Tehniline mehaanika II – pinged varda punktis – ruum-, tasand- ja joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda
peensool, jämesool ja pärak. · Seedimise ulesanne muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja soogitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks magu toidu mahuti. Maon6re soolhappe toimel havib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jamesoolde kogunevad seedumatud toidujaagid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid.
5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. 10)soolehatt- suurendavad peensoole sisepinda miljonid väikesed väljasopistised soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. 11)sülg- Sülg on vajalik toidu niisutamiseks, et hõlbustada neelamist, samuti võib see osa võtta mõnede ühendite seedimisest. 12)sapp- on maks tekkiv seedenõre, mis koguneb sappipõide. 13)lümf- on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfinoontes. 14)amülaas- ensüüm mis hakkab sülies lõhustama tärklist. 15)pepsiin- ensüüm mis hakkab maos lõhustama valke
Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Pool läbilaskev membraan, raku elus osa. Tagab rakule keemilise koostise püsivuse. Rakumembraan koosneb: * Fosfolipiididest, *Valkudest, * Oligosahhariididest Rakumembraani ülesanded: 1. Membraanid piiritlevad rakku, kaitsevad kahjulike mõjude eest, muudavad kuju, suurendavad raku sisepinda. 2. Membraanid kindlustavad rakkude vaheliste seoste tekke 3. Memb. Retseptrodi on komplentsete bioaktiivsete ainete(hormoonide) suhtes. 4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise.
8sek.,metastab -10astmel-3s luminestsents-*külm helendus *tahkiste,vedelike,või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu,keemilise reaktsiooni vms toimel*luminofoorid- luminestsentsvalgust kiirgavad ained(nt:org.värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests.footonid tekivad siiretel lisandiaatomis või ioonis *kristallfosfoorid katavad luminests.lampide,teleri,arvutikuvari ekraanide sisepinda !!!!1.kui footon energiaga hf=Ek-Em tabab aatomit ergastustasemel Ek stimuleerib ta aatomit kiirgama.stimuleeritav ja kiiratud footon on omavahel koherentsed(teineteise koopiad) !!! 2.Kiirguslikud siirded (aatomi vm kvantsüst.energiatasemete vahel):1.footoni neeldumine2.vaba ehk spontaanne kiirgus 3.stimuleeritud kiirgus(footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed) Laserid-on eriliiki
Kõigepealt kinnitatakse toorik treipinki koonus-silindrjasest (sinisest) osast kolmemokalisse isetsentreeruvasse padrunisse. Esimesena töödeldakse positsiooni 1 (tähistatud punase värviga) ning peale seda, kinnitatakse toorik puurpingi töölaua külge ja töödeldakse positsioon 2 (tähistatud kollase värviga). Töötlemisteekond: I paigaldus toorik kinnitatakse treipinki kolmemokalise isetsentreeriva padruni abil. Töödeldakse detaili sisepinda vastavalt etteantud mõõtmetele. Kasutades selleks astmetreitera. II paigaldus Seejärel toorik kinnitatakse puurpingi töölaua külge, kus toorikule puuritakse augud kasutades kombineeritud avardi-süvistit.
risti teljega; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. 3.4. Nimetage puhta väände sisejõud! = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant 3.5. Defineerige väändemoment! osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel 3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva ja vastupidi 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline olemus väändemomendi märgist?*** 3.9. Mis on väändemomendi epüür? Väändemomendi epüüri abil määratakse detaili (võlli) lõigud, mis on kõige rohkem väändemomendiga koormatud ning seega ohtlikumad purunemise suhtes väändel. 3.10
..10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Pildid luminestsentsist : Valguse teke. Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. Kristallfosfoorid. Kristallfosfoorid katavad luminestsentslampide, samuti telefi- ja arvutikuvari ekraanide sisepinda. Kasutatud kirjandus. http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elemendid/8-4-40-1.htm http://www.annaabi.com/materjal-679-valgus-spikker http://www.authorstream.com/presentation/Techy_Guy-28531-aatom- AATOMI-JA-TUUMAF-SIKA-Mikro-makro-makro1-ehitus- kvantf-sika1-koostisosad-Pl-as-Entertainment-ppt-powerpoint/ http://www.kke.ee/index_bin.php? action=REF&fname=606_fuusika_077-100_web.pdf http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Luminofoorid_files/i mage008.jpg Liikmed
aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) · Nende hulka kuuluvad orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki sisaldavad anorgaanilised ained, mida nim. kristallfosfoorideks Kristallfosfoorid. Kristallfosfoorid katavad luminestsentslampide, samuti telefi- ja arvutikuvari ekraanide sisepinda. Luminofooride omadused : töötavad energiamuundajatena, mis transformeerivad erinevaid energialiike valgusenergiaks (fotoluminestsentsi erijuhul: muundavad materjalile langevat valgust erineva spektriga üldiselt pikemalaineliseks valguseks). Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine :
Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme Eristatakse kahte lestet: Seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Kopsupleura katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse Pleuraõõs on inimkeha suuruselt teine seroosõõs, normaalselt on õõs teoreetiline, kuna pleuralestmed on kontaktis teineteisega: seinmine pleura ulatub vastu kopsupleurat, kuid ei ole normaalselt sellega liitunud võimaldades libisevat liikumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk.
ühendused) ja liigeste (mittepidevad ühendused) abil Luudevheline liikuv ühendus on liiges Liigespindu katab sile ja elastne, klaasjas liigeskõhr, välimistes osades on kollageenkiude, mille moodustatud kimpe nimetatakse liigesesidemeteks ehk ligamentideks Kogu liigese sulgeb ühelt luult teisele ulatuv tihe liigesekihn, millesse jäävat ruumi nimetatakse liigeseõõneks 1. Luu Liigesekihnu sisepinda katab rohkete 2. Liigesvedelikuga veresoontega sünoviaalkile, mis eritab viskoosset, täidetud liigeseõõs hõõrumist vähendavat liigesevõiet ehk sünooviat 3. Liigesekihn 4. Kõhr Mõne liigesepinna vahel on kõhreline, elastne liigeseketas
CRT), kus pilt või tekst saadetakse elektronkiirega CRT toru sisepinnal asuvat luminofoorkihti ,,pommitades". Koos valguskiirgusega tekib aga ka muid elektromagnetilisi kiirgusi. Kuid enamik neist jääb CRT sisepoolele. Kiirguse uuringuid on viimasel ajal tehtud mitmel pool maailmas. Sellised uurimused on näidanud, et suuremalt jaolt on hirm nende kiirguste ees põhjendamatu. Röntgenkiirgus, mis tõesti tekib elektronkiire järsul põrkumisel vastu CRT sisepinda, on olemas seadise sees, kuid väljapoole see ei tungi. Rootsis on tehtud kontrollmõõtmisi rohkem kui 3000 CRT-le, kuid mitte üheski ei leidunud röntgenikiirgust väljapool elektrontoru looduslikust foonist suuremal määral. CRT sisepinnal oleval erivärvilisel luminofooril tekib ka ultraviolettkiirgus, kuid CRT klaaspind summutab selle peaaegu täielikult, nii et tekkiv kiirgus on tunduvalt väiksem kui looduslik foon.
Suuõõs – neel – söögitoru – magu – kaksteistsõrmik – peensool – jämesool – pärak. 7. Kirjelda protsessi, mis toimub seedetrakti osades. *Suuõõnes algab süsivesikute (tärklise) lõhustumine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. *Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hõlbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. *Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. *Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad ja jätkub valkude ning süsivesikute lõhustumine ensüümide toimel. *Peensooles lõpeb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustumine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse.
valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kui kuna vesi imendub pidevalt
valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kui kuna vesi imendub pidevalt
4 - 1 2 12 (2)x6 5 1 1 3 (3)x6 Töö etapp 1 Detail kinnitatakse kolmepakilisse isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera. Tera olgu valmistatud volframmonokabriidist WC, mis suure tugevuse ja plastusega. Samuti suure elastsusega, seega ei vaja tera pidevat teritamist. Sisetreiteraga töödeldakse detaili sisepinda 5 (Ø 40 ; H29) ja 6 (H10). Pinna 6 töötlemiseks on vaja treitera suruda alla ning treida 4mm süvend sama treiteraga, milleg pinda 5 töödeldi. Otsteraga töödeldakse pinda 2 (Ø62 ; H14). Töö etapp 2 Detail paigaldatakse ümber treipingis ning kinnitakse jälle isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei-, ots- ja välistreitera. Sisetreiteraga töödeldakse pinda 3(Ø40 ; H32). Otspinda 8 (Ø86; H10) ja välispinda 1 (Ø62 ; H10)
· Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jämesoolde kogunevad seedumatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. · Seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid. Tärklist lõhustab amülaas, valkude lõhustamiseks on vaja pepsiini, rasvu lagundab lipaas.
hakkamegi tundma tärklise maitset. 7. Mis ülesanded on maol? Maoseinte limaskest näärmed eritavad maonõret ja lima. Nende toimel muutub toit maos körditaoliseks. Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad maos lagunema valgud. 8. Kirjelda peensoole seine ehitust! Peensoole sisepind on kurruline, seellepärast et suurendada imendumispinda. Lisaks sellel suurendavad peensoole sisepinda miljoni väikesed väljasopised soolehatud. Soolehattude sees on vere- ja lümfisooned, kuhu siis ained imenduvad vere- ja lümfiringesse. 9. Kus organismis toimub põhiline osa seedimisest? Miks? Kaksteistsõrmiksooles, sest sinna jõuavad ka maksa ja kõhunäärme ning veel soole enda nõre. Ja seetõttu ongi seal seedimine intensiivseim. 10. Miks on pidev süleeritus vajalik?
Otspinna töötlemiseks kasutan otsatera, välispinna töötlemiseks aga astmetera. II paigaldus detaili kinnitan nüüd spetsiaalse torni abil. Otsateraga töötlen teise otspinna ja seni töötlemata jäänud välispinna (80mm) Välispinna töötlemiseks on vaja kasutada välistreitera ja soonetera (R5 raadiuse andmiseks üleminekul). Siseava töötlemiseks on vaja kasutada siseastmetera ja kui I paigaldusega ei ulatunud kogu sisepinda töötlema sisetreiteraga, siis lisaks see ka. III paigaldus paigaldamine puurpinki, kus puuritakse vastavad avad. Pind 1: otsatera R Pind 2: välistreitera R Mõlema pinna puhul on nõutud pinnakaredus 12,5m, seega nõuded ei ole väga karmid antud pindade suhtes, teiste pindade puhul tuleb kasutada ka P, M tähisega terikuid. Teriku materjalina võib kasutada karbiidkermist. ISO 513 standardite järgi oleks põhiliste treimisoperatsioonide jaoks mõteksa kasutada P-30 või P-40.
11.2012 7. Treimine Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e
Igas tsüklis valmib mitu tuhat folliikulit aga ainult üks muutub dominantseks ja ovulatsiooni valmikks. Reeglina on iga menstruaaltsükli kohta viljastumiseks kasutada ainult üks munarakk. Tõenäosus, et dominantseks muutub kaks folliikulit on 1:200. Sama suur tõenäosus on, et üks munarakk jaguneb kaheks ja sünnivad ühemuna kaksikud. Menstruaal tsükkel Eesmärk- võimaldada rasedust. Rasedus peab aset leidma emakas. Emaka sisepinda kattev limaskest muudab oma struktuuri ja omadusi sõltuvalt hormonaalsest miljööst. Tsükli alguses on limaskest õhuke, seejärel progesterooni nivoo tõuseb ja limaskest pakseneb ja mood. näärmed. Endomeetrium (limaskest) on eel seisvaks rasestumiseks valmis. Ovulatsiooni puhul uhutakse folliikul vedelikuga munajuhasse. Kui viljastumist ei toimu on rasestumis valmis endomeetrium valmis. Kuna endomeetrium saab eksesteerida progesterooni nivoo puhul siis hormooni nivoo langusel
Seal liigub 2-5 cm / s. Söögitorust satub toit makku. MAGU Maopind koosneb näärmetest, mis toodavad soolhapet. Lisaks on limarakud. Mao sisepinna kaitse happe eest: SEEDEELUNDKOND 1) Mao sisepind on kaetud limaga, mis on kergelt aluseline ja happe toime pole nii tugev. Kui on mingeid häireid, tekivad maohaavad; 2) Pepsiin, mis lagundab valke. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks. 3) Mao sisepinda katva epiteeli pidev kiire uuenemine (~500000 rakku / min). Epiteel uueneb iga kolme ööpäeva tagant. Maos toimuvad perioodilised kontraktsioonid. Sammuseadjad annavad signaali iga 5s järel. Periplastilised lained viivad toidu edasi. Aeglased lained 10 korda / min. Peristaltilised lained e. tugevad. Regulatsioon nii neuraalne kui ka humoraalne. Sümpaatiline aeglustab seedimist. Kui toit jõuab 12-sõrmikusse, siis see vähendab maomahla peristaltikat. Peristaltikat reguleeritakse
Joonis. Mis toimub mingis seedeelundkonna osas? Vastus: Suuõõs, neel, süljenäärmed, söögitoru, magu, maks, sapipõis, kõhunääre, kaksteistsõrmik, peensool, ussiripik, jämesool. Suuõõnes algab süsivesikute lõhustamine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hölbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad ja jätkub valkude ning süsivesikute lõhustumine ensüümide toimel. Peensooles lõpeb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustumine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse.
kus pilt või tekst saadetakse elektronkiirega CRT toru sisepinnal asuvat luminofoorkihti ,,pommitades". Koos valguskiirgusega tekib aga ka muid elektromagnetilisi kiirgusi. Kuid enamik neist jääb CRT sisepoolele. Kiirguse uuringuid on viimasel ajal tehtud mitmel pool maailmas. Sellised uurimused on näidanud, et suuremalt jaolt on hirm nende kiirguste ees põhjendamatu. Röntgenkiirgus, mis tõesti tekib elektronkiire järsul põrkumisel vastu CRT sisepinda, on olemas seadise sees, kuid väljapoole see ei tungi. Rootsis on tehtud kontrollmõõtmisi rohkem kui 3000 CRT-le, kuid mitte üheski ei leidunud röntgenikiirgust väljapool elektrontoru looduslikust foonist suuremal määral. CRT sisepinnal oleval erivärvilisel luminofooril tekib ka ultraviolettkiirgus, kuid CRT klaaspind summutab selle peaaegu täielikult, nii et tekkiv kiirgus on tunduvalt väiksem kui looduslik foon.
3. Mahuti, kus toit püsib et seda saaks väljutada peensoolde Soolestik Peensoole algusosa nim kaksteistsõrmiksooleks- sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, seal algab rasvade lõhustumine Peensoole seinte lainetustaoline kokkutõmbamine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imendumispinna suurendamiseks on soole seinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad ka soolehatud. Need annavad soolele sametise välimuse. Peensooles jõuab seedimine lõpule. Jämesool *Sisaldis on poolvedel, kuid kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mida organism ei kasuta, need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Maks *Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus. *Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks.
Nende serveerimistemperatuuriks sobib nagu täiuslike valgete veinide puhulgi 1112°C. Kanged tumedad ale'id ja kloostriõlled on linnasejookide väärikad "punaveinid". Neid serveeritakse temperatuuril 1516°C, mis oli endis aegsetes lossides ja kloostrites toatemperatuuriks, kuid mis ei vasta tänapäeva toatemperatuurile. Õlu valatakse klaasi ettevaatlikult. Üheks mooduseks on täita klaas pooleni hoides klaasi 45° nurga all poolviltu käes ja valades õlut mõõda klaasi sisepinda. Seejärel tõsta klaas püsti ja valada peale vahuga osa. Selline klaasi täitmine nõuab kannatlikkust, kuid tulemus saab olema suurepärane. Saksamaal kutsutakse selliselt serveeritud õlut "7 minuti pilseniks." Heal õllel, mis on õigesti serveeritud, peab olema vahtu kahe sõrmejämeduse jagu. Vahuga õlu on pehmem juua ning õllel on tunduvalt isuäratavam lõhn. Äärmiselt oluline on õlleklaasi puhtus. Peale kasutamist õlleklaas pestakse, loputatakse ja nõrutatakse kuivaks
Maost liigub toit edasi peensoolde, mille algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks (pikkus kuni 25cm). Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. Peensoole seinte lainetusetaoline liikumine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja saadused imenduva läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imnedumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde, kus seedimist enam ei toimu. Peensoole jämesooleks ülemineku kohas paikneb kotikujuline pimesool. Jämesoole sisaldis on algul poolvedel, kuid vee tagasiimendumise tõttu muutub tahkemaks. Tahked toidujäägid eraldatakse päraku kaudu. Jämesooles on väga palju baktereid, kes toituvad seedimata jääkidest. Nad varustavad meie organismi
teljestik) ja sisepinna normaaliga (x-telg): My z Qz · pikijõud N mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; Pinnakese · põikjõud Qy ja Qz mõjuvad N pinnakeskmes piki sisepinda Mz Qy x Kesk- T peateljestik kesk-peatelgede sihis; y · väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber Joonis 7.1 sisepinna normaali; · paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber
massist, on toiduks paljudele loomaliikidele, on vaheperemeesteks parasiitusside vastsetele. Karbid Karbi keha katab lubiainest koda, mis koosneb kahest poolmest, mida ühendab lukuside. Koda avaneb ja sulgub tänu sulgurlihastele. Koja poolmete vahelt ulatub välja lihaseline jalg, mille abil ta liigub aeglaselt veekogu põhjas. Puudub pea. Koja välispinda katab sarvainest kiht, millel on soonistused ehk kasvurõngad. Sisepinda katab pärlmutterkiht. Keha ümbritseb mantel, mille hõlmade vahele jäävad sisse- ja väljavooluavad. Nende kaudu läbib keha vesi, millega jõuab keha sisemusse hapnik ja toitained (hõljuvad ainuraksed ja vähikesed). Väljavooluava kaudu viiakse kehast välja süsihappegaas ja jääkained. Mantli hõlmade vahel on lõpused, mis on hingamiselunditeks. Sooltoru läbib süda! Karbid on lahksugulised. Emaskarp muneb munad mantliõõnde, isaskarbi seemnerakud viiakse sinna veevooluga
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid?
märgatavalt keevitusvoolu. · Elektroodi koostise ebaõigel valikul võivad kitsaste ja sujuvate õmbluste keskel tekkida ,,kuumpraod",mis on tingitud austeniitse struktuurikujunemisest keevisõmbluses. · Paksu plaadi keevitamisel piiratakse keevituse soojussisestust vahemikku 1,0-1,5 kJ/mm. Selleks keevitatakse sirged läbimid ilma püstolit võngutamata. · Torude keevitamisel tuleb kaitsta sisepinda oksüdeerimise eest juuregaasi juhtimisega toru sisse. · Keevisõmblus ja kõrvalala puhastatakse hoolikalt pritsmetest, oksiidikelme eemaldatakse prits-,haaveltöötlusega või roostevabast traadist harjadega. Oksiidikelme võidakse eemaldada ka söövitamisega. Pärast mehaanilist puhastamist töödeldakse pind happe lahusega või pastaga ehk passiveeritakse. 5. KEEVITUSTRAADID JA KEEVITUSELEKTROODID
Kui olete paagi tühjendanud, võtke vigastatud kummimembraan sisendiava kaudu paagist välja. NB! Suurematel paakidel (alates 80 liitrist) tuleb eelnevalt avada ka paagi teises otsas asuv messingist fiksaatormutter, mille abil membraan on paagi korpusele kinnitatud. Puhastage paagi sisepind mustusest ja korrosioonist ning kuivatage hoolikalt. Niiskeks jäänud paagi sisepinda hakkab sööma korrosioon ning paagi eluiga jääb väga lüikekseks. Asetage uus membraan ettevaatlikult läbi sisendiava paagi sisemusse nii, et “kraega” ava jääks sisendiavast välja. Suurematel paakidel kinnitage seejärel kohe tagumine fiksaatormutter. Jälgige, et membraani “krae” jääks täpselt ja sirgelt katma sisendiava ääriku siseserva (“krae” moodustab
Savi tuleb tihendada 30 cm paksuste kihtidena. Tamm peab ulatuma meetri võrra üle veepinna, et jäätumine ei ulatuks savisüdamikuni ja ei rikuks tammi. Kui soovitakse ehitada sisebasseine, siis kasutatakse basseinide ehituseks klaaskiudu, kuid kindlasti sobivad ka vinüül, PVC, akrüül jne plastikud. Roostevaba terase kasutamine on laiemalt levinud. Suuri basseine võib ehitada ka betoonist või tellistest. Basseinide sisepinda võib katta epoksüvaiguga või kõrgahjutsemendiga. 10-20 cm sügavune vesi on vähile piisav. Varjepaikadeks võib kasutada plastikuga kaetud metallilehtesid, katusekive, drenaažitorusid jmt. Väikeste vähipoegade jaoks on kasutatud plastikrohumatte, mille harjaste vahele pojad pääsevad varju. Vähibasseine võib paigutada teineteisega kohakuti. Iga tiigi veevarustus tuleks ehitada eraldi ja sõltumatuna, sest haigustekitajad levivad
Epiteelkude jaotatakse – katteepiteel, näärmeepiteel Sidekude jaotatakse – veri ja lümf, sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude), skeletikoed (kõhrkude, luukude) Lihaskude jaotatakse – silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude Närvikude – koosneb neuronitest, gliiarakkudest ja rakuvaheainest. 8. Epiteelkude. Mõiste, jaotus. Katteepiteeli morfofunktsionaalne iseloomustus Epiteelkude - textus epithelialis - on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude. Epiteel koosneb tihedalt üksteise kõrval paiknevatest rakkudest (rakuvaheaine puudub), avaskulaarne , esineb polaarne diferents – raku basaalne ja apikaalne osa erineva ehitusega nt. raku apikaalses osas esineb limatilk, basaalses mitte), puhaskude (ei sisalda teisi koeliike ega rakke (va närvilõpmed, lümfotsüüdid). Epiteelkude jaguneb funktsiooni alusel katteepiteeliks – epithelium superficiale - katab organite pindu
Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme Eristatakse kahte lestet: Seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Kopsupleura katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse Pleuraõõs on inimkeha suuruselt teine seroosõõs, normaalselt on õõs teoreetiline, kuna pleuralestmed on kontaktis teineteisega: seinmine pleura ulatub vastu kopsupleurat, kuid ei ole normaalselt sellega liitunud võimaldades libisevat liikumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk.
4 D2 d2 × a × z) 2 b = labade laius k = laba liikumisulatus ühe Sele 4.6 Kahepoolne labapump pöörde kestel 41 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad Radiaalkolbpump (ekstsentrilise silindriteplokiga) Kolbide pead liiguvad pumba telje pöörlemisel mööda pumba korpuse sisepinda. Ekstsentrilisus e määrab ära kolbide liikumisulatuse. Pumba töömaht: dk2 × V= × 2e × z 4 Sele 4.7 Ekstsntrilise silindriteplokiga z = silindrite arv radiaalkolbpump Radiaalkolbpump (ekstsentrilise teljega) Ekstsentriline telg tekitab pumba kolbide liikumise. Pumba töömaht: dk2 × V= × 2e × z 4
Õhuniiskuse suurendamiseks tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. Ruumis peab olema olmetermomeeter. 4 Vähemalt 1/3 arvutiklassi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. 1.6 Klassi korrashoid Ruumi peab tuulutama vahetunni ajal ja iga päev koristama niiskelt. Arvutiklassi aknaklaaside välispinda pestakse mitte harvem kui üks kord poolaasta jooksul ning sisepinda vähemalt üks kord kvartalis. Kuvari ekraani, klaviatuuri ja teised arvuti osad hoiab arvutiõpetaja ning arvuti avaliku kasutamise pakkuja puhtana, kasutades selleks asjakohaseid puhastusvahendeid. 5 3 ARVUTIKLASSI SISUSTUS 3.1 Õpikohtade paigutus Arvutid paigutatakse õpikohas valgusallikate suhtes selliselt, et vältida otseseid või kaudseid
Koor liigub tsentrisse (tsetri lähedal olevatesse kanalitesse), lõss perifeeriasse (väljub üles suunduvate juhtteede kaudu). Piim liigub altpoolt tsentrist taldrikute vahele taldrikute raadiuse keskelt. Raskemad tahked osad jäävad trumli seina juurde kõntsaruumi. 30. Separaatori ajamimehhanism koosneb elektrimootor, tsentrifugaalhõõrdsidur (lahtiste klotsidega ketas, pöörlemistsentrif.jõul surutakse klotsid vastu kausjat siduri sisepinda- pöörlemise edasiandmine sujuv 7 min), horisontaalvõll, kruvi-ratasülekanne (tiguülekanne) ja vertikaalvõll (isetsentreeriv), mille küljes jäigalt trummel. Määrimine õliga- laiali pritsimise teel. Ohtlik on vibratsiooni teke. 31. Separaatorite sisestus-väljutussõlm koosneb kesktorust, mille otsas võib olla ujukikamber, koore ja lõssi surveketastest vastavate torukestega, koore ja lõssi väljumis(surve)kambritest nende küljest väljuvate torudega ning reguleerimisventiilidega.
3. Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk 4. Epiteelkude – 5. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud (10p) Kopsudes on 1.silelihaskude (silelihaskoe rakud) 2. Sidekude- verena, Trahea (koosneb kõhrkoest, mitmerealine ripsepiteel Vasak peabronh, kõhrkude, Bronhioolid, ühekihiline kuupepiteel, epiteelirakud Diafragma (vöötlihaskude, vöötlihasrakud) Alveoolid (ühekihiline lameepiteel, epiteelirakud) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud. Emaka sisepinda e. limaskesta katab silinderepiteel ja selle all olev sidekude.Koosneb sekretoorsetest ja ripsrakkudest. Silinder epiteeli ül.-imendumine ja sekretsioon.Kohati ka ripsepiteeli. Sidekude - toese ja omab kaitsefunktsiooni.Sidekoes leidub rikkalikult rakuvaheainet. Sis.fibroplaste , mis sünteesivad valke ja sekreteerivaid rakuvaheaine komponente fibrille. Sidekoe liigiks emaks on kohev sidekude , mis sisaldab nii kollageenseidkiude, elastseid kiude ja retikulaarseid kiude.
tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi hammasliited. Hammasliide moodustatakse võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliite eeliseks on vastupidavus suurele väändemomendile. Kiilliite moodustamiseks freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile. 2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat.
Joonis 3.4 Väändemoment T takistab selle ristlõike pöördumist ümber varda telje Väänatud varda sisejõud (väändemomendid T) määratakse lõikemeetodiga. Eelnevast: Lõikemeetod: tasakaalus vardast mõtteliselt eraldatud on ka tasakaalus MÄRGIREEGEL ( vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on Negatiivne väändemoment on suunatud päripäeva suunatud vastupäeva Priit Põdra, 2004 34 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid?
Loomarakus on olemas: Mikrotuubulid Päristuumses rakus esinevad valgulised torukesed, mis kuuluvad mõnede organellide (kääviniidid, vibur) koostisesse. Mitokonder Kahemembraanne päristuumse raku organell, milles viiakse lõpuni glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida) · Rakuga endosümbioos Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes.
3 1. Süda Süda on organ, mis toimib pumbana, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune ning kaalub ligikaudu 250 350 grammi. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja lõtvub. Süda asub kopsude vahel, rinnaku taga ning selle alus on suunatud ülespoole ja tipp allapoole. Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e. endokard vooderdab kogu südame sisepinda ning sarnaneb ehituselt ja arengult veresoone seina sisekihiga. Lihaskest e. müokard on paks vöötlihaskoest moodustis, mis koosneb omavahel ühenduses olevatest vöötlihaskiududest. Kodade lihaskest on 2-, vatsakeste lihaskest 3- kihiline. Südame väliskiht e. epikard koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast ainukihilisest epiteelist (EE 9, 1996). Südamelöökide sagedus võib olla inimestel erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda
Avastatud on kaks onkogeeni, BRCA1 ja BRCA2, mis juhivad piimanäärmevähi teket. Samas on geneetiline tekkemehhanism tõestatud tänaseks vaid napilt 5 % -l vähihaigetest. 7 Vastavalt epiteelile, millest vähkkasvaja alguse saab, jaotatkse rinnanäärmevähk lobulaarseks ning intraduktaalseks. Lobulaarne vähk areneb rinnanäärme näärmelise sagariku (lobulus) epiteelist ning intraduktaalne juhade sisepinda vooderdavast epiteelist. Kui kasvaja ei ole väljunud sagariku piiridest või juha seinast, nimetatakse seda kohtlevivaks kartsinoomiks. Kui kasvaja on nendest piiridest läbi kasvanud, nimetatakse seda levinud ehk invasiivseks kartsinoomiks. Rinnavähki võib jagada lokaalse kolde kasvutüübi järgi sõlmeliseks vähiks ning infiltratiivseks vähiks. (Labotkin 2004). Rinnavähi riskitegurid: · Vanus. Vanuse tõustes kasvab risk (Bogovski, Loogna, Rahu 1989).
Lüsosoom Membraansed põiekesed. Ülesanded: *Surnud ja mittevajalike organellide ja ainete lagundamine *Rakusisene seedimine *Lüsosoomid tagavad ka emaka taandarengu sünnitusejärgselt. Metabolismi nälgides. Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral. Ribosoom Väikesed organellid, mis tagavad valgusünteesi. Mitokonder Kahemembraanne organell. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, et suurendada mitokondri sisepinda. Ülesanded: *Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) *Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd ja ribosoome *Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 3x9 mikrotuubulist. Ülesanded: *kääviniitide moodustumine, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel. Tsütoskelett
Auto liikumisel madalamal kigul on lukustus ketas vedruju parempoolses asendis. Tsentrifugaal klapi lisurve on madal. Samas asendis on ka juhtkolb, lirhud on tasakaalus mlemalpool ruumi. Hdrotrafo ttab: Auto liikumisel suuremal kiirusel (le 50km/h) ja krgema kiguga suureneb tsentrifugaal klapi lisurve sedavrd,et surub kiirusklapi kolvi vasakule. Juhtklapi kolb surutakse hooratta poolsesse ossa. lisurve suurenemisel lukusti kolvi tagant surub lukusti vastu hooratta sisepinda e. vasakule. Mootorist lekantav jud kantakse otse kigukasti hdrotrafo tta. Planetaarlekanne. Neid kasut. mitmetes julekannete kigukastide veo lpplekannetes,kivitites, akudrellides. Planetaarlekandega on vimalik muuta lekantavat jumomenti mlemas suunas ja tsta ja langetada vlli prlemissagedust. Skeemilt thistatakse A-pikeseratas, B-kroonratas ja C- satelliitide raam. lekanne koosneb: 1 kroomratas sisehambumisega 2 pikeseratas keskel 3 satelliitideraam
koolilastel. Seda võib segi ajada püksi roojamise või kõhulahtisusega. Tegelikult valgub vedelam roe sooles eesolevate kõvade roojamasside kõrvalt mööda ja määrib aluspesu. Kõhukinnisuse raviga möödub ka enkoprees. Laps võib valusa ja ebamugava roojamise pärast hakata potilkäimist vältima. Mida kauem ta soolt ei tühjenda, seda kõvemaks muutuvad roojamassid ja seda raskem ning valusam on tal neid väljutada. Kõva ja suure rooja väljutamine võib vigastada päraku sisepinda, mille tagajärjeks on erepunane veri roojal. NB! Kõhukinnisus võib esineda ka lapsel, kes roojab küll iga päev potti, kuid ta ei tühjenda soolt täielikult. Seega on oluline teada, kui tihti ja kui suures koguses laps roojab. Soovitused ja hoolduspõhimõtted: Süüa kindlatel kellaaegadel ning vältida näksimist toidukordade vahel. Päevas peaks lapsel olema 3 põhitoidukorda (hommiku-, lõuna-, õhtusöök) ja 13 oodet.
Keermesliited- saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad sellised detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hügieeni tagamiseks, hoolduseks või remondiks. Hammasliite põhimõte- Hammasliide moodustatake võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid eegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Kiilliite korral freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Hammasliide on kiilliitest märgatavalt tugevam ning ta võimaldab masina töötamise ajal väändemomenti üle kanda võlli ja rummu perimeetri ulatuses ühtlaselt. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning jõu jaotus on ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide aga on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam.
Siis kalutatakse kanuud sütel nõnda, et vesi märgab kanuu servast servani. Sellega hoitakse ära kanuu ühe koha kõrbemise sütel. Õhuke, 14-16 mm paksune kanuusein kuumeb läbi ja poole tunni pärast on kanuusse valatud vesi päris soe. Õhuke kanuusein muutub elastseks ja ühtlasi tekkib puidu rakkudes esimesed pingejõud. Sütel edasi-tagasi veeretatava kanuu välispind hakkab kuumuses kuivama ja kokku tõmbuma, kuna kanuu sees olev soe vesi paistutab kanuu sisepinda. Kanuul on oma kuju tõttu iseenesestki soodumus laiemaks painduda, sellele on kerge kätega kaasa aidata. Nüüd võetakse appi ka kanuude laiaks painutamise pulgad. Peeni, sõrmejämedusi pulki on kerge kanuu sisse suruda nii, et üks ots toetub kanuu keskel ühe põhjaserva ja teine ots vastaspoolse külje serva taha. Teine sama pikk pulk pannakse 10 vastassuunaliselt - eelmisega risti
annaabi.ee 
