Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sisendid ja tootmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sisend, produkt, koguprodukt, ressursid�öjõud, tootmisfunktsioon, sisendit, lühiperiood, sisendid, väljund, koguprodukti, kapital, ettevõtja, vastustus, tehnoloogia, piirprodukt, ajavahemik, pikal, mikro, makroökonoomika, firmateooria, organisatsioon, tootmisressursid, ettevõtlus, teenimine, maksud, iseloomulikke, algatusvõime, loovus, julgus6. Sisendid ja tootmine Lk 124- 146 6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset
piirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik) Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist kahanema. Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing – cost industry) on tootmisharu, mille kulud kahanevad, kui tootmiskogus pikal perioodil kasvab. Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks esemed (rajatised, masinad, seadmed jne). Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Ei kajastu raamatupidamises. Kogukasulikkus – Kogukasulikkus (Total utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest. Kogukulu – (total cost, TC) on püsikulude ja muutuvkulude summa.
kulu ja tootmismahu suhe; Keskmisi kulusid on lühiperioodil kolm: 1) keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC); 2) keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC); 3) keskmine kogukulu (average total cost, ATC). FC AFC = AFC keskmine püsikulu; TP AVC keskmine muutuvkulu; VC AVC = ATC keskmine kogukulu; TP TP koguprodukt (total product) TC ATC = ehk tootmismaht. TP KESKMINE KULU Täiendame eespool vaadeldud näidet: Toodangumaht q FC VC TC AFC AVC ATC 0 200 0 200 - - - 1 200 100 300 200,00 100,00 300,00 2 200 150 350 100,00 75,00 175,00
Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist
· Hind P1, kogus P1. Hind tõuseb P2 kogus x2 vastavalt hinnaefektile, seega nõutav kogus väheneb. · Vebleni efekti tõttu hinna tõustes nõutav kogus kasvab. Nõudluskõver on pos.tõusuga tavaline on neg tõusuga. Nimetatud efektid on maj teooriast lähtudes kõrvalekalded tavaolukorrast, aga nendega on vaja arvestada turusituatsiooni analüüsides. Sisendid ja tootmine Õpik lk 120. · Ressursid- tootmistegurid · Sisendid kitsamas tähenduses-masinad, seadmed, gaas, vesi jne · Sisendid laiemas tähenduses- maa, töö, kapital, ettevõtlikus · Väljund- koguprodukt Tootmisfunktsioon lk 125 · Tootmisfunktsioon väljendab seost väljundi ja sisendi vahel ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. · TP=f (L,K), L- tööjõud K- kapital
Engeli kõver kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Mikroökonoomika 19.10.2011 loeng Sisendid ja tootmine See on viimane teema, mis tuleb Kontrolltöösse! Ressursid tootmistegurid Sisendid kitsamas tähenduses masinad, seadmed, gaas, vesi jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikkus Väljund koguprodukt (total product) TP kaupade, teenuste koguhulk (Q) teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K) (TP kogutoodang) L tööjõud K kapital f tundmatu, mingi seos tööjõu ja kapitali vahel, et saada toodangut Perioodid, ressursid (ei ole seotud kindla ajaperioodiga)
Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital
MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui
kasum suurem nullist, peaks tegutsema just nimlelt antud toomisalal (harus). 2. Püsikulud Võivad olla püsiressursid ja muutuvad ressursid. Neist tulevad püsi- ja muutuvad kulud. Püsiressursid ressursid, mille kogus ei sõltu toodangu kogusest (maa, territoorium, valveteenistus, hoone, rajatis, seade). Muutuvressursid nende kogus sõltub toodangu kogusest (materjalid, tööjõud, elekter). Koguprodukt (TP total produkt) kindlate ressursside hulgaga toodetud toodang Keskmine produkt (keskmine toodang, AP average product) ühe sisendi ühiku kohta (nt toodang ühe töötaja kohta) Piirprodukt (piirtoodang, MP marginal product) ehk piirtoodang Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist. Muutuvkulud (variable cost, VC) muutuvad koos tuudangu mahu muutusega. Kogukulud (total cost, TC)=FC+VC Tabeli analüüs: firma lühiperioodi kulud (vist õpikust lk 36 näide...) Kui TP=0, TC=FC. Piirkulu (MC marginal cost): MC= (TC)/ (TP)
............................................ 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.........................................
näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus. Isokvant- on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Keskmine produkt (AP)- on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L Piirprodukt (MP)- on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine MP = TP : L Kahaneva piirtootlikkuse seadus- Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema.
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga
Majanduskasum- see arvestusliku kasumi osa mis ületab normaalkasumi Püsi ehk fikseeritud ressurss on selline firma poolt muretsetud tootmistegur mille suurust firma muuta ei suuda. Nt lühiperioodil on selleks firma tootmishooned Muutuv ehk varieeruv ressurss on selline tootmistegur mille suurust saab muuta. Nt lühiperioodil firma poolt palgatud töötajad. Koguprodukt (TP)- teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Selle suurus muutub kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine product (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis Piirprodukt (MP). Täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena, võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega.
o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed),
1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1
Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha nii, et vea suurus ei ole nii suur, et ta segaks tulemust. Mudelid olulised ja mitteolulised seosed. Mudelite tegemisel ei teata alati, mis see OLULINE on. Mudelite juures oluline must kast teame mis sisse läheb aga ei tea miks tulemus, mis välja tuli, just selline on. Inputs outputs Must kast Suurendame ühte sisendit, vaatame mis juhtub väljundiga. Kui muudame ühte sisendit, ja kõik teised muudame konstandiks, seda nimetatakse ceteris paribus. Kui on 2 tegurit A ja B, saame ristküliku AB. Kui A suurendada saab ristküliku delta AB. Kui suurendada B, saame ristküliku AdeltaB. Kui suurendada A ja B mõlemaid, siis tekib ühisosa. Ceteris paribus analüüs ühe faktori kaupa. Üks on muutuja, teised konstandid. Majandusteooria meetodid
ETTEVÕTLUSE ALUSED>>>> Aktiivsed tootmistegurid on: Tööjõud ja ettevõtlus Aktiivsed tootmistegurid võivad toimida: Ilma passiivseteta, kuid nende toime on sel juhul väheefektiivne Amortisatsiooninorm e. amortisatsioonimäär on: Igal aastal amortisatsioonina kuludesse kantava summa ja seadme algmaksumuse suhe, määratakse nii, et seadme "lõpuni kulumise" hetkeks oleks võimalik teda füüsiliselt asendada. Arvutuslik tootmisfunktsioon kujutab endast: Funktsiooni, kus sisendid kujutavad endast tootegruppe (agregeeritud ressursse), seega on sisendite arv oluliselt väiksem kui teoreetilise tootmisfunktsiooni korral Eesti Vabariigis jaotatakse ettevõtteid: Kasumit tatlev ettevõtte ja kasumit mittetaolevad Ei ole olemas lõunaid, mille eest maksta ei tule. Kas see väide on õige? Kas on olemas asju, mis midagi ei maksa? Haruharva, pigem mitte Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas
arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka siis, kui ta enam midagi ei tooda. Muutuvkulud (VC) on seotud muutuvressurssidega. Kui firma koguprodukt (TP) on null, siis on ka muutuvkulud null. Kulude kasv sõltub kasutatavate muutuvressursside hulgast ja nende hinnast. TC=FC+VC Piirkulu (MC) näitab kui suur on täiendava ühiku tootmise täiendav kulu, sest on oluline teada, kuidas firma kogukulud muutuvad tootmiskoguse muutudes. MC=(TC1-TC2)/(TP1-TP2) Kui püsikulud ei muutu, siis võib arvutada piirkulu ka muutuvkulude kaudu: MC=(VC1-VC2)/(TP1-TP2) Kui sisendi piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb, aga kui
· Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. · Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada/vähendada, kasutades olemasolevaid tootmistegureid. · Pikk periood olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda. Maksukoorem elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. 4. Tootmine ja kulud
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mik
Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine TC on minimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil. Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub.
L KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUE SEADUS / KAHANEVATE TULUDE SEADUS (SR) TP joone tõus = 1, siis MP on maksimaalne LR tootmisvõimalused PÜSIV e KONSTANTNE MASTAABIEFEKT (constant returns to scale) väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb sama palju. näiteks kui töötajate arv suureneb 10-lt 12-le ning kapitali kogus 50-lt 60-le ja selle tulemusena firma koguprodukt kasvab 1000-lt 1200-le tükile, on tegemist konstantse mastaabiefektiga ( tootmisteguri 20%-line kasv tõi kaasa kogutoodangu 20%-lise suurenemise KASVAV MASTAABIEFEKT (increasing returns to scale) väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem (toodang kasvab ennaktempos). KAHANEV MASTAABIEFEKT (decreasing returns to scale) väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka
Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub.
varudesse?, see tähendab valmis toodangu ja pooltoodete investeerimine uuritaval ajavahemikul. 9. Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad. Need muutujad võetakse mudelis ettenatuna, fikseerituna. Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli siseste muutujatena. 10. Tootmismeetod on koguprodukti arvepidamine, mille korral arvatakse kogutoodangust maha amortisatsioon. VALE(peab olema vahetarbimine) 11. Eesti Statistikaameti määratluse järgi ei kuulu tööga hõivatute hulka ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed ning töövõtulepinguga töötavad isikud. VALE (kuuluvad) 12. Ersitada tuleb nominaalset SKP ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul
on väiksem kui keskmine kulu ATC ja keskmine kulu on kahanev. Tootmismahu ökonoomsus saavutatakse sellisel juhul, kui tootmismahu suurenedes keskmine tootmiskulu (ATC) alaneb. Kui tootmismaht suureneb, siis eeldame piirtoote MPl vähenemist Majandusteooria seisukohast lähtudes eeldatakse, et ka kasutatavate tootmissisendite hinnad MÕJUTAVAD tootmismahtu. Ettevõtte kogukulud on väljendatavad valemiga TC=5q. Mis on kolmanda ühiku piirkulu MC? 5. Kasvav tootmisfunktsioon TP tähendab, et tootmissisendite lisandumine toob kaasa tootmismahu kasvu Firma keskmine tootmiskulu ATC on võrdne ATC=TC/q kogukulu jagatuna toodangumahuga. Tööjõud võib olla nii püsiv- kui ka muutuvkulu Tootmisteooria seisukohalt lähtudes on ettevõtte tegevuse eesmärgiks toota madalamate tootmiskuludega. VALE. Oletame, et olete väikse kohviku omanik. Millist neist kuludest võiks käsitleda muutuvkuluna VC? Uue koka palkamist
klassikud. Klassikute põhiseisukoht: tööpuudus ei saa tulla kogunõudluse vähenemisest. Nad eeldasid iseregulatsiooni turgudel ja ei uskunud ulatuslikesse majanduslangustesse. Keynesi koolkonna seisukoht: turud ei ole isereguleeruvad , iseenesest ei teki madal töötus ja potentsiaalne kogutoodangu tase, soovitas majanduse aktviseerimiseks kasutada aktiivset majanduspoliitikat, seega riigi sekkumist just kogunõudluse suurendamiseks. 2.Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt Riigi majanduse analüüsimisel vajatakse põhjalikku informatsiooni, mis oleks saadud kindlat metoodikat kasutades. Vastav informatsioon peab olema võrreldav antud riigi erinevate majanduses osalejate puhul ja ta peaks olema võrreldav isegi erinevate riikide puhul. Sellise informatsiooni andjateks on rahvamajanduse arvepidamise näitajad. On üldtuntud ja aktsepteeritud SNA süsteem( System of National Accounts). Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik
Vajadused kitsas majandusteadlikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega. Laiemas mõttes on vajadus tarvidus teatud aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete elutingimuste järele, mille vajakajäämine kutsub esile puudustunde kas inimeses (inimorganismis) endas või ühiskondlikus institutsioonis. Piiramatud vajadused Hüvised ja teenused hüvis on kitsamas tähenduses tootmise väljund, mis on reaalne (kombatav) objekt ja millel on majanduslik väärtus. Teenus on mitteainelisel kujul tarbitav hüvis. Piiratud e nappivad ressursid või hüvised neid ei jätku tasuta (0-hinnaga) jagamisel kõikidele soovijatele ja nende omandamisega kaasnevad alati alternatiiv- e loobumiskulud. Vabalt saadav hüvis või ressurss selle alternatiivkulu on võrdne 0-ga, st ükski kasutaja ei pea sellise hüvise omandamisel loobuma ühestki teisest
määra • süsteemi eesmärk: majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik • efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati • Kitsamas tähenduses- taktikaline efektiivsus ehk tõhusust ehk majanduslikkust, iseloomustatakse suhtega: eesmärk(tulemus)/vahendid(kulutused) • süsteem eesmärk: mingi väljund (toodang, teenused, efekt) • vahenditeks: tööjõud, kapital, tooraine, energia • haarab endas tootlikkuse mõistet tootmissüsteem: sisend(ressurssid)-> TOOTMINE ->väljund(toodang) o tootmises kasutatavad ressursid piiratud või kallid, seega vajalik säästlik kasutamine • Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana
Põhjus peitub selles, et kui ressursse saab kasutada ka teiste hüviste tootmiseks, siis hetkel pakutavate hüviste hinna alanedes hakkavad tootjad tootma hüviseid, mille eest on võimalik kõrgemat hinda küsida ning suuremaid kasumeid teenida. Kui aga hüviste tootmiseks kasutatakse väga unikaalseid ressursse, on pakkumine väheelastne. Kui analüüsida aja mõju tuleb eristada kolme erinevat perioodi: hetkeline periood, lühiperiood ja pikk periood. Hetkelisel perioodil ei suuda firma muuta tootmisressursside mahtu ning seetõttu ka toodangu mahtu ning sageli on firmade pakkumiskõver vertikaalne. Lühiperioodil on firmad suutelised osade tootmisressursside mahtu muutma ning seetõttu ka hinnamuutustele paremini reageerima. Pikal perioodil on firmad suutelised muutma kõikide kasutuses olevate tootmisressursside mahtu ning sellisel juhul peetakse pika perioodi pakkumist kõige elastsemaks.
18. Efektiivsuse kriteeriumid: tehniline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaefektiivsus. Tehniline efektiivsus näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljandite taset mistashe sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Ei arvestata sisendite ega väljundite hindu. Väljendatakse materiaalse toodangu või hüvisena kulutatud sisendteguri ühiku kohta. Kastatakse tootlikkuse naturaalset mõõtmismeetodit ehk otsest mõõtmist, väljund antakse naturaalühikutes ( tk, m3 jne). Majanduslik efektiivsus on toodangu hulk sisenite maksumuse ühiku kohta. See sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Majanduslik efektiivsus on erinevate valikute edukuse mõõt. Tootmine on majanduslikult efektiivne kui puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist , ilma et sellega kaasneks mõne teise toote tootmismahu alandamine. Ressursidee jaotus on majanduslukus aspektis efektiivne kui puudub võimalus suurendada
kavandatud eesmärgi saavutamise astet või teatava tegevuse lõpetatuse määra. Süsteemi eesmärk võib olla majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik, ökoloogiline. Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust.
annaabi.ee 
