itaalia linnakeses Urbinos ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa Giovanni Santi. Raffaeli õpetajaks oli Pergino. Esialgu töötas Raffael Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid: itaalia keeles ,,emand", ema lapsega. Tema madonna kompositsioone peetakse lõpetatud töödeks. Ta võtab ära kristliku oreooli. Tema madonnad paistavad silma erilise iluga, sageli on nad tõsised. 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. Raffael pöörab eelkõige tähelepanu värvidele
ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid
- võtab omaks mitmed looduselähedase suuna saavutused. 10 - ei kujuta ebaesteetilist, töödes valitseb õnnis rahu, pühalik, õrn ja ilutsev meeleolu. - koloriit äärmiselt õrn ja hele. - maastikukujutamisel väga moodne, hakkas esimesena õhuperspektiivi selgelt toonitama, oli ka esimene pilvede maalija. - loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. Firenze San Marco kloostri seinamaalid Tahvelmaal ,,Maarja kroonimine" FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ,,Kristuslapse kummardamine" ,,Maarja kroonimine", maalitud 1441-1447. SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510)
Figuurid on niivõrd plastilised, et näivad justkui kivirahnust välja tahututena. On ilmne, et Michelangelo eelistas ka maalides mõelda nagu skulptor: selgepiirilised ning valguse ja varjuga jõuliselt modelleeritud figuurid näivad peaaegu kolmemõõtmelised. Ise ta on öelnud nii: ,, Skulptuur on valgus maalikunstile." 7. SIXTUSE KABEL Aastal 1505 kutsus paavst Julius II Michelangelo Rooma, tehes kunstnikule esmalt ülesandeks püstitada temale San Pietro in Vincoli kirikusse hauamonument. Paavst oli kunsti soosija, kes kogus enese ümber oma aja silmapaistvamad kunstnikud ning püüdis neid oma tahtele allutada. Ta oli sedavõrd keevalise loomuga, et äigas kord Michelangelole kepiga. Ehkki Michelangelo oleks meelsamini pühendunud skulptuuridele, kohustas paavst 1508. aastal teda kaunistama Sixtuse kabeli lage, mis toona oli veel üsna paljas. Ülesanne oli esialgu Michelangelole vastumeelne, sest ta ei pidanud ennast sugugi
midagi. Ta joonistab portree naisest kadaokstega, mis on arvatavasti Francesca ise. Portree nimi on "Naise portree" (1474-76, National Gallery of Art, Washington). Naisega kaasneb hurmav salapärasus, kurbus, üksindus. Ta justkui läbipaistev nägu on mask armastuse kohta, mida ta kunagi ei saanud, ta oli justkui tarbetu. Francesca suri ju kahekümne viie aastaselt, olles viljatu. Käteasendit on hiljem oma töödes kasutanud mitmed kunstnikud, selget sarnasust võib näha Raffaeli "Giacondaga". Leonardo selliks olemise ajal avaldati Firenzes uus seadus, mis "piiras moodidega liialdamist, matuste ja pidusöömingutega laiutamist." Ent ka mehed meigivad ennast ja pidusöömingud on endiselt laiad. Palju tegeldi armastusega, eeskätt peeti lugu sensuaalsest armastusest, mis aga kunagi ei olnud abieludes. Naised petsid oma mehi, ka vaimulikud petsid ning üldlevinud arvamus oli:"Ikkagi on parem enne midagi teha ja siis kahetseda, kui tegemata jätta ja samuti kahetseda
palistus. võtab omaks mitmed looduselähedase suuna saavutused. ei kujuta ebaesteetilist, töödes valitseb õnnis rahu, pühalik, õrn ja ilutsev meeleolu. koloriit äärmiselt õrn ja hele. maastikukujutamisel väga moodne, hakkas esimesena õhuperspektiivi selgelt toonitama, oli ka esimene pilvede maalija. loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. ● Firenze San Marco kloostri seinamaalid ● Tahvelmaal „Maarja kroonimine“ ● FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) 15 ● Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ● „Kristuslapse kummardamine“
tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika
Töid: Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine Püha Kolmainsus Pearaha(3 etappi) Fra Angelico(1387 - 1455). "Kuulutus Maarjale" Oli leebe munk, konservatiiv. Tema töödes on puhtad, säravad värvid. Kasutab palju kulda. Maalib saledaid, hapraid, kauneid madonnasid. Sandro Botticelli(1444 - 1510) "La Primavera ehk Kevad" Botticelli töötas Medicite perele. Kevades kasutab mütoloogilisi tegelasi. Medicitele kuulus kaua võim Firenze linnas. S. Botticelli maalis mahedaid madonnasid ja mütoloogilisi maale. La Primavera on maaidüll, keerleb Veenuse ümber , kes on tõstnud käe traditsiooniliseks tervituseks. Veenust saadab Cupito, kes on armastusjumal . Pildi keskel on 3 graatsiat, jumalanna teenijannat, kes pm veetluse, nõtkuse, ilu jumalannad. Veenust võib nimetada ka viljakuse jumalannaks. Mercurius vasakul nurgas ajab laiali pilvi, mis ei häiriks igavest kevadet. Flora on lillede jumalanna. Chloris, kes on ümbersündinud Flora
* Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci.
· Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine
Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi. Palazzo Pitti jt. Tsentraalehitis oli renessansi aja arhitektidele midagi lummavat-seda peeti antiiktemplite põhikujuks, millele omistati seost jumalikkuse, täiuse ja algühtsusega. Ainsa võimaluse ehitada kirikule esitatavaid funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone 1 nurgakivi pandi 1506 aastal, 1514
Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes) Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Piero della Francesca (u. 1416-1492) püüdis looduse, sealhulgas inimkeha lähendada geomeetrilistele kujunditele. Tema figuurid mõjusid pidulikult, vaikivalt ja suursugustena. Nende näod olid rahulikud, miimikata, kuid pilgud ilmekad. Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes. Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Rikaste erakunstnik. ,,Venuse sünd". Boticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad näivad hõljuvana õhus. ,,Kevad". 9. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täidetud tellimusi. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu maalimine
Kasutati õlivärve. Peamised tehnikad olid freskotehnika ja temperavärvidega puutahvlile maalimine. 3. Keda nimetab enam kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? Massacio 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? ,,Püha Kolmainsus" kasutas tsentraalperspektiivi. ,,Paradiisist väljaajamine"- valguse ja varju efekt(rõhutas ruumilisust), dramaatilised tunded 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? Fra Angelico, Sandro Botticelli, Giovanni Bellini 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccelo ja millele Domenico Veneziano? Paolo Uccelo- Ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele Domenico Veneziano- Pildi ruumile, mis oli justkui vaataje vastas asuv lava. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? Sest ta lähenes kunstile matemaatiliselt. Lähendas inimkeha vorme geomeetrilistele kujunditele. Loobus praktiliselt valguse ja varju efektist. 8
Uhke ja võimas hoone on kõikidele planeedinimedaga jumalatele pühendatud ümmarguse põhiplaaniga Panteon. Välisilmes on sissekäik sarnane Kreeka templitega ja selle taga asub silinder, mida katab kuppel, kus on ülal valgustandev ava okulus. Rooma skulptuur on realistlik. Kreeka ideaalitaotlus on asendunud isikupära rõhutamisega, kuigi kreeklasi jäljendatakse palju. Maalikunstist annavad aimu Pompejist ja teistest Vesuuvi tuha alt välja kaevatud linnadest leitud hoonete seinamaalid ja mosaiigid põrandatel. Maalidel on olustikke, mütoloogiat, maastikke ja natüürmorte, loomi, linde jne. Oluline on, et maaliti ruumiliselt ja varjudega. Maaliti pettekujutisi, uksi ja aknaid ja vaateid aknast jms. Rooma riik nõrgeneb võimu jagamisega ja kultuur hääbub. Varakristlik kunst Rooma riigis levinud ristiusu levitajad olid taga kiusatud. Nad tegutsesid salaja maa-alustes käikudes ja koobastes katakombides, mille laed ja seinad olid kaetud sümbolite abil maalitud
Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn. Profiilis.Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447-1510). See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid. Itaalia vararenessanssi arhidektuur
varjud, õhuperspektiiv · Püha Kolmainsus Fra Angelico (1387-1455) · "kuulutus Maarjale" kasutab palju kulda ja säravaid värve. · kujutas madonnasid · perspektiivi õpetus · "Matusetseremoonia" · "Prohvetid" · "Neitsi kroonimine" · "Kristuse kummardamine" · "Paastumaarjapäev" · Oluliseks saab kunstniku omapära. Sandro Botticelli (1444/45-1510) · tõid iseloomustavad mahedad madonna pildid ja mütoloogilised teemad · oli Medici suguvõsa soosik, kelle palvel maalis ta nii pühapilte, kui ka oma kuulsaid mütoloogilisi maale · kuulsaimad tööd "La Primavera" ehk "Kevad" pildi kirjeldust vasakult alustades: Merkuuri jalgade ümber tiirlevad ronitaimed, ta ajab kepikesega pilvi laialiselleks, et pilved ei häiriks taevast. Keskel on veenus
· Mosaiikmaal · Graafika · Kõrgtrükk · Lametrükk · Süvatrükk · Tarbekunst · Tekstiilikunst · Nahkehistöö · Puitehistöö · Metallehistöö · Keraamika · Klaasehistöö Neoliitikum Kunsti tekkimine Esimesed kujutised, mida võib nimetada kunstiks valmisid juba 40 000 sajandit tagasi vanema kiviaja järgus. 19.sajandi lõpul avastati Põhja-Hispaanias seinamaalid mitmevärvilised, meisterlikult valmistatud. Koopa seinamaalidel on kujutatud mammuteid, piisoneid, metshobuseid. Maalidel on edasi antud loomadele liigikuuluvus, liigutused, poosid. Suurus vahekordi polnud arvestatud. Inimesi maaliti vähem, varasem kuulsaim naisekujutis on Willendorfi Venus Austraaliast. Maalide valmistamisviis Kivisse kraabiti kontuurjoone, mis täideti värviga. Värvi saadi värvmuldadest. Osati segada punast, musta, valget ning kollast.
GIOTTO Elu jääb 13.saj lõppu 14.saj algusesse Giotto tahvelmaale on säilinud kuid eelkõige tuntud seinamaali meistrina Suurteoseks peetakse Veneetsia läheduses asuva Arena/Scrovegni kabeli seinamaale Mõlemad kunstnikud on töötanud ka Assisis (Kesk-Itaalias asuv väikelinn), mis on kuulus Püha Franciscuse sünnilinnana Seal on 2 temale pühendatud kirikut (Assisi kirikud) ja seal Giotto ja Cimabue seinamaalid Giotto on püüdnud kasutada natukene ka ruumiillusiooni, aga selle perspektiiv on kohmakas, kuid ta on võtnud kasutusele valguse ja varjuga kujundamine Skulpturaalsemad kehapinnad tänu valgusele ja varjule DUCCIO Siena maalikoolkonna rajajaks on Giotto eakaaslane Duccio Siena toomkiriku altarimaal on lõigatud tükkideks ja maha müüdud SEINAMAALID Rikkalikult on kaunistatud seinamaalidega ka Siena raekoda Palazzo Pubblico Seda on teinud mitmed meistrid aga tähtsaim S
jõukate roomlaste kodudes, ainult et kõrvale on jäetud erootilised motiivid. Igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust, teda sümboliseeris ka kala, lootust - ankur, surematust - paabulind, Püha Vaimu- tuvi jne. Sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene - nn. palvetaja. Mosaiik Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid -värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. · Bütsantsi kunst: arhitektuur, maali- ja mosaiigikunst.
Eeldatakse, et visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse mõtlemise arenguga. 40 000 20 000 aasta tagusest ajast on leitud lihtsamaid ja algelisemaid loomakujutisi väikeseid mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis, üks kuulsamaid näiteid on Willendorfi (Austria) Veenus. 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopas seinamaalid, mis olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Koopamaalid Altamiras ja Prantsusmaal Lascaux's on valminud umbes 15 000 a tagasi. Koopamaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Mõnikord on piirjoon täidetud värvainega. Pehmele seinale (nt savi) on joonistatud puupulga või isegi sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsna abil
Gooti arhitektuur Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu, gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegadening vaimulike kõrvale uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõg
Hiljem kui ristiusk ametlikuks usuks sai, hakati kirikuid rajama. Eeskujuks äri ja kohtuhooned basiilikad. Piklik hoone, paigutatud suunaga läänest itta. Sissekäik läänepool, altar idas. Löövid jagasid kiriku osadeks ning kõige olulisem basiilika tunnus valgmik, aknad. Võeti kasutrusele sümboolika, mis kandus üle kogu kritlikku kunsti.sümbolid: jeesus kannab lambatalle, peetrus hukkamisel, võtmega mees, püha vaim- tuvi. Kirikud lihtsad ja kaunistusteks seinamaalid ja mosaiigid. Inimesed piltidel pühalikud ja tõsised, alati rõivastatud. Maalikunstis olulisel kohal raamatumaal, kuna käsikirjalised, kirj pärgamentidele, maalitri kaunistused , kutsuti miniatuurideks. Bütsantsi ja vana vene kunst 395 a rooma impeerium jaguneb ida ja lääne roomaks. Lääne rooma lõpuga algas keskaeg. Ida rooma tuntud bütsantsi nime all. Algul bütsantsi riigikeeleks ladina keel, kuid kreeka keelele üleminek tõi ka kreeka kultuuri lähemale
tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543) Andreas Vesalius (15141564)
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID: · Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest KOOPAMAALID: Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegu
(Fransesco Sabatini Carlos III aegne arhitekt, planeeris aiad). Plaza de Oriente`i. (Oriendi Väljaku ) ja Teatro Ral`i (Ooperiteater, pärit 18. saj.) vahel. Plaza de Oriente ehitati 19. saj. esimesel poolel. Asub paleest läänes, sellest ka nimetus. Ehitust alustati Joseph Bonaparte valitsemise ajal (1808-13) ja lõpetati mõned aastakümned hiljem Fernando VII Bourboni tütre Isabella II initsiatiivil. Platsi keskel asub Felipe IV.. Habsburgi pronksist monument (arhitekt Pietro Tacca, disainis Velazquez 1640 -ndal aastal.) Alfonso XIII. pidi 1931. aastal Franco eest maalt põgenema, suri eksiilis. 1975 toodi põrm (+ abikaasa) Hispaaniasse ja maeti Escoriali. Franco määras ise enda järglaseks Alfonso pojapoja Juan Carlos I de Bourboni. (sai troonile 1975) Francisko Franco y Bahamonde (1965) Alleede äärde on paigutatud kõikide Hispaania kuningate kujud alates Atanefist (545) lõpetades Alfonso XIII. Pidev auvalve - 2 ratsanikku valgetel hobustel
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka
Nendele järgnes astmikpüramiid. Püramiidid on vana Egiptuse täiuslikumad ehitised. Kuulsamad püramiidid on: · Chephreni · Checpsi ( 146 m kõrge) · Mykerinos Vanaaja lõpul ilmub uus ehitustüüp; päikesetempel. Templiehitises tekkisid samba tüübid. Mis järgisid loodusvorme(sarnaseid papüürusele, palmile). Sambad olid kogu ulatuses kaunistatud reljeefide ja maalingutega. Egiptuse kunsti täiuslikumad tööd ongi seinamaalid ja reljeefid. Kunstnikud püüdsid objekti kujutada tema iseloomulike kontuuridega. Välditi mitme plaanilisust ja perspektiive. Kõige iseloomulikumat Egiptusele on kujutatud inimest (pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates). Reljeefid olid peenelt viimistletud ja säravalt värvitud. Kujutamisviis kehtis läbi sajandite muutumatuna. Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile. Ka skulptuur oli läbi sajandite muutumatu
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: o Kinnistis stii
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
annaabi.ee 
