Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sisu- ja Vorminõuded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusakt, õigusaktid, protseduur, sätete, sisult, kumb, esmatähtis, suhtuda, tervikuna, korrektse, keeleline, keelelist, sisutihe, lakooniline, puutu, menetlemine, õigusharu, ettekirjutused, eeltöö, saadu, toiminud, rakendamise, ilmnenud, ettevalmistav, õigusloomes, toimima, normitehnika, sisaldada, eelduseks, täiendada, jalgu, korrektsus1)õigusloome ökonoomsus-st ühiskondlikke suhteid tuleb reguleerida üksnes niivõrd kuivõrd see on ühiskonna jaoks vajalik. Tuleks käsitleda kui hädaabinõu ühiskondlike suhete reguleerimisel. Üksnes vajalik seadus on hea seadus, neg näiteks Spordiseadus. Väline aspekt: ülereguleerimine ähmastab, ohustab oluliselt õiguskorra selgust, ülevaatlikkust, tavainimene ei saa enam õiguslikust regulatsioonist tervikuna aru. Sisemine aspekt- so regulatsiooni tihedus, eelkõige menetlused, mis on seotud vastavate lubade andmisega. Mõjutab samuti õiguskorra selgust ja ülevaatlikkust, on ka majanduslik aspekt- kaasnevad täiendavad kulutused (nt ekspertiisakti koostamine). Eestis see suhteliselt lihtne protsess. Ökonoomsuse printsiip on tagatud ka Põhiseadusega. Nt ettevõtlus-vabadus- seadusandja võib piiranguid teha. Need peavad olema proportsionaalsed, ei tohi olla diskrimineerivad, sobivus, vajalikkus
lõppeesmärgiks on tagada väljatöötatud ja vastuvõetud õigustloova akti kehtivus ja toime. Nagu eespool märgitud, võime normitehnika peamise ja lõppeesmärgi formuleerida selliselt, et normitehnika peab tagama võimalused õigustloova akti nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja vastuvõetud õigustloova akti kehtivuse ning toime. (Tamm 2013) 2.2 Õigustloova akti kehtivus Õigustloova akti kehtivus tuleneb kokkuvõttes neljast tingimusest: 1. pädevus, 2. menetlus e. protseduur, 3. akti vorm 4. akti avaldamine. Allpool vaatleb töö autor kõiki nelja tingimust lähemalt. Korrektse asjaajamise huvides peaks alljärgnevaid tingimusi väga täpselt järgima Pädevus. Pädevusnõue väljendub selles, et õigustloov akt peab olema vastu võetud pädeva organi poolt tema pädevuse piires. Pädevusnõude rikkumine toob endaga kaasa 7 õigusakti kehtetuse. .......
Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN 2/13 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5
Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN – 2/13 – 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5
seaduste muutmise seadus.14 · 20.06.2013, mil võeti vastu karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.15 14 RT I, 05.07.2013, 1. 15 RT I, 05.07.2013, 2. 5 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias Õigusallikate liigitusel tuleb lähtuda eelkõige sellest, millist juriidilist jõudu õigusakt omab, mis ühtlasi paneb ka paika nende koha õiguskorras. Õigusaktide liigituse resultaadina kujuneb välja õiguskorra hierarhia, mille tulemusena moodustub õiguse allikate vertikaalne liigitus.16 Deduktiivselt järeldades, võikski konstrueerida õigusaktide hierarhilise püramiidi, kus Eesti Vabariigi Põhiseadus omab õiguskorra hierarhias kõrgeimat positsiooni. Nimetatule järgneb põhiseaduse § 3 kohaselt rahvusvaheline tavaõigus, seejärel põhiseaduse § 104 kohaselt
hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele. Arhiivijärelevalvet teostavad oma pädevuse piires riigiarhivaar, arhiiviinspektor, maa-arhivaar, eriarhiivi direktor, linna- või vallaarhivaar ja nende poolt volitatud isikud. 2.6. Valitsusasutuste asjaajamiskorra alused Alused on praegu kehtiv olulisim riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamist reguleeriv õigusakt. Määruse pealkirja järgi otsustades käsitleb ta vaid valitsusasutuste asjaajamist ja nii see ongi VVS seaduse §-s 27 antud volitusnormi alusel. Samas sisaldab AVS § 11 volitusnormi Vabariigi Valitsusele avalduste ja märgukirjade läbivaatamisega seotud asjaajamise korra kehtestamiseks ka teistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Seetõttu kehtivad Alused ühe asjaajamise osa (avalduste ja märgukirjade lahendamine) kohta kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele
Ühiskonnas tekkimised uued juhtimissuhtes, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim; 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib; 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Avalik võim on riiki riigieelset ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu
Seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seega võib seaduse kohtima hakkamise tähtaeg olla pikem või lühem kui 10 päeva. 7. Positiivne õigus: Positiivne õigus on positivismi koolkonna kasutatav mõiste, mis hõlmab riigis kehtivaid õigusnorme tervikuna. Mingi küsimuse käsitlust positiivse õiguse seisukohalt nim. De lege lata (tõlk. Kehtiva õiguse kohaseks) käsitluseks; tulevase soovitava seaduse seisukohast lähtuvad käsitlust de lege ferenda (tõlk. Tulevase õiguse kohaseks) käsitluseks. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud (endas peidetud) õiguslikud lahendid oleks head ning õiglased. Kui selline ootus ei täitu, siis on kokkupuude positiivse õigusega rõõmutu ja ei täida talle pandud lootusi
haldusõigusenorm Tema struktuur, kui võtta aluseks üld- ja eri, siis on liigitus vastavalt normi ülesehitusele §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. kolmapäev, 10. aprill 2019. a. Ükski teooria pole üldtunnustatud. Vajalik vahet teha, kui tekivad vaidlused, et siis teaks kuhu kohtusse pöörduda. Osa probleeme on piirimail, kus on raske öelda, kumb valdkond domineeri. Eesti õigusteadlastest on põhjalikult käsitlenud antud teemat A. Kliimann (1939 a teoses "Õiguskord") normativistlik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooria, mis määratleb era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: 1. Dispositiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Normiadressaadid, kes on õigustatud looma õigusi dispositiivselt on dispositiiv-
süsteem, see ei olnud veel kirjutatud õigus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega, põhjuseks actio süsteemi suur puudulikkus ja võimu koondumine ühe isiku kätte. Siinkohal tuleks mainida keiser Justinianuse Corpus iuris civilise loomist 6 saj p.Kr Keskajal tekkis ka lokaal ehk partikulaarõigus – hakati kokku koguma 13. Saj selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Vastavad seadustekogumikud tegid tetavaks nn tavaõigust. Oma sisult koosnesid need läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustsutest. Normide sisu piirkonniti erinev. Sellel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus. Linnade isesesivumisega seoses said linnad õiguse luua õigust. Nt lüübeki kui hansalinnade õigus. 13. KODIFIKATSIOONID JA ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONID kodifikatsiooni mõiste seotud J.Benthami nimega. Kõige rohkem kodifikatsiooni sündis valguststusajastul. 12-13.saj algasid mandril
Diskursuse doktriin, see on praktilise õigsuse või siis tõe protseduuriline teooria. Kõikide protseduuriliste teooriate peatees räägib sellest, et ühe normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see ülestähendus on saadud teatud protseduure jälgides, see on iseloomulik kõikide doktriinide kohta. See ongi protseduurilise teooria kvintessents. See kriitilise dimensiooni puudulikkus, nagu otsustuse protseduur ette näeb, on õiguse positiivne dimensioon. See vajadus tuleneb moraalsetest vajadustest vältida anarhiat ja kodusõda ning saavutada sotsiaalse koostöö eelis. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õigluse printsiip on oluline printsiip. See nõuab moraalselt õiget otsustust. Mõlemad printsiibid võivad omavahel põrkuda ning teevad seda tihti
11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord PS Paragrahv 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Komm1: PS § 123 sisaldab rahvusvahelise lepinguõiguse osas kahte tähtsat otsustust: 4 1) sätestab rahvusvaheliste lepingute rakendamise võimalikkuse Eesti territooriumil kõrvuti siseriikliku õigusega ja õigussuhetes, mida võivad samaaegselt reguleerida ka Eesti õigusaktid, ning 2) reguleerib rahvusvaheliste lepingute ja Eesti õigusaktide jõuvahekorda. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahvusvahelise õiguse allikad juriidilises mõttes on aktid, milles väljenduvad õigusnormid. Sõna ,,allikas" on sümboolses tähenduses. Vaid riikide poolt tunnustatud õigusallikates väljendatud rahvusvahelise õiguse normid õigustavad ja kohustavad riike. Rahvusvahelise õiguse allikad jaotatakse põhilisteks õigusallikateks, milles
11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord PS Paragrahv 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Komm1: PS § 123 sisaldab rahvusvahelise lepinguõiguse osas kahte tähtsat otsustust: 4 1) sätestab rahvusvaheliste lepingute rakendamise võimalikkuse Eesti territooriumil kõrvuti siseriikliku õigusega ja õigussuhetes, mida võivad samaaegselt reguleerida ka Eesti õigusaktid, ning 2) reguleerib rahvusvaheliste lepingute ja Eesti õigusaktide jõuvahekorda. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahvusvahelise õiguse allikad juriidilises mõttes on aktid, milles väljenduvad õigusnormid. Sõna „allikas“ on sümboolses tähenduses. Vaid riikide poolt tunnustatud õigusallikates väljendatud rahvusvahelise õiguse normid õigustavad ja kohustavad riike. Rahvusvahelise õiguse allikad jaotatakse põhilisteks õigusallikateks, milles
2.3.Kanooniline õigus 46 P.3.Õigusaktide liigid: üld- ja üksikaktid 46 3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1
(organisatsiooniline võimude lahusus). Kolmandaks sisaldab ta riigi funktsioonide ja organite korraldust, selle süsteemi. Võimude lahususe idee tekkimisel oli selle põhieesmärgiks tagada riigivõimu piiramise abil üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse. Kõrvuti nimetatud eesmärgiga on kaasajal esiplaanile nihkunud võimude lahususe printsiibi teine funktsioon. See on võimude lahusus kui pädevuse jaotuse põhimõte. Siin ei ole esmatähtis niivõrd riigivõimu piiramine, kuivõrd sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Võimude lahususe printsiibi ühe või teise aspekti esiletoomine ei tähenda kaugeltki seda, et üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse on kaotanud oma aktuaalsuse. Pigem on siin tegemist sellega, et täielikult ära kasutada võimude lahususe kui riigiehitusliku printsiibi
(organisatsiooniline võimude lahusus). Kolmandaks sisaldab ta riigi funktsioonide ja organite korraldust, selle süsteemi. Võimude lahususe idee tekkimisel oli selle põhieesmärgiks tagada riigivõimu piiramise abil üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse. Kõrvuti nimetatud eesmärgiga on kaasajal esiplaanile nihkunud võimude lahususe printsiibi teine funktsioon. See on võimude lahusus kui pädevuse jaotuse põhimõte. Siin ei ole esmatähtis niivõrd riigivõimu piiramine, kuivõrd sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Võimude lahususe printsiibi ühe või teise aspekti esiletoomine ei tähenda kaugeltki seda, et üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse on kaotanud oma aktuaalsuse. Pigem on siin tegemist sellega, et täielikult ära kasutada võimude lahususe kui riigiehitusliku printsiibi
Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21
Õiguskindlus võimaldab ette näha, milline võiks olla teatud probleemi juriidiline lahendus. Ootame ka seda, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel, võrdsustavas, et lahendatatakse sarnased juhtumid sarnaselt või jagatavas õigluses, et peab arvestama põhimõttega, igaühele oma. Eesmärgipärasus - Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Kuna eesmärk ennetab kavandatud tulemust, siis suunab ta inimest eesmärgi suunas. Õigus tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele. Eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides. See tähendab, et õiguse eesmärgipärasuse saavutamiseks peab silmas pidama ka õiglust ja õiguskindlust. 5. Positiivne õigus Probleem positiivne ja ülipositiivse õiguse vahel. Peaks ju positiivne olema ”õige õigus”? Positiivse õiguse tabamiseks peab positiivse õiguse väga head tundmist (dokumentide tolmu nuusutamine) ning teadlikkust. Positiivne õigus sisaldab õigusnorme
Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõikidele sama liiki juhtudele. Individuaalse reguleerimise eelis iga situatsiooni unikaalsusega arvestamine. Normatiivse reguleerimise eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt.
Õigusaktid peavad olema materiaalselt õiguspärased. See üldine pm tähendabki õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusel. Liigid: Kontinentaalset õigussüsteemi nim sageli ka seadusõiguseks. Õigus sisaldus seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõigus konstinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu (õiguse allikate formaalne jaotus): legislatiivaktid, haldusaktid, jurisdiktsiooniaktid. Millist ül-t õigusakt õiguskorras täidab (funktsionaalne liigitus): legislatiivfn-i täitev õigusakt, haldusfn-i täitev õigusakt, jurisditsioonilist fn-i täitev õigusakt. On võimalik ka materiaalselt liigitada. Koht õigussüsteemis: seadused, seadusest madalamal olevad õiguse allikad. Tegu on vertikaalse liigitusega. Horisontaalne liigitus (kkuline teatud õigusvaldkonda): eraõigusesse kuuluvad, avalikku õigusesse kuuluvad. 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt.
Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Kaasaja riikidevahelisi suhteid iseloomustab globaliseerumise protsess, selle laienemine üle riigipiiride (väljendub rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimises ja tegevuses, mis seovad kohustuslike reeglite süsteemi maailma erinevaid riike, suunates nii organisatsiooni tervikuna kui selle liikmesriike üksikult kogu inimkonna ees seisvate probleemide ühisele lahendamisele. Toimusid muutused ka käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. ÕIGUSE TEKKIMINE – uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1. riik aktsepteeris tavasid, mis mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues tavaõiguse 2
lahendada islami usuga. Olemas ka kaasaegsed allikad, nt koodeksid. Sariaadiga saab reguleerida ainult muhameedlaste vahelisi suhteid, mitte kellegi teisest usust isikuga. Kõik teised õigussüsteemid on arenevad, kui islami õigus on kivinenud. Sariaadi aga ei tohi ükski inimene muuta, see on jumala poolt antud muutumatul kujul. Inimene võib ainult tõlgendada. Püha õigus. Aafrika õigus - kõigi süsteemide segu. Kuidas rääkida Aafrika õigusest tervikuna? Riigid mõtlevad sellele, kuidas seda ühtlustada. Võõraste õiguste sissetung, enda süsteem on vanade tavade järgi - olulised otsustajad on külavanemad jms. Kaasaegsed mõtted ei jõua nendeni . Põhjusteks ntx kirjaoskamatus, pealesurutud õigussüsteemis, oma traditsioonides kinni. Kuid kaasaegne maailm ikkagi imbub sinna vaikselt. Kuid õiguse moderniseerumine võtab seal kaua aega, seda ei tohi tagant sundida. Mandri-Euroopa õigus - 12.-13
kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 2. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui
seadust rakendama, seadusest kinni pidama ja ei tohi seadust rikkuda (teha toiminguid, mis on vastuolus seadusega). Kehtib kõigi halduse sfääride suhtes. Samuti nende meetmete suhtes, millel puudub välismõju. Kuigi PS § 3 lg 1 peab silmas formaalseid seadusi, kehtib ta kõigi materiaalsete seaduste suhtes. Formaalne seadus – vastavas menetluslikus korras vastava organi poolt vastu võetud seadused. Materiaalne seadus – kõik õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme. Määrusi võib anda seaduse alusel või …. ???? PS § 3 lg 1 ei hõlma Euroopa Liidu õigust. b. Seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni printsiip Tuleneb PS § 3 lg 1 lause 1, kus formuleeringule – üksnes põhiseaduse alusel – on lisatud – ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See tähendab seda, et haldus tohib tegutseda ainult siis, kui selleks on seaduse volitus
Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt 2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus. Kui võtta aluseks põhimõte, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, võib jaotada: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT See on funktsionaalne liigitus. Kui võtta aluseks õigusaktide koht õiguskorras lähtudes juriidilisest jõust: 1. SEADUSED 2
Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte. Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks. Keskajal kujunes lokaal ehk partikulaarõigus. Alates XIII sajandist hakati koondama selliseid sätteid millega olid nõus läänihärrad. Eesmärk oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed luua õigust. Linnade õigus oli arenenum sest majandus ja sotsiaalne elu oli seal aktiivne ja komplitseeritud 3.3 Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond J.Bentham-kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt oli seotud temaga. XVI sajandil tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse paljus kõrvale. XII-XIII sajandil algasid protsessid mida nim
juriidiline lahendus. Õiguskindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Võrdustava õigluse puhul tähendab see seda, et sarnaseid kaasusi tuleb õigusega sarnaselt reguleerida ja õigusliku vaidluse korral sarnaselt lahendada. Jaotava õiguse puhul peab arvestama põhimõttega, et igaühele oma. Kolmanda õiguse idee elemendina tuleks näha õiguse eesmärgipärasust. Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Õigus on tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides. Seepärast peab õiguse eesmärgipärasuse saavutamiseks, st vastavate õigusnormide loomiseks, tegutsema silmas pidades õiguse idee teisi komponente- õiglust ja õiguskindlust. Õiguse tähistamine omab mõtet sellisel juhul, kui õiguse tähistamise taga seisab õiguse idee. Normid tekivad tänu mingile probleemile, mida lahendada ning tekib õiguse idee. 7
avaliku halduse kandja, näiteks KOV. 2) Avalik haldus materiaalses mõttes. See on haldustegevus riigi ja teiste avaliku halduse kandjate poolt või tegevusena, mille esemeks on avalike halduse ülesannete täitmine. Laiemas tähenduses avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus ja riigi üks põhifunktsioone. 3) Avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, sõltumata(materiaalsest sihist) sellest, kas see tegevus on oma sisult spetsiifilise halduse iseloomuga või on tegemist seadusandluse, valitsemise või õiguse mõistmisega. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1) Riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 1. Seadusandlus 2. Täidesaatev võim a) valitsemine b) Haldus 3. Õigusemõistmine
niisugusel tasemel, nagu rooma eraõigus. Avaliku õiguse valdkond on kontinentaalseõigussüsteemi riikides intensiivselt arenema hakanud alles pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789. aastal, kui kolmanda seisuse (kodanlus) püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, et valitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine. Avalik õigus valdkonnana tervikuna kui ka diferentseeruvate õigusharudena arenes järgnevalt tuginedes paljuski eraõiguse alusele. Seejuures kaasaegse kontinentaalse süsteemi avalik õigus võlgneb mõistete osas väga palju XIX saj. õiguspositivismi koolkonna õigusteadlastele. Koloniaalvalduste vahendusel ja kiriku misjonitegevuse mõjul levis kontinentaalne õigussüsteem (küll teatud muundustega) XIX ning XX saj reas Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia iseseisvunud
järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe); 5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse
struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, vaid ka need sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks olev riik. EL-i liikmesriikide põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud. EL-il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) EL-i esmane õigus Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL-
kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui
kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse; Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad peale kohustusi; Legitiimne ootus. Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima; Aegumine. Isiku toiminguit ei saa tunnistada õigusvastaseks, halduskaristust ei saa kohaldada või kohustuste täitmist nõuda pärast aegumistähtaja möödumist. Kuuendaks nõuab õigusriigi printsiip halduse üle teostavat kontrolli. Internse kontrolli ehk haldusorgani sees toimuva kontrolli hulka kuulub riiklik järelevalve ja teenistuslik järelevalve. Eksternse kontrolli vormideks on poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll
annaabi.ee 
