Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST
) 2. Poolautomaatne vererõhuaparaat Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Aparaat mõõdab nii vererõhku kui ka pulsisagedust. 3. Mehaaniline vererõhuaparaat .Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Siis tuleb avada ballooni ventiil ja langetada rõhku mansetis. Samal ajal tuleb stetoskoobi abil kuulata pulsilööke küünarliigese sisepinnalt. Mehaanilise aparaadiga ei ole võimalik mõõta pulsisagedust. Mõõtmisel peab olema käsi südame kõrgusel ja inimene peab olema rahulolekus. Hapniku manustamine hapnikumaski- ja vuntsidega. Eesmärk – parandada organismis varustatust hapnikuga. (hüpokseemia vähendamine). Ninakateeter/hapnikuvuntsid - pannakse ninasõõrmetesse, fikseeritakse hapnikusüsteem (süsteemivoolik viiakse kõrvade tagant läbi ja tuuakse lõua alla ning fikseeritakse seal
Hajus peegeldumine Valguse hajus peegeldumine - valguse peegeldumine , mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Tasapeegel Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutis: sama suur kui ese kaugus peeglist on sama suur kui eseme kaugus peeglist Sfäärilised peeglid Sfääriline peegel - kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilisi peegleid: · Nõguspeeglid -peegeldumine sfääri sisepinnalt, · kumerpeeglid peegeldumine toimub välispinnalt. Kumerpeegeli fookuskaugus negatiivne Nõguspeegli fookuskaugus positiivne Mõisted Fookuskaugus - kaugus fookusest peegelpinnani piki optilist peatelge Fookus punkt, kuhu koonduvad paralleelsed valguskiired
(viiendale kämblaluule), sirutab rannet Niude-nimme lihas (nimmelülidelt ja niudeluu augult reieluu väikesele pöörlile), reie ette viimine Väike tuharalihas (Niudeluu välispinnalt reieluu suurele pöörlile), eemaldab reit Keskne tuharalihas (sama, mis väike tuharalihas) Pirnlihas (ristluult ja vaagna sisepinnalt reieluu suurele pöörlile), eemaldab reit ja pöörab väljapoole Kolmepeane pööraja (Istmiku kõbrult, istmikuogalt ja toppekilelt reieluu pöörliauku), pöörab välja Välimine toppelihas (välimiselt toppekile pinnalt pöörliauku), reie Sääre lihased väljapööraja ja eemaldaja Reieruutlihas (istmikuköbrult pöörlitevaheharjale), reie lähendaja
kõõlus. b) "punastes" (oksüdatiivsetes) on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "valgetes" (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. 8. Vahelihas: a) nimi ladina keeles; b) millistlt luudelt algab; c) nimeta peamised funktsioonid (2) Vahelihas: a) diafragma; b) algab rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide sisepinnalt ning II-V nimmelüli keha eespinnalt. c) peamine hingamislihas; sissehingamisel kontrahheerub, mille tulemusena lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. Tekitab nn kõhupressi. 9. Õlavarre kolmpealihas: a) nimi ladina keeles; b) millistelt luudelt algab; c) millisele luule kinnitub; d) millistele liigestele mõjub (2)? Õlavarre kolmpealihas: a) musculus triceps brachii; b) algab kolme peana - 1. pikk pea: abaluu liigesealuselt köbrukeselt; 2
35 40 45 50 2014 Mee ajalugu Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, 55 millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal. Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee 60 sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett. Vanas-Egiptuses kasutati mett kookide, küpsiste ja muude roogade magustamiseks. Vanas-Egiptuses ja Lähis-Ida rahvaste hulgas kasutati mett ka surnute palsameerimiseks. Mett ohverdati Egiptuse viljakus jumalale. Iidses Indias kasutati
õõnesveenimulk. Perifeerne lõtvumisel rinnaõõne maht osa on lihaseline, mis algab väheneb ja õhk surutakse kopsust rinnaku mõõkjätke ja 6 välja (väljahingamine). alumise roide sisepinnalt. Ühepoolsel tegevusel kallutab Lihas suundub põiki-üles Rinnaku- pead samale poole, pöörates Algab kahe peana. Üks neist tahapoole, kinnitub
45. Rinna lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Sisemised roietevahelihased algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. · Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. · Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). · Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt
Laius B 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. B - teoreetiline või arvutuslik laius KVL tasapinnas (või laeva kõige laiemas kohas) laevakere paksust arvestamata s.o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, Tv + Ta TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, TM = 2
kõhupõikilihas eesmiselt küljelt viimastele painutab rindkere ja selja lailihase roidekõhredele või kallutab seda apeneuroosist ning liitub allpool ja surub kokku kubemega alakeha organeid. Kõhuristilihas Kuue alumise Kõhu valgejoon Aitab keha roide roidekõhre roteerida, ette ja sisepinnalt küljele painutada, aitab tekitada prelum abdominale’t Kõhusirglihas Viienda, kuuenda Häbemeluu Painutab rindkere ja seitsmenda ülaserv ettepoole või
roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. · Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. · Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. · Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele,
Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. b) Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. c) Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. d) Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised
Roidekõhrelt ja kõhu sirglihase *sissepoole viimine (roteerib) eesmiselt pinnalt. *õlavarre langetamine Vahelihas ehk diafragma Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide *vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase sisepinnalt ning 2.-5. Nimmelüli keha lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk eespinnalt. surutakse kopsust välja (väljahingamine). Vahelihase kontraktsioonil tema külgosad laskuvad alla ning rinnaõõs suureneb, õhk tungib
Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi). Kuklasoomus (squama occipitalis), mille sisepinnal on sisemine kuklamügar (protuberantia occipitalis interna), millest allapoole lähtub sisemine kuklahari (crista occipitalis interna) ning ülespoole ülemine noolurkevagu (sulcus sinus sagittalis superioris). Sisepinnalt lähtub risti mõlemale poole ristiurkevagu (sulcus sinus transversi). Kuklaluusoomuse välispinna keskel on välimine kuklamügar ( protuberantia occipitalis externa), millest allapoole lähtub välimine kuklahari (crista occipitalis externa). Välimise kuklamügara piirkonnast algab ülemine kuklatagusejoon (linea nuchalis superior), millest allpool on alumine kuklatagusejoon (linea nuchalis inferior). Kuklaluu ülemine serv
Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. b) Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. c) Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. d) Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised
tarvitse kõik lained nii tugevad olla, et neid oleks võimalik palpeerida – pulsi defitsiit. Pulsi palpeerimiskohad on need, kus suuremad arterid on keha pinnale lähemal. Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni. Parasümpaatilist uitnärvi kaudu, mis lähtub piklikust ajust. Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju rinnasegmentidelt rinnapiirkonnas ja edasi kaelaganglionist. Sümpaatilise NS-i mõju südamele
sellised ,et t 80 ºC. Pärast maksimaalse temperatuuri saavutamist metallipinna temperatuur alaneb, mis on tingitud soojusvahetuse intensiivistumisest seoses auru kiiruse suurenemisega vedelfaasi lõplikust aurustumisest (piirkond V). Piirkondade III-IV piiril trummelkatla ja V VI piirkonna piiril otsevoolu katla puhul kuivusaste x =1 ning kuiva küllastunud auru entalpia h". Edasine soojuse juurdeviimine viib auru ülekuumenemisele. Ülekuumendatud auru piirkonnas VI soojusülekanne toru sisepinnalt ülekuumendatud aurule jällegi väheneb ja sõltumata katla töökeskkonna liikumisskeemist metallipinnatemperatuur tõuseb. Selles piirkonnas on meil jällegi tegemist konvektiivse soojusülekande seaduspärasustega ühefaasilisele keskkonnale ülekuumendatud aurule ja arvutustes kasutataks valemit: Nu a = c Re 0a,8 Prs0,8 12-8 Küttepinna metalli töö seisukohast on tähtis, et soojuse ärajuhtimine toimuks
sobi ka tihedate pinnaste tihendamiseks. o Võrerullid- kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste tihendamiseks. Kasutamiseks põhiliselt sügisel ja talvel. Valtsiod on koostatud varbadest keevitatud võredest. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks ja peenestab. Võreavadest läbi läinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Massi suurendab raamile paigaldatud betoonkuupidest ballast. o Langevate raskustega rull- lööktoimega masinad, mis tihendavad pinnast langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel. Raskused on paigutatud rulliketaste vahele. Kordamööda kerkib iga raskus rulli läbimõõdu kõrgusele ning
Tarbepeegliks on tasaparalleelne klaasplaat, mille tagumine pind on kaetud peegeldava metallikihiga ja see on kriimustuste vältimiseks üle värvitud. Kui sellist peeglit kasutada optikas, tuleb arvestada valguskiirte murdumist klaasplaadis. 2.3 Sfäärilised peeglid Sfääriline peegel on kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegel- dub. Sfäärilisi peegleid jaotatakse nõgusateks ja kumerateks. Nõ- guspeegli korral toimub peegeldumine sfääri sisepinnalt, kumerpeegli korral - välispinnalt. Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F (vaata joonist nr 8), nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. 8 Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli kor- ral on tegemist näiva fookusega F’, st. punktiga, milles lõikuvad
62. Rinna lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Sisemised roietevahelihased algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. * Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. * Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. * Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). * Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 63
sellised ,et t 80 ºC. Pärast maksimaalse temperatuuri saavutamist metallipinna temperatuur alaneb, mis on tingitud soojusvahetuse intensiivistumisest seoses auru kiiruse suurenemisega vedelfaasi lõplikust aurustumisest (piirkond V). Piirkondade III-IV piiril trummelkatla ja V VI piirkonna piiril otsevoolu katla puhul kuivusaste x =1 ning kuiva küllastunud auru entalpia h". Edasine soojuse juurdeviimine viib auru ülekuumenemisele. Ülekuumendatud auru piirkonnas VI soojusülekanne toru sisepinnalt ülekuumendatud aurule jällegi väheneb ja sõltumata katla töökeskkonna liikumisskeemist metallipinnatemperatuur tõuseb. Selles piirkonnas on meil jällegi tegemist konvektiivse soojusülekande seaduspärasustega ühefaasilisele keskkonnale ülekuumendatud aurule ja arvutustes kasutataks valemit: Nu a = c Re 0a,8 Prs0,8 12-8 Küttepinna metalli töö seisukohast on tähtis, et soojuse ärajuhtimine toimuks
Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2). Too kummagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. - Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed, põlveliigese ülemine korrus (frontaaltelg) - Ratasliiges küünarliiges, alumine kuklaliiges (vertikaaltelg) 40. Niude-nimmelihas: nimeta osad (2), algus, millisel spordialal on see lihas eriti oluline? a) Suur nimmelihas - algab nimmelülidelt b) Niudelihas algab niudeluu tiiva sisepinnalt F: 1. Painutab reit puusaliigeses ette. Oluline sprinteritel. 2. Seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast 41. Reie kakspealihas: Ladina keeles, nimeta osad (2), algus, kinnituskoht, funktsioon - m. biceps femoris - Pikk pea istmikuluu köber - Lühike pea reieluu tagapind Pindluupea F: 1. Puusaliigeses painutab taha 2. Põlves painutab ja roteerib välja 42. Nimeta küünarliigese sidemed (3) 1. Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3)
suuruse määramiseks kasutatakse graafilist meetodit. Päevavalgustus arvutatakse ruumis harilikult punktide suhtes, mis asuvad tööpinnas 0,8 m kõrgusel põrandast. Arvutamisel saadud tulemusi graafikult korrutame suurendavate või vähendavate teguritega. 20. Ruumide päevavalgustustugevust suurendavad ja vähendavad asjaolud Ruumi iga punkti valgustab nii otse taevavõlvilt läbi akende langev valgus kui ka naaberhoonetelt, maapinnalt ja ruumi sisepinnalt peegeldunud valgus. Suurendavateks asjaoludeks on hele mööbel, sisustus, seinad, lagi, hele kõrvalhoone, lumi, akna asukoht (katuseaknad kaldkatuses annavad ~ 30 % või rohkem valgust kui vertikaalsed).Mida suurema nurga all kiired tulevad, seda rohkem valgust. Vähendavateks asjaoludeks on kaugus aknast, klaaside arv (mida rohkem klaase, seda rohkem valgust), klaaside määrduvus, tume viimistlus. 21. Ruumide insolatsioon
suuruse määramiseks kasutatakse graafilist meetodit. Päevavalgustus arvutatakse ruumis harilikult punktide suhtes, mis asuvad tööpinnas 0,8 m kõrgusel põrandast. Arvutamisel saadud tulemusi graafikult korrutame suurendavate või vähendavate teguritega. 20. Ruumide päevavalgustustugevust suurendavad ja vähendavad asjaolud Ruumi iga punkti valgustab nii otse taevavõlvilt läbi akende langev valgus kui ka naaberhoonetelt, maapinnalt ja ruumi sisepinnalt peegeldunud valgus. Suurendavateks asjaoludeks on hele mööbel, sisustus, seinad, lagi, hele kõrvalhoone, lumi, akna asukoht (katuseaknad kaldkatuses annavad ~ 30 % või rohkem valgust kui vertikaalsed).Mida suurema nurga all kiired tulevad, seda rohkem valgust. Vähendavateks asjaoludeks on kaugus aknast, klaaside arv (mida rohkem klaase, seda rohkem valgust), klaaside määrduvus, tume viimistlus. 21
EESMINE RÜHM NIMMERUUTLIHAS Algab: tagumine kiht niudeluuharjalt, eesmine kiht 4. alumise nimmelüli roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad
EESMINE RÜHM NIMMERUUTLIHAS Algab: tagumine kiht niudeluuharjalt, eesmine kiht 4. alumise nimmelüli roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad
EESMINE RÜHM NIMMERUUTLIHAS Algab: tagumine kiht niudeluuharjalt, eesmine kiht 4. alumise nimmelüli roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad
a) ühepoolsel kokkutõmbel pöörab pead (nägu vastassuunas üles!), b) kahepoolsel tegevusel painutab kaela ette (nägu ette üles, kukal taha alla!) Platysma: (tegelikult näo miimiline lihas!) o. näo miimilised lihased ja näo fastsiad; i. nahaalune fastsia m. pectoralis major`i ülaosa kohal; f. kergitab nahka kaelal aitab lahti hoida kaela nahaaluseid veene. Diaphragma: o. pars sternalis processus xiphoideus sterni, pars costalis 7. 12. roide sisepinnalt, pars lumbalis vertebrae lumbales; i. centrum tendineum; f. a) tähtsaim hingamislihas!, b) tekitab kõhupressi (prelum abdominale). NB! Diaphragma on algselt (näiteks veel kaladel) olnud kaela lihas, hiljem evolutsiooni käigus tekkisid aga hingamiselundid (kõri, trahhea ja kopsud), mis on järjest suurenedes "surunud" seda lihast aina allapoole tema praeguse asukohani inimkehas. Lisaks sellele pole ka ühtset seisukohta, millise kehapiirkonna juurde diaphragma kuulub -
lülisammast. 61. KÕHU LIHASED Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Kõhusirglihas 5. – 7. Roidekõhre välispinnalt Häbemeluule Aitavad painutada lülisammast Kõhuristlihas Kuue alumise roidekõhre sisepinnalt Roietele, lähevad üle sidekirmeks Lähendavad vaagnat rindkerele(kõhu sisse tõmbamine)
lülisammast. 61. KÕHU LIHASED Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Kõhusirglihas 5. – 7. Roidekõhre välispinnalt Häbemeluule Aitavad painutada lülisammast Kõhuristlihas Kuue alumise roidekõhre sisepinnalt Roietele, lähevad üle sidekirmeks Lähendavad vaagnat rindkerele(kõhu sisse tõmbamine)
muutub temp. ka kui on kodus ahjuküte. Piirete pindades toimuvad mitte statsionaalsed soojuslikud reziimid. Erinevast materjalist piirdes ehk seinad reageerivad erinevalt temp. muutustele. Osa materjale reageerivad küllalt kiiresti välis ja sise temp. muutustele, teised aga küllalt aeglaselt. Mõnede piirete puhul välist temp. võib kiiresti mõjutada. Teiste puhul võtab see aega. Piirde konstruktsiooni eksplitatsioonid sõltuvald oluliselt temp. kõikumise amplituudist piirde sisepinnalt. Amplituut ei sõltu mitte niivõrd seina soojus takistusest vaid ta sõltub piirde soojus püsivusest ja peale selle piirde sisepinna soojus omastatvusest. Piirde soojus omastatavusest. Suuremal või vähemal määral omastada soojust perioodiliselt muutuva temp. tingimustest nim. piirde sooju omastatavusest ja tähistatakse s. Soojus voolu amplituut AQ ja temp. amlituudi At suhe piirde sisepinnal A nim
F joon.3 joon.4 joon.5 Joonisel 3 on kujutatud valguskiire käik läbi paksu klaasplaadi. Valguskiir, tungides läbi läbipaistva tasaparallelse plaadi, ei muuda oma kulgemise suunda, kuid nihkub oma esialgsest teest kõrvale. Tegelikult valguskiire käik klaasplaadis on mõnevõrra keerulisem, nagu on joonisel 4. Langevast kiirest peegeldub osa tagasi välispinnalt, osa aga sisepinnalt. Suurem osa valgusest läbib siiski klaasi. Täielikuks sisepeegelduseks nimetatakse nähtust, mille korral valguskiir suurte langemisnurkade korral peegeldub kahe keskonna lahutuspiirilt tagasi esimesse keskonda. Nähtus esineb ainult siis, kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse. Langemisnurka - o , mis vastab murdumisnurgale 90 ° , nimetatakse täieliku sisepeegelduse piirdenurgaks.
Kinnitub: abaluu kaarnajätkele Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka SUUR RINNALIHAS Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu suurköbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. VAHELIHAS e. DIAFRAGMA Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. 64) KAELALIHASED TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3 alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. roide välispinnale KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele
Tarbepeegliks on tasaparalleelne klaasplaat, mille tagumine pind on kaetud peegeldava metallikihiga ja see on kriimustuste vältimiseks üle värvitud. Kui sellist peeglit kasutada optikas, tuleb arvestada valguskiirte murdumist klaasplaadis. Sfääriline peegel on kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilisi peegleid jaotatakse nõgusateks ja kumerateks. Nõguspeegli korral toimub peegeldumine sfääri sisepinnalt, kumerpeegli korral - välispinnalt. Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli korral on tegemist näiva fookusega F', st. punktiga, milles lõikuvad 8 peegeldunud kiirte pikendused. Fookuse kaugust peegelpinnast, mõõdetuna piki optilist peatelge, nimetatakse peegli fookuskauguseks. Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks.
Tagaosa hästi arenenud, sisetükk ja ristluutükk kergelt kumerad Seljaosa paks, kuid abaosas veidi kitsam Abaosa küllalt hästi arenenud O (Rahuldav) Tagaosa keskmiselt kuni puudulikult arenenud Seljaosa keskmise kuni puuduliku paksusega, ristluutükk sirge profiiliga Abaosa keskmiselt arenenud kuni peaaegu lame P (Nõrk) Tagaosa nõrgalt arenenud Seljaosa kitsas, luud nähtavad Abaosa lame, luud nähtavad Rasvasusklassi määramiseks otsitakse rümba välis- ja sisepinnalt rasvaladestusi, nende paiknemist rümbal ning paksust. 1. rasvasusklassi kuuluval rümbal pole rasvaladestust ei sise- ega välispinnal või on õhuke, kuni millimeetri paksune kiht rümba külgedel roiete peal ja/või saba piirkonnas. Mida rohkematesse piirkondadesse rasvaladestused rümba välispinnal tekkima hakkavad ning mida paksemaks nad muutuvad, seda enam muutub ka rasvasusklassi tähistav number. 1 (Madal)
LLL (ka LPP) - loodide (perpendikulaaride) vaheline pikkus, (ka arvestuslik pikkus), vöörilood - vertikaaljoon, mis läbib KVL ja vöörtäävi ahtripoolset serva, ahtrilood läbib sama ahtertäävil, kuis sagedamini läbib rooli pöörlemistelge, kusjuures pole arvestatud täävide ja välispladistuse paksust. Laius B B - teoreetiline või arvutuslik laius KVL tasapinnas (või laeva kõige laiemas kohas) laevakere paksust arvestamata s.o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse.
LLL (ka LPP) - loodide (perpendikulaaride) vaheline pikkus, (ka arvestuslik pikkus), vöörilood - vertikaaljoon, mis läbib KVL ja vöörtäävi ahtripoolset serva, ahtrilood läbib sama ahtertäävil, kuis sagedamini läbib rooli pöörlemistelge, kusjuures pole arvestatud täävide ja välispladistuse paksust. Laius B B - teoreetiline või arvutuslik laius KVL tasapinnas (või laeva kõige laiemas kohas) laevakere paksust arvestamata s.o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse.
LLL (ka LPP) - loodide (perpendikulaaride) vaheline pikkus, (ka arvestuslik pikkus), vöörilood - vertikaaljoon, mis läbib KVL ja vöörtäävi ahtripoolset serva, ahtrilood läbib sama ahtertäävil, kuis sagedamini läbib rooli pöörlemistelge, kusjuures pole arvestatud täävide ja välispladistuse paksust. Laius B B - teoreetiline või arvutuslik laius KVL tasapinnas (või laeva kõige laiemas kohas) laevakere paksust arvestamata s.o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse.
Tsentrfugaaljõud, kN 71 71 Mootori võimsus, kW 16 16 Häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul annavad võrerullid, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks .ja peenestab. Võreavadest läbiläinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass kuni 8 tonni Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon- ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes kaevikutes täitepinnase tihendamiseks samuti filtratsioonitõkke ekraanide rajamiseks. Tampide kasutamine on õigustatud piiratud maa-alal paiknevate suurte töömahukusega objektide korral
juurmiste lehtedega rohttaim. Lehed on 8-25 cm pikkustel rootsudel ja pika tupega, kinnituvad risoomi sõlmekohtadesse ning moodustavad risoomi tipu lähedal otsekui juurmise kodariku. Lehelaba südajas, pealmiselt pinnalt läikiv, 6-10 cm pikk ja 5-10 cm lai. Õisikuvarb umbes lehtede pikkune. Õisikuks on rohekaskollane tõlvõisik, mis on ruljas, 1,5-2 cm pikk. Õisikus on väga väikesed ilma õiekatteta õied. Õisikut ümbritseb suur, silmapaistev, sisepinnalt valge kandeleht (nagu toataimel kallal!). Soovõhk õitseb mais ja juunis. Viljumisajaks tõlvik paisub ja õitest moodustuvad erepunased 5-8 mm läbimõõduga marjad. Marjad valmivad septembriks ja on mõrkjad ning mürgised. Kasutamine: värskelt on kogu taim mürgine. Eriti mürgised on marjad. Taim sisaldab nahka ärritavat ja ville tekitavat ainet aroiini. Risoomi on muistsetel nälja-aastatel
annaabi.ee 
