Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
strateeg, strateegi, konkurents, organisatsioon, tegevusharu, töötaja, äriüksus, investeeri, finants, investeering, klient, tehnoloogia, koosta, konkurentsieelis, turg, tegevusharus, visioon, atraktiivsus, maatriks, strateegilised, portfell, kapital, sisenemis, strateegiad, missioon, integratsioon, hankija, investeeringud, viimine, väljatöötamiseIga ettevõtet saab vaadelda kui omavahel seotud protsesside ahelat, mis muudab sisendid müügikõlblikeks toodeteks. Efektiivseim viis ahela tugevuse suurendamiseks on nõrgima lüli leidmine ja selle tugevdamine. Seega saab ettevõte oma tegevustulemusi kiirelt ja märgatavalt parandada koondades oma pingutused ja ressursid nõrgemale protsessile piirangule. Tasakaalus tulemuskaart kaardistab strateegiliselt olulised mõõdikud ja alameesmärgid ettevõttes valdkonniti finants, klient, tegevus, personal ja areng. Eesmärgiks on saavutada teatud soovitud mõõdikute tase, mis põhjust-tagajärg seoste järgi peaks põhjustama üldiste eesmärkide saavutamise. Igapäevase TTK jälgimine näitab, kuidas on võimalik tulemusi ette näha ja mõjutada läbi põhjust-tagajärg seoste. Metoodika edukas rakendamine edendab tegevuse eesmärgistatust ja terviklikumat jälgimist ja selle sidumine motivatsioonisüsteemiga
positsioneerida; strateegia kui plaan määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada; strateegia kui perspektiiv strateegia tugineb missiooni ja visiooni määratlemisele; strateegia kui tegevusmall otsustatakse kuidas toimida, vastavalt tagasisidele viiakse sisse korrektsioone.. 3. Läbimõeldud strateegilise planeerimise eelised a) ettevõttel on selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja saavutada; b) selguvad tegevusharu arengutendentsid, saadakse teadlikuks ähvardavatest ohtudest ja leitakse uusi võimalusi c) kujunevad eeldused ressursside kontsentreerimiseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks; hea strateegia teenib ettevõtte töötajaid ja juhtkonda igapäevatöös valikute tegemisel ja otsuste langetamisel; d) lihtsam on tagada oma tegevuses järjepidevust 4. Ressursid
põhikonkurendid on seni esindamata, uute turusegmentide loomise katse neile suunatud toodete väljaarendamisega ning uue põlvkonna toodetele või tootmisprotsessidele üleminek- sagedane just kõrgtehnoloogia valdkonnas- konkurenid toodete kopeerimise asemel tullakse välja uue tehnoloogiaga. 5. Partisanirünnak- sobivad väiksemate ressurssidega ettevõtetele, kes ei saa täiel rindel võidelda tegevusharu liidritega. Korraldatakse pistelisi rünnakuid. 6. Ennetav rünnak- püütakse esimesena haarata soodsaid võimalusi pakkuv positsioon, et välistada või takistadakonkurendil selle saavutamist, nt: lepingute ja või vertikaalse integratsiooni abil seotakse endaga parim tooraine ja kindlaimad hankijad. Konkurentidele jääb võitlus paremuselt teisel kohal olevate hanketingimuste pärast. Tagatakse parim geograafiline paiknemine, nt uute teede ristumiskohas, uues
Teooria on eduka juhtimispraktika kontsentratsioon Operatiivne ja strateegiline juhtimine Operatiivne juhtimine tagab, et asju tehaks õigesti: Rutiinsus Konkreetsed operatsioonid Väikesemastaabiline muutus Ressurssidest ajendatud () Strateegiline juhtimine tagab, et tehtaks õigeid asju: Määramatus, keerukus Mitterutiinsus Terve organisatsioon Suuremastaabiline muutus, raske tagasi pöörata Ootustest ja keskkonnast ajendatud () Strateegilise juhtimise protsess: Missiooni, eesmärkide ja strateegiate hindamine Sisekeskkonna uurimine Väliskeskkonna uurimine SWOT analüüs Uute missiooni, eesmärkide ja strateegia formuleerimine Strateegia hindamine ja elluviimine Strateegilise juhtimise areng Esimene oluline strateegia alane raamat (militaarstrateegia) ~500 a.eKr
kiiresti muutuvas keskkonnas, mida kaasajal iseloomustab: muutuste mastaapsuse kasv, muutumise kiirenemine, mitmesuguste välismõjude komplekssuse kasv. Strateegilise analüüsi teostamine ning strateegia valik ning uuendamine on ettevõtte tippjuhtkonna vastutusvaldkond. Strateegia väljatöötamisele eelnevalt tuleks läbi mõelda ning kirja panna organisatsiooni: missioon, visioon, eesmärgid. • Organisatsioon – Üksvärav: kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. • Juhtimine – Üksvärav: tähendab inimeste käitumise ja tegevuse sihipärast suunamist ning üheks hästi toimivaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada org. eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. • Strateegiline juhtimine – Albaneese: tippjuhtkonna vahend eesmärkide poole
langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. Hea strateegia ja selle edukas elluviimine on kõige usaldusväärsemad signaalid, et organisatsiooni juhitakse hästi. Läbimõeldud strateegiline planeerimine ja juhtimine annavad organisatsioonile järgmised eelised: x organisatsioonil on selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja saavutada; x strateegilise planeerimise käigus selguvad tegevusharu ja laiema tegevuskeskkonna arengutendentsid, saadakse teadlikuks ähvardavatest ohtudest ja leitakse uusi võimalusi; x kujunevad eeldused ressursside kontsentreerimiseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks; x lihtsam on tagada organisatsiooni tegevuse järjepidevus. Strateegia elemendid: x Visioon x Strateegilised tegevused x Missioon x Ärimudel
.....................5 ETTEVÕTTE EESMÄRGID.................................................................................................5 STRATEEGIA KOOSTAMINE............................................................................................5 Strateegia 3 põhimõttelist suunda:.....................................................................................6 VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS ......................................................................................6 Tegevusharu analüüs ........................................................................................................7 Konkurentsieelise leidmine...............................................................................................7 SISEMISE KESKKONNA ANALÜÜS ...............................................................................8 Organisatsiooni ülesehitus.................................................................................................8
ostjaid. TURUNDUSKONTSEPTSIOON (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. Tegevusvaldkonnad orienteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele. Selle läbi taotletakse pikaajalist kasumit. SOTSIAALNE TURUNDUS (societal marketing concept) peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist. Püsib seisukoht, et organisatsioon peab määratlema oma sihtturgude soovid ja vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. Kaasaegsed turunduse käsitlused TERVIKLIK TURUNDUS SISEMINE TURUNDUS nii nagu ettevõte tahab oma kliente kaasata, informeerida ja lojaalseks muuta, tahab ta seda ka oma töötajate puhul rakendada (oluline on kaasata müügiinimesed, klienditeenindajad, tootearendajad jne)
tegevuskeskkonda. (IIRC 2013: 8). Integreeritud aruandluse lähtekohaks on arusaam, et ettevõtte väärtus põhineb väga erinevatel finantsilistel ja mittefinantsilistel teguritel. Finantsilisi tegureid on võrdlemisi kerge hinnata ning leida nende väärtus. Kuid on olemas ka sellised väärtused, mida on raske või pea võimatu rahas mõõta – töötajad, loodusvarad, intellektuaalne kapital, turg ning õigusnormid, konkurents, energia- julgeolek jne. IR peegeldab ettevõtete otsuste laiemaid ning pikemaajalisemaid tagajärgi, mis põhinevad väga erinevatel teguritel, kuid mille eesmärgiks on väärtusloome pikemaajalise perioodi jooksul. IR võimaldab ettevõttel selgitada, millised on omavahelised seosed sisenditel, mida äritegevuses kasutatakse, et luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Selle tulemusena saab investor
(Sahpiro, 1994) Strateegia kui ... Plaan Tegevusmall Positsioon Perspektiiv EV üldstrateegia Ettevõtte peakontor Strateegia corporate str tippjuhtkond tasandid Äriüksuse strateegia bussiness str Division A Division B Funktsionaalne strateegia functional str Personal Finants Tegevusstrateegia operational str Avalikud suhted Turundus Strateegia tasandid Organisatsiooni üldstrateegia kasvada, püsida stabiilsena MIDA TEHA? Äriüksuse strateegia (tulemusüksus) hind, konkurents KUIDAS TEHA? Funktsionaalne strateegia toetus eelnevale tasandile KUIDAS TOETADA? Tegevusstrateegia tegevusüksuse sisene Kavanda ! ...
Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Hulgimüüjal: tarbijate põhihulgale lähemal; soodsad transpordivõimalused; reeglina äärelinnas; teiste hulgimüüjate lähedus võib olla kasuks. Tööstusettevõtetel: 1. Piirkondlikud ettekirjutused - kas selline tootmine on lubatud? 2. Rendileantavate pindade olemasolu. 3
ihaldusväärne – seda teadliku ja professionaalse turundusega. Tihti samastatakse turundust turustamisega, mis osaliselt võib tulla ka keelelisest sarnasusest, kuid tegemist on siiski sisult erinevate terminitega. Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). Ettevõtte juhtimise puhul on oluline, et turundus ei oleks lihtsalt mingi osakond. Turunduspõhimõtteid peaks tundma ettevõtte iga töötaja reatöötajast tippjuhini, sh raamatupidaja, tootmistehnoloog, tootearendaja, personalijuht ja loomulikult klienditeenindaja. Kliendikeskne mõtteviis peab olema kodeeritud kogu ettevõtte tegevusse ning igasse töötajasse. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele, kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel. Turundus ei tohi olla nõudluse suhtes passiivne, vaid peab suutma mõjutada nõudluse
vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Ettevõtja Omanik-juht Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid.
4 2. KULUEELISE ALLIKAD 2.1. Mastaabisääst Üks enim viidatud kulueelise allikas on selle suurus. On suhet mõõdetuna toodangu mahust ettevõtte suuruse ja mõõdetuna keskmistest kuludest toodanguühiku kohta kulude vahel. Optimaalne toodangu maht on saavutatud, kui keskmised kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. Strateegia elluviimiseks on vaja kujundada selleks sobiv organisatsioon. Organisatsiooni ülesehitus peaks olema selline, et see võimaldaks juhtidel koordineerida tegevusi nii, et kõik töötajate oskused ja võimalused leiaksid ärakasutamist ning et neil oleks võimalus oma oskuste ja teadmiste jagamiseks kolleegidega. Struktuuriga määratletakse õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel. Ebaefektiivse ülesehitusega organisatsioonides halduskulud püsivad suured, sest alatihti on
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP 2 TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAMINE Referaat Juhendaja: Lektor Heldur Heinsoo Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin turundusstrateegia kujundamine kuna äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda, turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Turg koosneb suurest hulgast tarbijatest ja igal on neist erinevad nõudmised nii tootetele kui teenustele Tootjatel on võimatu kohanduda iga tarbija personaalsetele vajadustele, sestap tuleb analüüsida, kas pakutava toote/teenuse turg on hetero- või homogeene ning kui spetsiifiliseks saab pakkuja ostjate suhtes minna.
Innovatsioon ideede praktiline rakendamine, nt äriliste leiutiste otstarbekas ära kasutamine. Loova tegevuse käigus sünnib idee, innovatsiooni all mõistetakse selle täiustamist ja praktilist rakendamist. 17. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. 1) autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita 2) teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja veidralt 3) väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsele töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Soodustab: organisatsioonikliima, demokraatlik eestvedamine, organisatsiooni kultuur, ressursid ja oskused, struktuurid ja süsteemid 18. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 2. loeng) 1) asjatundlikkus valdkonna teadmised ja
juhtimises, turunduses ja mujal). Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. EASi eesmärk on toetada uute turismitoodete/-pakettide arendamist ja jagada ettevõtja riske uutele turgudele sisenemisel. Kooskõlas ettevõtte kui terviku äriplaani ja strateegiaga (n-ö korporatiivse tasandi strateegiaga) võib organisatsioon koostada ka projekti äriplaani, mis kirjeldab konkreetselt piiritletava ettevõtmise eesmärke, tegevusi ja finantsprognoose. Projektiks võib olla näiteks uue turismitoote arendamine. Niisamuti võib üldise turundusstrateegia kõrval välja töötada turundusplaani konkreetse turismitoote või -paketi tarvis või uuele sihtsegmendile. 2 Juhendmaterjali eesmärgid ja sisu
Seega, kas on olemas tarbijale pakutavad olulised ja konkurentidega võrreldes eristuvad hüved ja kas on olemas ka laienemisperspektiiv? 2) Turu atraktiivsus makrotasandil: Otstarbekas on analüüsida turu mahu muutumist pikema aja jooksul ning hinnata makrokeskkonda trendide demograafiliste, sotsiaalkultuuriliste, majanduslike, tehnoloogiliste, regulatiivsete ja looduslike mõju turu muutumisele tulevikus. 3) Tegevusharu atraktiivsus makrotasandil Sellest, et on tuvastatud atraktiivsed turusegmendid ei järeldu alati, et saab rajada pikaajaliselt eduka ettevõtte. 4) Tegevusharu atraktiivsus mikrotasandil Kas ettevõtte konkurentsieelis kestab pikemat aega, kas ettevõtte ärimudel on jätkusuutlik? Konkurentsieelises on eeldusi püsida, kui: - Tänu patendikaitsele või ärisaladusele ei saa teised ettevõtted tooteid/teenuseid matkida.
tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) on ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt ettevõtlusega (uute ettevõtete rajamisega) seotuks peetud riskide võtmist ja innovatsiooni ning tasustamisja motiveerimismeetodeid juba olemasoleva väljakujunenud organisatsiooni tegevusse. Siseettevõtjaks (intrapreneur) on suurema organisatsiooni töötaja, kellele antakse vabadus ja rahaline toetus uute toodete, teenuste, süsteemide jne loomiseks ning ei pea järgima ettevõtte tavapäraseid rutiine ja reegleid. Seega üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine suurema organisatsiooni sees. 2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 1. Palgatööd asendav ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase
Strateegiline planeerimine on juhtimise etapp, milles toimub strateegiliste eesmärkide püstitamine ja kõikehõlmava pikaajalise tegevusplaani koostamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, mis on ettevõtte arengu juhtimise aluseks. Strateegilise juhtimise põhiküsimuseks on pikaajaliste eesmärkide prioriteedi arvestamine ressursside rakendamisel ja organisatsiooni arendamisel. Strateegilise planeerimise olemus ja tähtsus. Otsitakse vastuseid küsimustele: Kus on organisatsioon praegu? · Milline tahab olla organisatsioon viie (kümne) aasta pärast? Millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada? Mida tähendab strateegiline juhtimine ettevõtte jaoks? 1. Strateegia väljatöötamist 2. Valitud strateegia elluviimist 3. Kontrollimist ja hindamist Strateegilise planeerimise olemus ja tähtsus. Eelised, mis organisatsioonile annab strateegiline planeerimine · Ettevõttel on selged eesmärgid, teatakse, mida
KONTROLLING CONTROLING SISSEJUHATUS Т.KARM 1 KONTROLLINGU OLEMUS, ÜLESANDED JA FUNKTSIOONID KONTROLLING – uus nähtus kaasaegse juhtimise teoorias ja praktikas, mis on tekkinud majandusliku analüüsi, planeerimise, juhtimisarvestuse ja juhtimise kokkupuutes. Kontrolling võimaldab saavutada ettevõtte juhtimises kvalitatiivse uue taseme, integreerides, koordineerides ja suunates ettevõtte erinevate teenistuste ja allüksuste tegevuse nii operatiivsete kui ka strateegiliste eesmärkide saavutamisele. KONTROLLING – eriline funktsionaalne tegevus ettevõttes, mis on seotud finants-majandusliku kommenteetriva ja nõuandva funktsiooni teostamisega juhtide operatiivsete ja strateegiliste otsuste tegemisel. Mõiste “controlling” pärineb inglise keelest sõnast to control – kontrollida, juhtida, mis omakorda pärineb prantsuse keelest, tähendades “reestrit, kontrollnimekirja”. USA-s on juurdunud ka termin “Managerial acco
aga meie orientatsioon on vale. Või siis me kaotame seetõttu, et osa olulisi asju jääb lihtsalt tegemata, ja mõni konkurent kasutab selle oma huvides ära. (http://www.cs.tlu.ee/instituut/oppe_materjalid/magister/2005/Harri_Roots/SPK7002si ssejuhatus.pdf) Strateegiline analüüs analüüsib organisatsiooni tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tingitud võimalusi ja ohte. See on hinnang strateegia valikutele, võimaldades kontrollida, kas organisatsioon on piisavalt tugev võetud plaane täitme, kuidas vähendada või kontrolli all hoida oma nõrkusi, kuidas kasutada ära keskkonnaeeliseid ja võimalusi, millisel moel ennetada ohte. PEST-analüüs PEST-analüüs (tuleneb ingliskeelsest väljendist "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil
D ajast, mis ettevõte antud turul tegutseb; D sihtturule sisenemise meetodist; D firma poolt rakendatavast tehnoloogiapoliitikast ja innovatsioonide tasemest; D ettevõtte ja tütarfirma tehnoloogilisest seotusest. Turu-uuringu probleeme: D liiga üldised hinnangud ja probleemide selge määratlemise asemel nende hägustumine; D liiga vähene tähelepanu kriitilistel edufaktoritel: klientide vajadused, vertikaalne kaubavoog, valdkonna piire ületav konkurents (asenduskaubad), strateegiavariantide vähene läbitöötamine, kriitiliste edufaktorite määratlematus; D passiivne info kogumine vastavalt sellele, mida pakutakse, mitte aga aktiivne otsimine vastavalt sellele, mida vajatakse; D sisemise, edukatest ja ebaedukatest aktsioonidest ning klientide tagasisidest tuleneva, oskusteabe vähene ärakasutamine; D jäik infosüsteem; D liigne turu-uuringu meetodite tähtsustamine loomingulise lähenemise asemel;
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine;
arugi saadakse. Eetikakoodeksit, väärtushinnanguid ja organisatsiooni kultuuri tervikuna tuleb arvestada ka töötajate värbamisel ning eetiliselt mittesobivad kandidaadid tuleks jätta kõrvale. 4. Millised on juhtimise funktsioonid? Kirjelda muudatuste juhtimise põhiprintsiipe Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, et organisatsioon täidaks talle püstitatud eesmärgid Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Kui sul ei ole täpset sihti, ei ole tähtsust, millise tee sa valid. Kuna organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada mõnda eesmärki, siis keegi peab selle eesmärgi ja saavutamise vahendid selgelt määratlema. See on juhtide ülesanne. Planeerimise funktsioon sisaldab eesmärkide määratlemise protsessi, strateegia väljatöötamist nende eesmärkide
· Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele või · sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Innovatsioonide vajadus: · Konkurentsijõud suruvad peale. · Innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. · Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. · Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1
2. Peegli test kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused 3. Rahakoti test kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv. Teostatavuse analüüsi osad · Toote/teenuse teostatavus- Väljapakutud toote/teenuse üldise atraktiivsuse hindamine. Enne kui uue toote või teenuse arendamisele olulist jõupingutust kulutada peaks olema kindel, et potentsiaalsed kliendid seda toodet soovivad. · Tegevusharu / Sihtturu hinnang- Eesmärk: hinnata kavandatava ettevõtte tegevusharu ja sihtturu üldist atraktiivsust.Tegevusharu on ettevõtete grupp kes toodavad sarnasid tooteid või teenuseid. Ettevõtte sihtturg on tema poolt sihikule võetav tegevusharu toodete tarbijaskonna osa. Vaatleme eraldi tegevusharu atraktiivsust ja sihtturu atraktiivsust. Tegevusharu atraktiivsus- Tegevusharud varieeruvad oma üldise atraktiivsuse poolest.
2. Peegli test kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused 3. Rahakoti test kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv. Teostatavuse analüüsi osad · Toote/teenuse teostatavus- Väljapakutud toote/teenuse üldise atraktiivsuse hindamine. Enne kui uue toote või teenuse arendamisele olulist jõupingutust kulutada peaks olema kindel, et potentsiaalsed kliendid seda toodet soovivad. · Tegevusharu / Sihtturu hinnang- Eesmärk: hinnata kavandatava ettevõtte tegevusharu ja sihtturu üldist atraktiivsust.Tegevusharu on ettevõtete grupp kes toodavad sarnasid tooteid või teenuseid. Ettevõtte sihtturg on tema poolt sihikule võetav tegevusharu toodete tarbijaskonna osa. Vaatleme eraldi tegevusharu atraktiivsust ja sihtturu atraktiivsust. Tegevusharu atraktiivsus- Tegevusharud varieeruvad oma üldise atraktiivsuse poolest.
määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele: Kas see idee hakkab tööle ja kas sellega tasub edasi minna? Lihtsustatud variant: Teha kolm testi: 1. Turu test – kas kaalutav võimalus on kestev ja tulus 2. Peegli test – kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused 3. Rahakoti test – kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv. 8. Mullinsi 7 domeeni mudel äriidee teostatavuse analüüsiks. 9. Tegevusharu ja konkurentsi analüüs. - Tegevusharu mõiste ja selle määratlemine Tegevusharu on ettevõtete grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. - Makrokeskkonna analüüs – PESTLE Poliitilised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid Tehnoloogilised tegurid Juriidilised tegurid Looduskeskkonnast tulenevad tegurid
· See kontseptsioon toob kaasa huvitava uue aspekti sellise kaubandussituatsiooni mõistmiseks, kus keskmise hinnatasemega pakkujate arv väheb · Seda kontseptsioni ei ole formuleeritud lõpetatud teooriaks · Polariseerumise põhjuseks on sissetulekute suuruse vaheline lõhe, ka erihuvidega tarbijate osa suurenemine. 21.11.2012 UUE TÖÖ MATERJAL Konkurents kaubanduses · Konkurentsiinstrumentideks on kaubanduses kaubad ja teenused · Konkurents ise on mitmekihiline - see toimib nii äritüüpide raames kui ka nende vahel · Näiteks kaubamajad konkureerivad nii omavahel kui ka spetsiaalpoodidega. · Konkurents kaubanduses on tihe · Kuid õnneks on kaubandus suhteliselt paremini reguleeritud kui mõni teine majandusharu tänu tarbijakaitsele. · Meil ei ole kaubandus üle reguleeritud, kauplused võivad ise otsustada lahtiolekuaegade üle.
strateegilised otsuseda; arusaamatuste lahendaja erandlike probleemide lahendamine; läbirääkija lepingute sõlmimisel organisatsioonile parimate tehingute saamine. 11. Mida võib mõista organisatsiooni ja juhtimisteooria all? a. See kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhimõtete kogumit.Teooria sisusks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja miillest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtiminne täidaks oma eesmärgi. 12. Kes olid teadusliku juhtimise koolkonna rajajateks? a. Rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Frederic Taylor- "ThePrinciples ofScientific Management"Kirjutas esimese juhtimisalase teose. Ta sünastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks. 13
TMO3171 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel (teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke.). Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar Suur kaubavalik Kõrge kulude tase Hea maine Teeninduse madal kvaliteet Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 9. Turunduse põhimõisted ja protsessid. 10. Turunduse planeerimine: etapid, protsess. STRATEEGILINE TURUNDUS on: o rahvusvahelise standardi ISO 9000 järgi objekti elutsükli esimene faas,
annaabi.ee 
