Sixtuse kabeli seinamaalid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Sixtuse kabel: Kunstiväärtused

SIXTUSE KABEL: KUNSTIVÄÄRTUSED Referaat SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2.MICHELANGELO...........................................................................................................5 2.1. Sixtuse kabeli laemaal...............................................................................................5 3.1. Võtmete andmine Peetrusele.....................................................................................6 4.SANDRO BOTTICELLI..................................................................................................7 4.1. Botticelli tööd Sixtuse kabelis..................................................................................7

Kunstiajalugu

9

doc

Sandro Botticelli referatiivne uurimus

Sandro õppis ilmselt 1460. aastatel koos Filippo Lippiga. Umbes 1470. aastaks oli ta saavutanud omanäolise ja originaalse väljenduslaadi ning töötas Medici perekonna jaoks. Just Medicide tellimustööna maalis ta allegoorilised stseenid, mida tänapäeval peetakse tema suurimaks saavutuseks. Peamiselt lõi ta aga religioosse sisuga maale ning tema töökojas valminud Madonnad olid eriti populaarsed. Botticelli maalitud fresko ,,Korahi karistus" Sixtuse kabelis osutab tema töödesse lisandunud dramaatikale. ,,Korahi karistus" räägib sellest, kuidas Korah hakkas Moosese käsu vastaselt Aaroni asemel preestriks ning karistuseks neelab maa Korahi alla. Selles freskos on näha ka Sixtuse kabeli kõigi tööde aluseks olevat kolmikjaotust (mille oli ilmselt loonud Perugino), mis ülistab paavsti volitusi. Tema laad võib olla üheaegselt nii õrn kui ka jõuline. Siiski paistab tema 1490

Kunstiajalugu

13

odt

Sandro Botticelli

Kunstnik teeb hulga töid Medici ja tema sugulaste tellimisel. 1477-1478 maalib ta Lorenzo Medici vendade villasse Castellos ,,Primavera" (,,Kevade"), ühe oma tuntuma töö. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea tolle aja silmapaistvate meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) maalis kolm freskot (,,Stseend Moosese elust", ,,Pidalitõbise tervenemine", ,,Korahi, Datano ja Abirami karistamine") Vatikani palee kabelisse, mida tuntakse Sixtuse kabeli nime all. Nendes süzeedes ilmneb taas Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel. Ometigi ei ole need tema parimad tööd. Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1480. aastate loomingust kuuluvad ta tippteoste hulka maalid ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv madonna". 1482. aastal pöördub Botticelli tagasi Firenzesse. Lorenzo Medici tellib temalt ja mitmelt teiselt kunstnikult seeria frekosid oma Spedaletto villasse Volterra lähistel. 1483- 1484

Kunstiajalugu

9

doc

Renessanss muusikas

Õppis Firenzes D. Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe omandas Bertoldo di Giovanni juures. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ja varasemad renessansiajastu kunstnikud. Tema hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. 60 viimaseks eluaastaks hõivasid tema loomejõu kuus mahukat tellimustööd: paavst Julius II hauamonument(Istuv Mooses ja Aheldatud ori), Sixtuse kabeli laefreskod ja Viimase kohtupäeva stseen altariseinal, Medicite kabeli hauamonumendile "Päevaaegade" figuurid, juhtis Peetri kiriku ehitustöid Roomas(kupli konstruktsioon). Andis välja ka joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes suuremalt jaolt armastuslauludest. Michelangelo loomingut imetlesid juba tema kaasaegsed, seda peeti renessansiajastu tipuks. Michelangelo vabastas end traditsioonilistest piirangutest ja avardas kunstis uudseid väljendusvõimalusi.

Muusika

6

docx

Renessanssi teoste iseloomustus

itaalia keeles ,,emand", ema lapsega. Tema madonna kompositsioone peetakse lõpetatud töödeks. Ta võtab ära kristliku oreooli. Tema madonnad paistavad silma erilise iluga, sageli on nad tõsised. 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. Raffael pöörab eelkõige tähelepanu värvidele Aastatel 1509 kuni 1517 maalis Raffael monumentaalseid seinamaale. Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on 3 tähtsat komponenti ning nad on fresko tehnikas tehtud: 1) Dispuut ­ kujutatud taevaseid ja maiseid vägesid 2) Ateena kool ­ filosoofiale pühendatud, kujutatud on Aristotelest (materjalist) ja Platonit (idealist) 3) Parnass (mägi kus olid muusad) ­ sinna on kujutanud ka Homerose, Dante, Petrarca ning veel allegoorilisi figuure. Teistes tubades on maalid

Kunstiajalugu

9

docx

Kunsti ajalugu

ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid

Kunst

22

doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

- võtab omaks mitmed looduselähedase suuna saavutused. 10 - ei kujuta ebaesteetilist, töödes valitseb õnnis rahu, pühalik, õrn ja ilutsev meeleolu. - koloriit äärmiselt õrn ja hele. - maastikukujutamisel väga moodne, hakkas esimesena õhuperspektiivi selgelt toonitama, oli ka esimene pilvede maalija. - loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. Firenze San Marco kloostri seinamaalid Tahvelmaal ,,Maarja kroonimine" FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ,,Kristuslapse kummardamine" ,,Maarja kroonimine", maalitud 1441-1447. SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510)

Kunstiajalugu

24

doc

Michelangelo Buonarroti

................................................................................................... 11 6. TAGASI FIRENZES 1501-1505. AASTATEL............................................................................ 12 6.1 Taavet.................................................................................................................................. 12 6.2 Püha perekond: Madonna Doni........................................................................................... 13 7. SIXTUSE KABEL...................................................................................................................... 14 7.1 ,, Aadama loomine"............................................................................................................... 14 7.2 ,,Päikese ja kuu loomine"...................................................................................................... 15 8.JULIUS II HAUAMONUMENT............................................................................

Kunstiajalugu

Kommentaarid (1)