Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Sissejuhatus semiootikasse - sarnased materjalid

hendus, steem, tilise, metafoor, gramm, peirce, filos, kond, filosoof, semiootika, keeleteadus, moodus, saatja, loogika, elda, histaja, kuulaja, tluse, jutastemaatik, semantika, steemid, hholoog, platon, mehhanism, gime, vokaal, hermeneutika, vastand, nast, loodusteadus, presuppositsioon, rtus, neakt, morris, boas, language, frege, rjel, mber, hestik
thumbnail
28
doc

Semiootika eksamimaterjalid, Mihhail Lotman

Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA ­on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks.

Semiootika
430 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Sissejuhatus semiootikasse

üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. pragmaatika - märgi suhe tema kasutajaga ­ III. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. ( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes

Semiootika
170 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sissejuhatus semiootikasse

Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada.

Semiootika
14 allalaadimist
thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem

Eetika
55 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Semiootika KONSPEKT

1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" ­ lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik)

Semiootika
46 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Semiootika konspekt ja küsimused

1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon.

Semiootika
176 allalaadimist
thumbnail
18
docx

LOENGUKONSPEKT semiootika

Alles antiigiaja lõpus muutus see paremaks, enne oli vaskplaat ja daamid ei saanud seal soengut sättida. Silm ja nägemine ­ silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 ­ pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ­ ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga Mihhail Lotman "Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" 2012 Ch. Morris "Foundations of the Theory of Signs" 1938 Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" 2002 Kohustuslik kirjandus John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist

Semiootika
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sissejuhatus semiootikasse

Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi

Filosoofia
107 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keelesemiootika

;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Süntaksi struktuuridel on sageli semantilisi eriülesandeid. 3. Lingvistika ja semiootika struktuur (harud ja suunad) - Häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus ehk foneetika. Foneemi tasandist alates on kindlasti tegemist keeleteadusega. Seda osa keeleteadusest, mis tegeleb foneemidega, nimetatakse fonoloogiaks. Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega. Sõnamoodustus on

Semiootika
76 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Semiootika alused

valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.

Semiootika
34 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Semiootika alused

valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.

Semiootika
12 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

.. Korrelatsioonianalüüs ­ vaja on selgeks teha seos kahe muutuja vahel. Positiivne korrelatsioon ­ ühe muutuja muutudes kasvab ka teine muutuja. Eksamil on vaja teada, mis asi on korrelatsioon. Maksimaalne korrelatsioon on +1 ja minimaalne -1. Kvalitatiivsed meetodid. Andmete analüüs vähem rangete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs. Diskursus ­ kirjalik või pildiline tekst. Ridadevahelt öeldakse midagi. Semiootiline analüüs. Semiootika - teadus märkidest ja tähendustest. Albert Camus ,,Võõras" Järelduste tegemine. Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus. Alati ei ole praktilist kasu, väärtust. Sageli puudub otsene praktiline väärtus. Heaks kombeks on öelda, mida tasuks edasi uurida? 4

Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) * Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof * Oluline aga eristada neid rolle! Kirjutades näidata, mis on empiiria, mis on väärtuste osa (praktikas väga raske!) * kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. # Vrd. jälle luuramine: NL lagunemise aastatel sai ilmseks, et nõukogude juhtkonnale ei olnud selge, mis protsessid toimusid

Sissejuhatus sotsioloogiasse
178 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kirjandussemiootika

põhierinevused Strukt ja poststrukt vahel ei saa selget piiri tõmmata. See on näha ka Barthes’i varajases teoses “S/Z”, varem perifeerias olnu kerkib tsentrumisse, paradigma hakkab muutuma. 60ndate lõpp: ilmuvad dekonstruktivismi esimesed tööd (Derrida “Grammatoloogia”), varane post, aga tegelikult valitseb ikka veel strukturalism. Poststrukt. tekib strukt. kriitikast, pidevast mõõduvõtmisest strukturalismiga. Venemaal strukt. ja semiootika võidukäik , poststrukturalismi sisuliselt ei tekigi. (korüfeed olid liiga kõvad ja võtsid isegi natuke post-mõtteid omaks). Alles pärast korüfeede surma tulevad noored vihased mehed Lacani ja dekonstruktivismiga vehkima (nt Lotmani suunas). Milles seisneb strukt meetodi kriitika? Kõigepealt semantilise struktuuri mõiste kriitika. Kritiseeriti ka strukt. märgikontseptsiooni. Kristeva kritiseeris teksti mõtte

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Erinevus: filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates? Konstrueerige näide! (VT ABSTRAKTSUSE NÄIDE) 7. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? •“naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes pole printsessid

Filosoofia
87 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

2.loeng IV Vaidlus filosoofia otstarbe üle Thales olevat tähti vaadates kaevu kukkunud. Filosoofia ainsat, ainuõiget otstarvet pole. Läbi ajaloo on omistatud selliseid otstarbeid nagu teadmise kasulikkus, maailma parandamine, õnnelikuks tegemine jne. Teadmise kasulikkus Platoni järgi pääseb filosoofia ligi sellele, mis muutumatult ja päriselt on. Meeltega tunnetatav ainult näib, seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes seda tunnetab, teab kuidas inimesed elama peaksid. Seega on filosoofia praktiline. Uskus, et ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. Marksismi ja pragmatismi ülesanne on „teha ühiskonna elu paremaks“. Paljud „praktilised“ filosoofid usuvad, et õigluse, vabaduse jt mõistete selgitamine on kasulik ühiskonnale. Maailma parandamine Rousseau ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni, Kant mõjutas iganenud looduskäsitlust.

Sissejuhatus filosoofiasse
26 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Süvateadmised kaanonisse kuuluvate autorite loomingust, biograafilisest ja kultuurilisest taustast erinevatel ajaperioodidel Keelteoskus (võime lugeda kirjandustekste originaalkeeles) Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja zanritest Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele) Erinevate zanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles "Tõlgendusest" ( , De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja

Kirjandus- ja teatriteaduse...
232 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse

Ekstensionaalsus. Mentaalsed on need vebrid, mis tekitavad mitteekstensionaalse konteksti. Ekstensionaalses kontekstis on samaosutuslikud terminid asendatavad tõeväärtust säilitades. 1. Karl andis Jürile pliiatsi. 2. Toivo vend andis klassi kõige ulakamale poisile 10 cm pikkuse eseme. Mitteekstensionaalses ehk intensionaalses kontekstis ei ole samaosutuslikud terminid vahetavad tõeväärtust säilitades. 1. Juhan usub, et see lektor on filosoof. 2. Juhan usub, et see lektor on muusik, keda tuntakse Islandil. Ehkki need kirjeldused rakenduvad samale isikule, võib nende vahetus muuta lause tõeväärtust. Printsiipidest. (1) On igapäevane tõde. Tegude alused on ka nende põhjused. Argument puudutab üksnes neid vaimusündmusi, mis on põhjuslikult seotud füüsiliste sündmustega. (2) Toetub põhjuslikkuse nomoloogilisele teooriale. Põhjuslik seos eeldab vastavat seadust. Kui c

Filosoofia
17 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled: Isoleeriv ­ ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv ­ tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel

Keeleteadus
423 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Semantika põhimõisteid: - (tähendus)väli ­ kirjeldusmeetod, kus me eeldame, et tähendused moodustavad tasapinnalise kontiinumi; hulk sarnase tähendusega sõnu (nt värvinimetuste väli); - Polüseemia ­ mitmetähenduslikkus; erinevad tähendused saab viia kokku ühele alusele. Üks sõna, palju tähendusi (nt ajama). Huvitab semantikat kõige rohkem. - Homonüümia ­ vorm sama, tähendus erinev; - Sünonüümia ­ vorm erinev, tähendus sama; - Metafoor ­ tähendusülekanne. Üht objekti/nähtust nimetatakse teise nimea. Mõned omadused kanduvad üle (nt jalg, käsi ­ miski on vihma käes). Üks tüüpilisemaid polüseemia tekkimise võimalusi. - kujundskeem (ehk skeemkujutlus) ­ kirjeldab mitmekülgseid tähendusi. Väga paljud tähendused tekivad suuremate skeemide põhjal ja põhinevad inimese tunnetusel ja elukogemusel. Skeemid seletavad tähendusmehhanisme.

Kirjandusteadus
9 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sissejuhatus keeleteadusesse

 pragmaatika  süntaks  tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid:  üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus  teoreetiline kt – praktiline kt  diakrooniline kt – sünkrooniline kt  „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid:  Lingvisti keelepädevus  Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused  Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid.

Keeleteaduse alused
20 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

kujundisüsteemis?) (1) epiteet - kirjeldav ja kaunistav sõna; poeetiline täiend, mis väljendab tunnust, omadust, luulelist varjundit või siis kõneleja suhtumist ja kuulub nimisõna ja pärisnime juurde. (punastav taevas) (2). oksüümoron ehk vastandväljendus (kriiskav vaikus) (3) võrdlus (poiss on priske kui pirukas) (4).parallelism ­ struktuurikordus? (silmad silmudeks, tissid turskadeks, sääred särgedeks, varbad vaalaskaladeks P-E.R) (5) metafoor ­ peidetud võrdlus (puhkama puust palitus B.A); sh. kinnismetafoor (elukevad etc) (6) sümbol - (täht süttib ehk taevas su üle veel J.L), sh personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) (7) perifraas ehk ümberütlus (Lauluisa) (8) allegooria ehk mõistukõne (abstraktne tegelane) (9) sünestees - (päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) (10) metonüümia ­ ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli)

Kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

. . . 0,00 ............. -0,40 Haridus EKSAMIL KÜSIMUS KORRELATSIOONI KOHTA Kvalitatiivsed meetodid ­ andmete analüüs vähem ragete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Näiteks: · Diskursuse analüüs. Diskursus ­ kirjalik, suuline või pildiline tekst · Semiootiline analüüs. Semiootika ­ teadus märkidest ja tähendustest. Diskursuse analüüsi näide. Katkend sisseastuja esseest, 2006: ,,Iga inimene tahab omada ilusat kodu, kus koos naise ja lapsega elada." Semiootilise analüüsi näide. J.P. Sartre retsensioon Alber Vamus romaanile Võõras. · Romaan koosneb isoleeritud lausetest, mis peaaegu üldse ei ehaaku üksteisega. · Need laused sümboliseerivad inimesi, kes on Vamus arvates üksi ega suuda omavahel suhelda. Järelduste tegemine

Sissejuhatus sotsioloogiasse
74 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

teisi loeb ta vähe teab vaid kaude Mart Veske 2. anagramm 3. palindroom 4. akrostihhon 5. piltluule (konkreetne luule jm) (Raul Meel) C. Kõnekujundid ehk troobid 1. epiteet punastav taevas 2. oksüümoron ehk vastandväljendus (vrd epiteet, metafoor jm) kriiskav vaikus 3. võrdlus poiss on priske kui pirukas 4.parallelism (vrd lausekujundid) Silmad silmudeks tissid turskadeks

Kirjandus- ja teatriteaduse...
148 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 ­ 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k.) Tuntumad tehi

Üldine teatriajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja I

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 ­ 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia ­ inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom ­ homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 ­ 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) ­ inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol

Filosoofia
23 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!

Õiguse filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

mõisteta juttu, siis on mõtettu rääkida. (see oli näide). 2. loeng sPsühholivgvistika (PsL) eeldused A. Sotsiaalne tellims: keeleõpe, arvutid, kõneälvete korrigeerimine jne. B. Baasteaduste areng: 1) keeleteadus. Keel(t)e kirjeldamine keele struktuur, kõneprotsess, tekstid (suulised, kirjalikud), kõnemehhanism Tähendus ja mõte (pragmaatika) Integratsioon teiste teadustega (psühholoogia, semiootika, loogika) 2) Psühholooiga. Kõneprotsessi kirjeldamine psühhofüsioloogiline mehhanism, teadmised, suhtlemissituatsioonid, isiksuse küsimus (motiivid, eesmärgid,; miks ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu) 3) Sideteooria. Teate kodeerimine edastamine dekodeerimine (kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed

Pedagoogika
396 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
30
doc

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid

Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui

Semiootika
34 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

väärtuslik, selle kaudu mõistame palju suuremat hulka inimesi 28. Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? Tähistaja viitab tähistatavale. Tähistatavat ( ideed, mõistet) selle tähistamise akti kaudu ju konstrueeritakse. Tähistatav tõmmatakse märki kaasa selle tähistusakti kaudu. 29. Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? Definitsioon: Märk- on miski, mis esindab midagi kellelegi mingisuguses suhtes või kontekstis. Märk ise on olemuselt suhe, suhe selle vahel, mis on kohal ja mida pole kohal, kuid mis märgi abil kohal viibivaks muutub. Märgil on 4 olulist koostisosa: 6

Sissejuhatus...
489 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun