Protsesside ja nende teostuse modelleerimise tulemusena saab otsustada: millised protsessid (või nende osad) jäävad sisaldama inimtööd ja millised protsessid (või nende osad) automatiseeritakse või korraldatakse ümber; milline saab olema infosüsteemi andmekoosseis, mis rahuldab organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi; saab kätte funktsionaalsed nõuded tulevas(t)ele tarkvarasüsteemi(de)le ning andmehoidlatele. Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. “IT toega tegevuste diagramm(id)”. Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida
Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. "IT toega tegevuste diagramm(id)". Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud. Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu, - loo mõiste Tarkvarasüsteemi kasutusjuhud on tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi tarkvarasüsteemi käitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele. Kasutusjuhtude diagrammi notatsioon · tarkvarasüsteemi kasutaja (System Actor). Keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb
Andmemudel (Entity Relationship Model) (Tarkvara)süsteemi protsesse iseloomustab Jadadiagramm (Sequence Diagram) (Toimimis-)objektide muutusi kajastab Olekudiagramm (State Transition Diagram) 45 Modelleerimise "kolmnurk"- mudel koosneb kahest osast:diagramm ja sõnaline kirjeldus. 46 Süsteemi funktsionaalsuse modelleerimine - Organisatsiooni ja infosüsteemi tasemel: toimimiskasutuslugude (Business Use Case). Modelleerimine tarkvarasüsteemi tasemel: (andmebaasirakenduse) kasutuslugude (Use Case) modelleerimine 47 Toimimiskasutuslugude modelleerimine- kirjeldavad organisatsiooni toimimisprotsesse ja nendega seotud väliseid osapooli nagu kliendid ja partnerid. 48 Toimimiskasutuslugu - Toimimiskasutuslugude mudel annab nö "suure pildi" organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast. 49 Väline tegutseja -Toimimisprotsesse esitatakse toimimiskasutuslugudena ja väliseid osapooli toimimistegutsejatena
andmeid koguvad süsteemid Süsteemide süsteemid (systems of systems) Mobiilirakendused REST-i / WS-i põhised rakendused Video ja heli streamimis rakendused Mis on tarkvara arendusprotess e tarkvaraprotsess? Tarkvaraprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara arendamine ja evolutsioon Tegevused tarkvaraprotsessis: 1. Spetsifitseerimine Mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? 2. Arendamine 3. Valideerimine 4. Evolutsioon Tarkvarasüsteemi muutmine vastavatale muutuvatele nõudmistele Tarkvaraprotsessi mudel Tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. 1. Protsessikeskne 2. Andmekeskne 3. Rollikeskne Mudelite näited: 1. Kosk 2. Iteratiivne arendamine 3. Komponendipõhine Professionaalse vastutuse aspektid 1. Konfidentsiaalsus Tarkvarainsener peab respekteerima oma tööandja ja klientide konfidentsiaalsust, sõltumata sellest, kas formaalne leping
Infosüsteemi roll protsesside muutmisel ja analüüsil Protsesside ja nende teostuse modelleerimise tulemusena saab otsustada: millised protsessid (või nende osad) jäävad sisaldama inimtöötegevusi ja millised protsessid (või nende osad) automatiseeritakse või korraldatakse ümber; milline saab olema infosüsteemi andmekoosseis, mis rahuldab organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi; saab kätte funktsionaalsed nõuded tulevas(t)ele tarkvarasüsteemi(de)le ning andmehoidlatele Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. "IT toega tegevuste diagramm(id)". Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need
Tihti kipub ette tulema olukord, kus süsteemi esimesele versioonile on küll loodud juhend, kuid süsteemi täiendamisel jääb (ununeb?) juhend muutmata ja ebaadekvaatne juhend on päris parajaks segaduste allikaks. Tehniline dokumentatsioon (technical reference document) on dokumentide kogum, mida kasutatakse tehniliste objektide konstrueerimisel või projekteerimisel, tootmisel (valmistamisel) ja kasutamisel. Tehniline dokumentatsioon sisaldab tarkvarasüsteemi tehnilist kirjeldust, sh dokumente, mis on tekkinud arendustegevuse käigus. Et erinevad arendusmetoodikad käsitlevad arenduse käigus toimuvat dokumenteerimist veidi erineval viisil, siis on raske anda ühest loetelu dokumentatsiooni osadest. Kitsamalt peetakse tehnilise dokumentatsiooni all silmas dokumente, mis on abiks süsteemi hooldamisel, töös ja ajakohasena hoidmisel (nt kuidas installeerida uuendusi). Dokument kirjeldab tarkvarasüsteemi ülesehitust (koodi ja muude failide loetelu)
3. Milline väide ei kehti andmete (data) puhul? Omavad alati tähendust vastuvõtja jaoks. 4. Täida lünk. “ Avaldust, mis määratleb või piirab organisatsiooni tegemise mingit aspekti eesmärgiga kontrollida organisatsioonis teostavat käitumist nimetatakse…..” Ärireegliks 5. Täida lünk. “Infosüsteemid aitavad kasutajatel …..” Siduda ja töödelda andmeid, et aidata juhtimisalaste otsuste tegemisel. 6. Mille jaoks kasutatakse kasutusjuhte (use ease)? Tarkvarasüsteemi funksionaalsete nõuete esitamiseks. 7. Mis liiki muudatusi on võimalik organisatsioonis läbi viia? Automatiseerimist, informeerimist, teisendamist organisatsioonis 8. Milline väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele 9. Kuidas nimetatakse sammude või ülesannete jada, mida on vaja läbida, et saavutada teatud eesmärk? Protsess 10. Kus hoitakse relatsioonilistes andmebaasides andmeid?
kasutatavus · Koopia näituste tarbeks · Tagavarakoopiad väga väärtuslikest ja olulistest teavikutest · Koopia kaugkasutuse tarbeks RVL · Koopia info otsingu hõlbustamiseks (nt foto kataloogis) Koopiate tegemine Info kantakse originaalilt: · Samale kandjale (magnetkandjate värskendamine) · Uuele kandjale (kserokopeerimine, mikrofilmimine, teisele magnetkandjale) · Uude vormingusse (digiandmete korral) · Uude riist- või tarkvarasüsteemi Ohuplaneeringu protsess jaguneb: 1. Riskianalüüs Süstemaatilise riskianalüüsi käigus määratletakse võimalikud ohud ning prognoositakse nende mõju personalile, külastajatele, hoonele, hoidlatele, arhivaalidele ning hinnatakse võimalikke arengustsenaariume ohuolukorras. Võimalikud ohud ja ohuallikad tuvastatakse visuaalsel vaatlusel ja loogilise analüüsi käigus. 2. Ennetusmeetmete rakendamine Võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise
...........................................................17 Joonis 11. Kasutusjuhu ,,Väljuva kõne alustamine" jadadiagramm........................................20 Joonis 12. Kasutusjuhu ,,Väljuva kõne alustamine" interaktsioonidiagramm..........................21 Joonis 13. Ülevaatlik disaini klassidiagramm...........................................................................22 Üldvaade Visioon Sissejuhatus Antud dokumentatsioonis esitatakse mobiiltelefoni tööd juhtiva tarkvarasüsteemi kirjeldus. Süsteem peab looma mobiiltelefonile lihtsalt kasutatava ja intuitiivselt õpitava kasutajaliidese. Süsteem peab looma seose telefoni sisemise funktsionaalsuse (kõne- ja andmeühenduse loomine tugijaamaga jne.) ning kasutajale kättesaadavate funktsioonide vahel (helistamine, telefoniraamat, märkmik jne.). Huvitatud osapooled (mitte-kasutajad) Mobiiltelefonide tootja Kohalikud edasimüüjad (eelkõige huvitatud mitmekeelsuse toetusest) Lisatarkvara ja liideste tootjad
usaldusväärne efektiivne peab olema aktsepteeritud kasutajate poolt Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Mis on üldistatud protsessid tarkvaraarenduses? (Eksamiküs) spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine valideerimine – kas toodetud süsteem on see, mida klient soovis? evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele Tarkvaraprotsesside liigid: plaanipõhine – kõik tegevused on planeeritud ja edu tagab kriteeriumide järgminie agiilne – planeerimine toimub sammude kaupa töö käigus Kose (waterfall) mudel: requirements -> design -> implementation -> verification -> maintanance
ressursse mingit liiki tulemi loomisel o Nt protsessidest Õppetöö Mis on tarkvara arendusprotsess e. tarkvaraprotsess? o Tarkvaraprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara loomine ja haldamine o Üldistatud tegevused tarkvaraprotsessides: Spetsifitseerimine- mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? Arendamine-tarkvarasüsteemi tootmine Valideerimine- kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? (üks meetod selleks on testimine) Evolutsioon- tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele Plaanipõhine vs agiilne tarkvaraprotsess o Plaanipõhine tarkvaraprotsess: kõik tegevused on ette planeeritud ja edu kriteeriumiks on plaani järgmine
dokumentide haldamisel kasutatav tehnoloogia Dokumendisüsteemis kehtestatakse dokumentide haldamiseks selged reeglid, mis pannakse kirja organisatsiooni dokumendihalduse alusdokumendis (asjaajamiskord) ja sellest juhinduvad kõik dokumendisüsteemi kasutajad. NB Sõnad “dokumendisüsteem” ja “dokumendihaldussüsteem” ei ole samatähenduslikud. Dokumendihaldussüsteem tähendab mõnda spetsiaalset dokumendihalduse tarkvarasüsteemi: Webdesktop, Amphora, GoPro, Postipoiss, Delta, Directo, Axapta. Peamised organisatsiooni dokumentide haldamise toimingud on dokumentide loomine ja saamine dokumentide liigitamine dokumentide registreerimine dokumentidele säilitustähtaja määramine dokumentide säilitamine dokumentidele juurdepääsu tagamine dokumentide kasutamise jälgimine dokumentide hävitamiseks eraldamine või arhiivi üleandmine DOKUMENTIDE LOOMINE JA SAAMINE
available(active communication), daily stand-up meetings(developers sign up for stories),pair programming(all production code is pair programmed), continuous learning(take time to improve team's skills), retrospective(look back and improve) 3 вещи в рукводстве проекта(?)3 фактора при разработке квалитетного ПО Too välja 3 kvaliteetse tarkvarasüsteemi atribuuti (üks kliendi, üks arendaja, üks äri vaatest) ning selgita, kuidas nad mõjutavad arhitektuurilise kavandamise valikut. Hooldatavus: Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele; Usaldusväärsus: Tarkvara peab olema töökindel; Efektiivsus: Tarkvara ei tohi raisata süsteemi ressursse; Vastuvõetavus: Tarkvara peab olema aktsepteeritud kasutajate poolt, kelle jaoks ta on loodud. See tähendab, et tarkvara peab olema arusaadav,
Kui kahe tabeli vahel on "mitu-mitmele" seos, siis see lahendatakse: Andmebaasi vaatega Seose- ehk vahetabeliga Ajutise tabeliga 6. Valige VALE väide. Süsteemianalüüsi lähteandmeteks on: organisatsiooni toimimist kajastav dokumentatsioon ettevõtte/organisatsiooni tegevusala käsitlevad seadused ja valitsuse määrused projektipakkumises esitatud dokumendid ja nõuete/vajaduste loendid projektijuhi koostatud andmemudel ja süsteemi jadadiagramm 7. Valige VALE väide. Tarkvarasüsteemi kasutuslugu on: tarkvara kasutusest kasusaamisvõimalus kasutaja ja tarkvara omavahelise koostööprotsessi kirjeldus lugu selle kohta, kuidas organisatsiooni töötajad tööd teevad 8. Valige ÕIGE väide. Infosüsteemi strateegiat on vaja: organisatsiooni eesmärkide täitmise toetamiseks organisatsiooni töötajate teadlikuse tõstmiseks infosüsteemi valdkonnas arvutipargi uuendamiseks 9. Valige ÕIGE väide. Tegevusdiagrammi kontekstis tähendab antud tähistus, et tegu on:
elutsükliliste etappidega seotud tegevuste määratlemine · protsesside teostuse analüüs ja muutmisvõimaluste määratlemine o olemasolevate protsesside (ja iga tegevuse) mõõtmine o soovitud parameetrite määratlemine o protsesside automatiseerimise ja ümberkorraldamise võimaluste määratlemine Samad sammud vastavad DMAIC metodoloogia sammudele [6] Objekti elutsükli modelleerimine Tarkvarasüsteemi kasutuslugude modelleerimine Esitab tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi tarkvarasüsteemi käitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele. Kasutuslugude mudeli loomiseks on vaja: · defineerida tarkvarasüsteemi ulatus (skoop) · määratleda tegutsejad (süsteemi kasutajad) · määratleda kasutuslood · kirjeldada need · defineerida kasutuslugude omavahelised seosed
valideerimise, installeerimise ja hooldamise protsess. Protsess Protsess on sammude jada, mis hõlmab tegevusi, piiranguid ja ressursse mingit liiki tulemi loomiseks. Tarkvaraprotsess ehk tarkvara arendusprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara loomine ja haldamine. Üldistatud tegevused tarkvaraprotsessides: • Spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? • Arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine. • Valideerimine – kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? • Evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele. Tarkvaraprotsessi mudelid Tarkvaraprotsessi mudel - tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. Näited vaatepunktidest: • Tegevusekeskne (activity-centric) vaatepunkt (tegevuste jada), • Andmekeskne (data-centric) vaatepunkt (andmevood),
● Õppimine ● Organisatsiooni äriprotsessid ● Epangas ülekande tegemine 16. Mis on tarkvara arendusprotsess e. tarkvaraprotsess? ! Tarkvaraprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara loomine ja haldamine. Üldistatud tegevused tarkvaraprotsessides: ● Spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? ● Arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine (mõtleme kodeerimist) ● Valideerimine – kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? ● Evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele Üldistatud tähendab, et tegevused toimuvad mitmetest kohtades ja on hajutatud, nt erinevates iteratsioonides. Nt valideerimine ei toimu üks kord, toimub pidev
1) koskmudel (waterfall model); 2) spiraalmudel (spiral model); 3) inkrementaalmudel (incremental model); 4) prototüüpimine (prototyping). Järgnevalt käsitleme eelpoolnimetatud süsteemiarenduse mudeleid lähemalt. 4 2. Koskmudel Koskmudel (ka klassikaline mudel) on esimene kirjeldatud tarkvarasüsteemi elutsükli mudel, mis lähtus tavalistest tootmisprotsessidest ehituses, mehhaanikas vms. Mudeli kirjeldas Winston W. Royce 1970. aastal. Koskmudel on kõige vanem ja kõige rohkem kritiseeritud protsessimudel Põhiidee kohaselt jagatakse tegevused nii, et iga tegevus toimub jadamisi eraldi etapina. Royce jagas protsessi järgmisteks põhietappideks (tasub tähele panna, et etappide nimekiri varieerub erinevate autorite esituses): 1. Nõuete määratlemine
eksisteerib aga mitteformaalses maailmas. 7. Miks ei saa süsteemile esitatavad kasutajanõuded kunagi täielikult kirjeldada süsteemi soovitavat funktsioneerimist? Süsteem toimib reaalses maailmas, kus objektidel on loendumatu arv omadusi. Arvuti kaudu tekib suletud juhtimisahel, mis võib oluliselt muuta esialgselt hinnatud (ilma arvutita eksisteerinud) süsteemi omadusi ja temale esitatud nõudeid ja kitsendusi. 8. Tarkvarasüsteemi funktsionaalsed nõuded Mittefunktsionaalsed nõuded tulenevad vajalikest ajalistest kitsendustest ning töökindluse, ohutuse, hooldatavuse, turvalise jms nõuetest. 9. Mis on reaalajasüsteem? Reaalajasüsteemi võib vaadelda kui loodus- või tehiskeskkonda sisseehitatud arvutisüsteem, mis muudab oluliselt esialgse keskkonna funktsioneerimise kvaliteeti ja/või vormi. Reaalajasüsteem moodustab liidese kolme valdkonna juhitav või jälgitav objekt,
8. Hardware compatibility - platvormide (protsessorite) hulk; 9. Royalty free/Source available - opsüsteemi koodi kättesaadavus ja litsentsitasu; 10. Context switch time - konteksti lülitamise (vahetamise) kiirus ja moodused; 11. Cost - hind, paremad kipuvad kallimad olema; 12. Available alternatives - sobivus teiste opsüsteemidega; 13. Supported network protocols - võrguprotokollide tugi.] Ei tea kas on õige??? RAS Tarkvarasüsteemi disain 46. Millistest faasidest koosneb manussüsteemide arendustsükkel? 1. esimene faas iseseisev arvutisüsteem mikroprotsessoril (tavaliselt ilma operatsioonisüsteemita), mis põhimõtteliselt realiseerib tulevase toote funktsioonid; see faas realiseeritakse rakendust tundvate spetsialistide poolt, kes ei pruugi olla hiilgavad arvutispetsialistid; vaadeldav tulevase toote prototüübina; 2
Koodi kirjutamine, koodi kompileerimine, moodulite testimine, projektdokumentatsiooni koostamine. Milliseid tegevusi on sobiv läbi viia testimiskeskkonnas? Kasutajatega testimine, kasutajate koolitus, regressioontestimine, koormustestimine. Milliseid tegevusi on sobiv läbi viia töökeskkonnas? Kasutajate koolitus, kliendipoolne igapäevatöö Millistel andmete omadustel põhineb andmete turvamudel? Käideldavusel, terviklusel, konfidentsiaalsusel. Tarkvarasüsteemi turvalisuse tagamisega tuleb alustada tarkvara projekteerides. Tarkvaraarenduse kergetele (agile) meetoditele on omane testimise alustamine esimestel protsessi etappidel, tihe suhtlemine kasutajatega. Tarkvaraarenduse rasketele meetoditele on omane põhjalik planeerimine, pikk ettemääratus. Mitmekihilise arhitektuuri oluline eesmärk on eraldada üksteisest rakenduse andmed ja nende esitamine kasutajale ning teha seeläbi võimalikuks rakenduse erinevate osade muutmise vajaduseta
dokumendid(tsekk, veksel); 2)dokumentaal inkasso- koos maksmine; 4)perioodilised maksed- klient annab lepingu alusel ette maksedokumentidega esitatakse ka muud kaupa ja tehinguid Infosüst. osakond: ·riist- ja tarkvara projekteerimine ·riist- ja tingimused maksete automaatseks sooritamiseks. Saab sooritada riigi puudutavad dokumendid. Avatud konto- kahe firma vaheline kauba tarkvara hankimine ja paigaldamine riist- ja tarkvarasüsteemi siseseid ja välismakseid. Lepingus näidatakse lepingu algus, esimese võlgu müük(firmade vaheline suur usaldus). igapäevane käivitamine ·töötajate väljaõppe korraldamine makse tähtaeg, maksete perioodilisus, makseaja rekvisiidid, Pankade valuutatehingud Panga rahvusvahelise tegevuse vormid: ·andmebaasi korraldamine ·häireolukordade lahendamine
Raamatukogu infosüsteemi valikukriteeriumid. IRSi valik on toiming, mis tuleb sooritada raamatukogu juhtkonnal või teistel selleks volitatud isikutel, kui mingitest kaalutlustest lähtuvalt on raamatukogutöös otsustatud rakendada arvuteid või olemasolevat automatiseeritud süsteemi oluliselt uuendada, ning seejuures on otsustatud kasutada spetsiaalselt raamatukogude jaoks koostatud valmis tarkvarasüsteemi. Valikul on oluline funktsionaalsus, kasutajasõbralikkus, nõutav riist ja tarkvara, maksumus Kasutajasõbralik veebilehekülg. Üldine kujundus peaks olema kogu lehesüsteemil ühesugune (lingid ühte värvi, tekstis mitte kasutada pidevalt vahetuvat allajoonimist, rasvast kirja jne, mitte kasutada liikuvaid pilte, põhitekst ei tohi ollasuurtähtedes) Navigeerimine lihtne, loogiline ja kergesti mõistetav.
õigsuse ja terviklikkuse tagamine, paljusid kliente hõlmavate protsesside käivitamine ja juhtimine üle süsteemi. Serverile võib üle kanda ka osa kliendi protsesse, mis on tihedamalt seotud serveril asuvate andmete töötlemisega. Andmed on süsteemis jagatud kliendi ja serveri vahel. Serveril asuvad tsentraalsed andmed, neid andmed kasutavad ja võib-olla ka uuendavad paljud kliendid. Kliendil asuvad lokaalsed andmed, mida kasutab eelkõige antud klient ise. Tarkvarasüsteemi komponentide omavaheline integreeritus. 55 Klient/server andmebaaside puhul on kasutatavad andmebaasisüsteemid, rakendused, operatsioonisüsteemid ja arvutivõrkud omavahel integreeritud. Süsteemi mitmeplatvormilisus. Klient/server süsteemi erinevad osad - erinevad kliendid, serverid, võrgud võivad olla (ja tavaliselt ongi) realiseeritud erinevatel tarkvara ja riistvara platvormidel
annaabi.ee 
