Novellis on kolm tegelast Isand, Popi ja Huhuu. Isand on episoodiline tegelane ehk esineb teoses vaid põgusalt. Lugeja ei saa aimu tema sisemaailmast ega iseloomujoontest. Novelli alguses kirjeldatakse vaid seda, kuidas Isand tavapärasest varem ärkab, riietub, patsutab loomi ning lahkub. Rohkem ta sündmustikust osa ei võta, vaid esineb Popi mälestustes. Isanda lahkumine kodunt algatab kogu ülejäänud sündmustiku ning lugemine muutub huvitavaks. Teose peategelaseks on Popi. Tema sisemaailmaga tutvub lugeja kõige rohkem. Popit võib pidada võrreldes teistega sügavaks tegelaseks, sest teda on kujutatud kõige detailsemalt. Isand ja Huhuu on novellis lamedad tegelased, neid pole lähedalt kujutatud. Sündmuspaika ja tegevustikku kirjeldatakse sageli läbi Popi silmade. Lugeja saab aimu tema mõtetest, soovidest ja lootustest. Popi tunneb peamiselt igatsust oma Isanda järele. Ta kirjeldab Isandat, Huhuud ja kodu, kus nad elavad.
Oreli saates on kuulda sarnast, rahulikku harmooniatäidet, mis on arvatavasti lihtsakoelise pehme 8' registriga. Vahemängudes on kuulda Saksa orelitele kohast Oboe 8' registrit, mis annab palale omamoodi huvitava kõla. Soprani partii on vastanduseks orelile alati fraasiliselt paigal ehk ühes fraasid kõlab ainult üks helikõrgus. Pala oli melanhoolne ja ilus. Lugu oli lõõgastav ja hinge rahustav, andis kuulajale võimaluse võtta aeg maha ja tegeleda ainult enda sisemaailmaga. Teos kõlas justkui hüpnootilisena, pannes kuulajad seda korduvalt kuulama.
vutlari inimene sureb, siis teised selleüle hinges rõõmustavad selle üle. Belikov- endasse tõmbunud õpetaja, kes abiellus Varjaga, vutlari inimene Varja- rõõmus, kuid kahjurõõmu tundev, ilusa välimusega naine. Buskin- novellis justkui jutustaja rollis. ,,Maja ärklitoaga" Põhiidee- Kui sa oma elus milleski loobud või ütled lahti, siis ei pruugi enam sa seda tagasi saada, või ei suuda seda enam saavutada. Monsieur N- keerulise sisemaailmaga kunstnik Zenja- elurõõmus tütarlaps, nautis teha lihtsaid asju, sõbralik, avameelne. Liidia- tegeles paljude asjadega, meeldis teisi aidata. Haigla kirjeldus- Maja väljastpoolt oleks justkui mahajäetud: korsten pooleldi varisenud, katus on roostetanud ja maja krohvist on jäänud alles ainult jäljed. Majas sees on kõik must ning räpane, voodid on põranda külge kinnitatud, laed on mustad ning põrandad on pinnused. Vutlarlus tähendab eraklust, inimene on justkui omas mullis.
Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Melanhoolik Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Temperamendi omaduse tüübid: Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik. Ekstravertne inimene ei saa elada ümbritseva maailmata. Nad ei talu üksindust. On seltsivad ja head suhtlejad ning armastavad vaheldust. Temperamenditüübid ja neile vastavad omadused (Kõverjalg, 1996, 61; Leppik, 2006, 58) Kasutatud kirjandus http://erinevadoppijad.weebly.com/sangvii nik-flegmaatik-koleerik-ja-melanhoolik.ht ml http://erinevadoppijad.weebly.com/4-isi
omadused. Selles raamatus on kajastatud väga palju erinevaid isikuid, kellel kõigil on oma isikupära ja saladused. Kõiki tegelaste käitumised on erinevates olukordades on omapärased, aga see ongi see, mis teeb nad eriliseks. On ka märgatav, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda kummalisemaks tema iseloom muutub. Üks silmapaistvamaid tegelasi selles teoses on Raskolnikov, kes pidas rasket võitlust oma sisemaailmaga. Tema isiksus on niivõrd salapärane, et iga inimene selles aru ei saa. Ta oli pidevalt kahe maailma vahel, tema tuju oli kiiresti muutuv ning ta ei olnud sugugi kindel, mida ta tegelikult soovis. Üldiselt oli ta muidu taibukas ja haritud inimene, kes tihti pakkus abi erinevatele inimestele, ning see panebki mõtisklema, miks ta midagi niisugust korda saatis. Suures segaduses rändav vaene mees tahtis ainult kõige parimat oma perele ja isegi tervele
selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Rembrandti maalitud inimesed on iseteadvad ja rikka sisemaailmaga, mõistavad, et kõige suurem ime sünnib inimeses endas. Harva istus Rembrandti molberti ees terveid, täies elujõus ja sisemiselt harmoonilisi inimesi. Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese individuaalsust: väsinud vaadet, tagaaetava ilmet, pisut kergitatud kulme või
parapsühholoogiaks. Parapsühholoogia tegeleb selle osaga psühholoogiast, mida pole teaduslikult tõestatud (hingerändamised, vaimud vms). Tavapsühholoogia on psühholoogia mida me kasutame iga päev (sõbrapsühholoogia, vanematepsühholoogia). Praktiline psühholoogia on psühholoogia, millega püütakse parandada inimeste elu ja maailma (nt. keskkonnapsühholoogia). Teoreetiline psühholoogia tegeleb inimeste sisemaailmaga (nt. sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia, mis uurib inimeste arengut jms.) 3. Psühholoogial on lühike ajalugu, kuid selle algeid leiab juba antiikajast. Psühholoogia rajajatena on tuntud vanakreeka arst Hippokrates ja ka Galenos, kes töötasid välja nn kehamahlade teooria temperamendi määramine keha põhimahlade järgi. (veri, sapp, must sapp, lima) . Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui
kumbki neist veel valmis polnud, sest kui nad oleks endis kindlad olnud, oleks otsused lihtsamini ja kindlamalt tulnud. (lk. 207, 208) "Maja ärklitoaga" 1890. aastate loomingus on kahte tüüpi intelligente: * "tühisebijad" ühiskonnale kasulikud, tegevusega hõivatud inimesed, nt. teadlased, insenerid, õpetajad, aga nad on piiratud inimesed, tunnistavad vaid oma tõde, tegelevad pisiasjadega; * "sügavuti tunnetajad" kunstikalduvusega inimesed, keerulise sisemaailmaga, innustuvad uutest ideedest, kuid nad pole valmis püsivat, igapäevast tööd tegema. Isiklikust ja üldisest õnnest, "väikeste tegude" mõttetus, usk õnnesse. Näitab, et erinevad maailmavaated võivad armastuse purustada.
kuna haige vanainimene ei ole kellelegi vajalik. Õde selgitab vanurile haigusest ja ravimeetoditest, ka ravimite õigeaegse manustamise vajalikkusest. Aja möödudes patsient kirjutatakse haiglast välja ja talle tulevad järgi lapselapsed, kellele ta on endiselt vajalik. Mudel on indiviidikeskne ja ei käsitle tervist ja haigust ühiskondlikus perspektiivis. Inimese käitumine on teooria kohaselt tihedas seoses tema sisemaailmaga ja intel- lektiga, kuid elu erinevatel perioodidel indiviidi adaptatsioonivõime muutub. Olu- line roll on teoorias antud stiimulite mõjule, mis reguleerivad adaptatsiooni aktuaal- setes situatsioonides. Roy adaptatsiooni teooria vaatleb inimest psühho-sotsiaalsest küljest, kuid ei käsitle indiviidi isiksuse tundeid. Paljudes olukordades toimivad inimesed tunnete järgi, mi tihti määrab ühe või teise teo tulemuse.
On tähtis, et inimene saab end muusikainstrumendi abil avada, ennast seeläbi paremini tunnetada, vajadusel endast välja elada tunne või emotsioon, mida mõnel teisel viisil on raske või isegi võimatu teha. Musitseerimine vähendab automaatseid kaitsereaktsioone, 8 nii suheldakse pilli mängides iseendaga sageli seda teadvustamata. Musitseerides on hea õppida kontakti võtma oma sisemaailmaga, õppida tundma seda, mis peitub sees. Peamise musitseerimistehnikana on muusikateraapias kasutusel improvisatsioon, samuti kasutatakse mitmesuguseid teraapiliselt eesmärgistatud struktureeritud muusikalisi tegevusi, varemloodud muusikapalade interpreteerimist, kaasamängu mõnele muusikapalale vms. Aktiivse muusikateraapia alla võib liigitada ka muusikalise psühhodraama,
Temperament kuulub inimese kõige püsivamate psüühiliste iseärasuste hulka, mis avaldub käitumises ja tegevuses, kuid ei määra neid. Temperamendi tundmine ja temperamendiga seotud omaduste oskuslik kasutamine on eduka kasvatustöö põhialus. Kuna temperamendi omadusi peetakse väga olulisteks, käsitletakse neid sageli omaette tüüpidena - introvertne ja ekstravertne inimene: •Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik. • Ekstravertne inimene ei saa elada ümbritseva maailmata. Nad ei talu üksindust. On seltsivad ja head suhtlejad ning armastavad vaheldust (Leppik 2006). Kokkuvõte Intelligentsus on oluline omadus edu saavutamiseks ühiskonnas, kuid seda ei tohiks üle tähtsustada. Palju olulisemad võivad olla mõned isiksuse omadused nagu soojus, avatus ning mõistmis- ja kaasatundmisvõime, mis
Verdi ooperite juurde sattus Georg Ots esimest korda üliõpilasena 1950. aastal. Kuna Germonti osatäitja ''Traviatas'' oli haigestunud, tuli etenduse päästmiseks partii ühe nädalaga selgeks õppida. See põgus kokkupuude Germontiga (Ots laulis tookord ühelainsal etendusel) ei jäänud viimaseks. Kakskümmend neli aastat hiljem sai Germontist Otsa viimane ooperiroll. Selle kahe tosina aasta sisse mahtusid aga veel Verdi viis erineva sisemaailmaga ooperikangelast. Kui Amonastro ''Aidas'' (1964), mida Ots on kolmel korral edukalt laulnud ka väljaspool koduteatrit, jäi laulja natuurile oma keevalisuse ja kindlameelse juhiloomusega natuke võõraks siis teised René ''Maskiballis'' (1961), Jago ''Othellos'' (1963), Rigoletto (1968) ja Rodrigo de Posa ''Don Carloses'' (1971) said teenitult suure menu osaliseks. ''Georg Ots jõudis Jagona laulva näitleja kõrgeimasse meisterklassi
,,Vabadus, võrdsus, vendlus" osutus elus võimatuks ja romantism kajastab seda võimatust. Romantilises teoses ei saavutata ideaali, selle poole püüeldakse. Elatakse kujutluses, minevikus, unistustes. Ainult mitte maa peal, sest tegelikkus on karjuvas vastuolus soovide ja ideaalidega. · TUNDED Romantism on tunnetekultuse aeg muusikas. Pettumine revolutsioonis ja pettumine kaasajas suunas loovinimest tegelema enda sisemaailmaga. Kui eelmise ajastu kunstnik oli ühiskonna liige, siis nüüd luuakse oma kujutluste maailm ja sageli asetab looja ennast oma teose peategelaseks. · TEEMAD: Sageli kasutatavad (uudsed) teemad: minevik, fantastika, müstika, muinasjutud, loodus. Domineerib armastus, unelmad ja nende purunemine, kannatused. Surm personifitseeritakse. · KIRJANDUS JA MUUSIKA: Paljusid romantilisi heliloojaid mõjutasid ja insprireerisid kirjanikud. Näiteks:
vastastikku arvestavas suhtes.Nii on inimesel oluliselt vähemaks jäänud ka erinevaid samastumisobjekte. Erinevate samstumisobjektide olemasolu loob selektiivsete mehhanismide tõrkega oluliselt sarnase situatsiooni, mis võib kulmineeruda tingimatus armastuses. 4. TÕRJUTUD TUNNETE ESILETULEK - Üldjoontes jaotuvad tunded meeldivates ja ebameeldivateks. Meeldivaid püütakse ikka ja jälle kogeda ja säilitada, ebameeldivaid vältida. Nii on inimesel väga selektiivne kontakt oma sisemaailmaga.Kannatuse situatsioonis ilmneb rohkelt subjektiivselt negatiivseid tundeid. Ühelt poolt võib see olla vägagi ebameeldiv, teisalt toimub omamoodi tasakaalustus- ilmuvad tunded, mis enne olid maha surutud ja kontakt sisemaailmaga muutub terviklikumaks. Selline terviklikkus, eriti just tunnetega, on oluline tingimatu armastuse avaldumise eeldus. Näide: valge valgus läbi prisma lastuna murdub eri värvi valgusteks, samuti eri spektriosi läbi prisma lastes saab tagasi valge valgus.
Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud jut vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast, mille eest Raskolnikov oleks saanud jätkata oma ülikooliõpinguid. Kuid inimesed on erinevad. Nii palju, kui maailmas on inimesi, on ka erinevaid iseloome. Kõik tegelased selles teoses on omamoodi salapärased ja keerulise sisemaailmaga. Väga salapärane on Sonja, kes sügavalt usklikuna hakkab siiski enda keha müüma. Kirjanik on kujutanud teda kui täieliku headuse kehastust, temast õhkub heatahtlikkust. See paistab väga välja näiteks selles, kuidas Siberis teised sunnitöölised temasse suhtuvad. Ka Raskolnikov mõistis seda ja usaldas talle oma mõrvaloo. Sonja oli pärit väga vaesest perekonnast ja pidi ära elatama oma haige kasuema, joodikust isa ja teised lapsed
Teise osa loomingust jätab endiselt lugeja tõlgendada. Seda illustreerib · Novell "Maja ärklitoaga". 1890. aastate loomingus on kahte tüüpi intelligente: * "tühisebijad" ühiskonnale kasulikud, tegevusega hõivatud inimesed, nt. teadlased, insenerid, õpetajad, aga nad on piiratud inimesed, tunnistavad vaid oma tõde, tegelevad pisiasjadega; * "sügavuti tunnetajad" kunstikalduvusega inimesed, keerulise sisemaailmaga, innustuvad uutest ideedest, kuid nad pole valmis püsivat, igapäevast tööd tegema. · Näidend "Kirsiaed". "Naer läbi pisarate" inimesed Tsehhovi teostes tegelikult kannatavad. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes
kunstiteraapiates") Tallinna Ülikoolis(www.tlu.ee). 3. Kunstiteraapia ja erivajadustega lapsed Mängu- ja tegutsemistahte poolest ei erine puuetega lapsed teistest. Nende puhul tekib ainult vastuolusid rohkem. Õppimine kuulub igaühe psüühilise arengu juurde, ka puuetega lapsi peab ja on võimalik õpetada nii, et nad kogeksid eduelamust. Värviharjutuste ja värvidega tegelemise kaudu saab luua silla oma sisemaailmaga, kontakti oma tunnete ja mõtetega. Värvimängu puhul saavutatakse see vaba tegevuse ja kujutluse koostöös, mil tegija ei tea alustades, kuhu välja jõuab. Värvid ja kujundid nagu tuleksid ise tegija (lapse) juurde ja tema vaatab neid rõõmu, üllatuse ja huviga. Üllatused ja avastused, mida värvidega mängides kogetakse, võivad olla tervendava mõjuga ning on enamasti emotsionaalselt positiivsed. Antud tegevuses on loomeprotsessil suurem tähtsus kui valmival teosel
..........................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema, sest mind huvitas Leonardo da Vinci elulugu.Eriti tahan ma teada kunstniku isiklikust elust ja tema maailmakuulsatest maalidest. Töö eesmärgi piiritlemine on keeruline, kuna Leonardot on väga palju uuritud ja kõike, mida on võimalik teada saada on avastatud.Kuid siiski on see keerulise sisemaailmaga kunstnik seda väärt, et tema talenti võiksin oma vaatenurgast vaadelda ja mõtiskleda selle üle, mis oli tema inspiratsiooni allikas. Selle uurimustöö tegemiseks lugesin läbi raamatu ,,Mees Vincist" ja sirvisin saada olevat infot internetist. Käsitlesin antud uurmustöös tema elulugu ja loomingut. 3 1.LAPSEPÕLV 1.1. Lapsepõlv ema juures Leonardo sündis 15. aprillil 1452. aastal Vinci lähedal talus, mis asus Anchiano`s.Leonardo
tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. Samas on ka arvatud, et elavhõbe võis Ivani luudesse sattuda mitmete seda sisaldavate salvide kaudu, millega too ennast pidevalt võidis. Seega pole Godunovi "süü" otseselt tõestatav. Kokkuvõte Ivan IV (Julm) oli tõesti väga verine valitseja. Tal olid omad hirmud aga sellegipoolest suutis ta end kehtestada ja troonil hoida. Ta tundus olevat väga keeva sisemaailmaga, veidi keeruka mõtlemisega. Tema julmusel polnud piire, mis tähendab, et tema kujutlusvõimel polnud piire. Leidsin oma püstitatud küsimusele vastuse ja sain palju uut teada. Kasutatud kirjandus: http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/ http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV#Ivan_IV_valitsusaeg_alates_1547._aastast http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ivanjulm_tiidotauri.htm referaadi koostamisel sain abi: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/sissejuhatus.html
Teise osa loomingust jätab endiselt lugeja tõlgendada. Seda illustreerib · Novell "Maja ärklitoaga". 1890. aastate loomingus on kahte tüüpi intelligente: * "tühisebijad" ühiskonnale kasulikud, tegevusega hõivatud inimesed, nt. teadlased, insenerid, õpetajad, aga nad on piiratud inimesed, tunnistavad vaid oma tõde, tegelevad pisiasjadega; * "sügavuti tunnetajad" kunstikalduvusega inimesed, keerulise sisemaailmaga, innustuvad uutest ideedest, kuid nad pole valmis püsivat, igapäevast tööd tegema. · Näidend "Kirsiaed". "Naer läbi pisarate" inimesed Tsehhovi teostes tegelikult kannatavad. Stendhal Marie Henri Beyle, 1783-1842, Prantsusmaa. Stendhal oli esimene autor, kes romaanides viljeles realismi. Tema looming saavutas populaaruse alles pärast autori surma. Pärit jõukas perest. Õnnetu lapsepõlv. Isa oli rojalist, vanaisa mõjutas teda teises suunas.
Üldiselt eelistatakse ekstraverte, samas pole introverdid nii edukad. Ekstra- ja introvertidel on ka alajaotus. Kummalgi 4 alatüüpi. On olemas mõtlev, tundev, aistiv ja intuitiivne. Ekstra- ja introvertseteks jagas ta vaimselt terveid inimesi. Samas võivad kõik inimesed haigestuda. Mõlemal tüübil on oma psüühilised haigused. Ekstraverdil on hüsteeria, seksuaaleluhäired. Introverdil on skisofreenia. Ekstravertidel on kalduvus kaotada elu sisemaailmaga. Introvertidel välismaailmaga. Inimese suurim eesmärk on see, kui suudetakse kõik 4 alatüüpi välja arendada, kuigi seda juhtub väga harva (Kristus, Buddha). Enamik inimesi kasutab neist vaid kahte. · sarnasusõpetus mille poolest on inimesed üksteisega sarnased? Vastus on ühisosa. See põhineb psüühilisel jaotusel ja õpetus arhetüüpidel. Arhetüübid on ettevalmistusssüsteemid, mis on ühteaegu sümbolilised arusaamis- ja käitumisskeemid
ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks.
Inimene tunneb head ja kurja · Inimene on Jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt · Maist elu iseloomustab millegi puuduva igatsus, millest inimene jäi ilma veel enne oma sündi · Teispoolne päriskodu ja transtsentreerumine Romantismi antropoloogia: · Inimene on....isiksus, mille saladus väljendub tema loomingus. · Inimene on lõputult rikka, omapärase, unikaalse sisemaailmaga subjekt · Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele · Mõtette materialiseerimiseks peame loomingut kasutama. Looming on aken sisemaailma, kuigi väga tuhm, sest ükski looming ei peegelda rikkalikku sisemaailma Konstruktivistlik & strukturalistlik antropoloogia · Hegel" mina" vahendatuse protsess · Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa · ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis
maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika. Kunsti peamine eesmärk pole enam ilu, vaid väljendus. Kunstnik toob oma sisemaailma välja. Emotsioonid, tunded peavad olema ehedad, tegeleti inimese sisemaailmaga. Kunsti lõpptulemus ei tohi olla teadlikult kavandatud, vaid läbi väljenduse peab sündima midagi ettekavatsematut. Tõeliselt kunstiline väljendus on vaid see, mis ei ole meie kontrolli all. Kunst peab tooma teadvusse midagi, mida seal varem ei olnud. Kunstnik on kui loovisik. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni? Isegi kui eeldada, et inimene on alati mõne emotsiooni meelevallas, kuidas eristada kunstilisi ja mittekunstilisi emotsioone? Kõik ei saa
korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika. Kunsti peamine eesmärk pole enam ilu, vaid väljendus. Kunstnik toob oma sisemaailma välja. Emotsioonid, tunded peavad olema ehedad, tegeleti inimese sisemaailmaga. Kunsti lõpptulemus ei tohi olla teadlikult kavandatud, vaid läbi väljenduse peab sündima midagi ettekavatsematut. Tõeliselt kunstiline väljendus on vaid see, mis ei ole meie kontrolli all. Kunst peab tooma teadvusse midagi, mida seal varem ei olnud. Kunstnik on kui loovisik. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni? Isegi kui eeldada, et inimene on alati mõne emotsiooni meelevallas, kuidas eristada kunstilisi ja mittekunstilisi emotsioone? Kõik ei saa olla
naiselikkus aga vastuvõttev, sisemise maailmaga tegelev ja emotsionaalne. Neile üldpõhimõtetele rajaneb suur hulk väiksemaid iseloomuomadusi ja -detaile. Ka inimeste keha on nende mehelike ja naiselike printsiipide sümbol tupp on nagu sissepoole suunatud, kehtestavat sugutit vastu võttev anum, mis saab täis siis, kui suguti muutub piltlikult «tühjaks». Selle põhjal oletatakse, et naised on rohkem tuttavad oma sisemaailmaga, peaks teadma rohkem oma tunnetest ning oskama neid ka paremini väljendada. Mehed seevastu tunnevad ennast tunduvalt mugavamalt, kui ei pea mõtlema, mida sisimas tunnevad. Küsige mehelt, kuidas ta sisimas ennast tunneb ja te peate vastust ootama mitu päeva. Neist rollidest jäigalt kinni hoides võibki naine jääda vaid vastuvõtjaks, tema vastuvõtlikkusest saab ajapikku passiivsus ja lõpuks nõrkus. Ning kui mees ei hooli kunagi sellest, mis tema sees toimub,
Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. · Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. · Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. o Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne. o Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne o Need kaks tüüpi tasakaalustavad üksteist, igas inimeses on olemas mõlemad poolused, isegi kui tasakaal on nihkes
Närvirakkude liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus Ekstravertsus realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid, taluvad halvemini magamatust, alkohol mõjub ebasoodsamalt, erutustase on keskmisest madalam. Introvertsus endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegelemist eelistav isik, keskmisest kõrgem kns erutustase, vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kanntavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust, mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, avalikud esinemised) Psüühika ontogenees isendi areng, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku surmani. Kiire ehk paradoksaalne uni algab u pärast tunniajalist und, kordub 90minuti tagant 5- 6korda öö vältelt u 5-20minutiliste perioodidena
1.Kogu inimene on jumala palge järgi loodud 2. Inimene tunneb head ja kurja ja eristub sellega kõigist teistest olendeist Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Inimene igatseb midagi puuduvat(nö paradiisiaia igatsus), millest ta jäi ilma juba enne oma sündi. Inimene on niisugune olend, kelle päriskodu ei ole siin maailmas 6. Romantismi antropoloogia (lähtub nii kristlikust kui klassikalisest konseptsioonist) *Inimene on isiksus(kordumatu sisemaailmaga subjekt; See sisemaailm on absoluutselt unikaalne), mille saladus väljendub tema loomingus. N:luuletaja suudab oma teost ette kandes tuua inimesteni vaid killukese oma mõttemaailmast, temas endas on peidus midagi palju sügavamat. *Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Kujutlusvõime abil loome me fantaasiamaailma, mida isegi jumal ei suuda, sest kõik, mis jumal mõtleb, ta loob, ta ei saa fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7
välismaailmast, sinna liituvad dünaamilised omadused, mida omandatakse, kuid mis võivad ka kaduda. Jõuab selleni, et dominanti saab muuta, muud selle ümber on võimalik mõjutada keskkonnaga. Tema varasemates teostes tuuakse välja, et isiksus on suhteliselt sõltumatu. Siin ütleb ta ka välja, et ta on seadnud endale eesmärgiks kujutada inimese hingelugu. Sellega seoses kaob väline keskkond ja esemed, need ilmuvad ainult seoses tegelase sisemaailmaga, kui üldse. See liigutabkirjandust edasi teise paradigmasse. Rousseau osutab ka asjaolule, et faktid meenuvad läbi emotsionaalse mälu, see viib tänapäevase kognitiivse psühholoogia juurde. Samasugune on tema maailmapilt ka üksildases uitajas. Kangelane tunneb end Maal nagu oleks võõral planeedil, väärtustatakse ka üksildust. Oluline loodusesse minek, loodusega tuntakse kooskõla ja see aitab inimesel elada. Teos on eelmänguks hilisemale romantismile
selle järgi on erutuse tase seda kõrgem, mida: a) raskem ülesanne; b) enam orienteeritud lõpptulemusele; c) suurem koormus; d) lihtsam ülesanne. 39 Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Introvertsus (valdavalt endasse tõmbunud, väheseltsivad, sisemaailmaga tegelemist eelistavad) Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem KNS-i ehk aktivatsioon. Seetõttu on nad vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev)
Oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega. Yerkesi ja Dodsoni seadus . selle järgi on erutuse tase seda kõrgem, mida: a) raskem ülesanne; b) enam orienteeritud lõpptulemusele; c) suurem koormus; d) lihtsam ülesanne. Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Introvertsus (valdavalt endasse tõmbunud, väheseltsivad, sisemaailmaga tegelemist eelistavad) Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem KNS-i ehk aktivatsioon. Seetõttu on nad vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad
introvert. See teooria põhineb inimeste suhtumisel iseendasse ja ümbritsevasse maailma. Ka Jung kasutas mõistet liibido ning uskus, et kui see on suunatud välja poole, siis on tegemist ekstravediga (elav; hea suhtleja; hästi kohanev; ei tõmbu endassse; pealiskaudsus; liigne vajadus endast head muljet jätta; ei meeldi üksi olla; pole väga enesekriitiline), kuid kui see on suunatud sissepoole, on tegemist introvert (suhtlemises ebakindel; tundlik; rikkaliku sisemaailmaga; enesekriitilised; pessimistlikud; pole niivõrd edukad, sest meie kultuur eelistab paremini suhtlejaid). Jung väitis, et need kaks tüüpi näevad vastandites ainult halbu külgi ning seetõttu tekivadki vastandlikud eluviisid jms. *) Täpsemalt jagunevad need tüübid neljaks, nimelt mõlemal on nii mõtlev, tundev, haistiv ja intuitiivne alatüüp. Jung ütles, et igas temperamendis on alati ka mõned vastandlikud jooned.
välja tuua kõrgema närvitegevuse individuaalseid tüüpe, mis ühel tuntud juhul kattuvad klassikalise nn hipokraatilise tüpoloogiaga. On olemas hulganisti vahepealseid üleminekuvorme ja variatsioone. Üheks isiksuse omaduste polaarseks paarik ,mille vahele moodustavat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga , on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem
välja tuua kõrgema närvitegevuse individuaalseid tüüpe, mis ühel tuntud juhul kattuvad klassikalise nn hipokraatilise tüpoloogiaga. On olemas hulganisti vahepealseid üleminekuvorme ja variatsioone. Üheks isiksuse omaduste polaarseks paarik ,mille vahele moodustavat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga , on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem
Tasakaalustatus kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Need protsessid võivad olla tasakaalus, ,,võrdsed", 1 on teisest tugevam. Liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendamise kiirus. Ekstravertsuse ja introvertsusega saab hästi kirjeldada NS- i eripära. Carl Gustav Jungi poolt juurutatud mõtted on leidnud põhjalikuma käsitluse ka teiste poolt. Introvertset inimest (endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegemist eelistav isik) isel keskmisest kõrgem kesk-NS (eriti ajukoore) erutustase ehk aktivisatsioon. Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem
omadused, mida omandatakse, kuid mis võivad ka kaduda. R jõuab selle juurde, et dominanti saab muuta, aga muud selle ümber on võimalik mõjutada keskkonnaga jne. Tema varasemates teostes tuuakse välja, et isiksus on suhteliselt sõltumatu. Siin ütleb ta ka välja, et ta on seadnud endale eesmärgiks kujutada inimese hingelugu. Autobiograafia on ka selles suuresti. R puhul kaob üha enam see väline- olmekeskkond , välised esemed ja asjad jne ja need ilmuvad ainult seoses kangelase sisemaailmaga, kui neid on vaja. See on samm, mis nihutab kirjandust mingisugusesse teise suunda- teise paradigmasse. Räägib sellega seoses ka mälust! R on üks esimesi, kes sellest räägib ja selle seosest inimese minaga, inimindiviidiga. Osutab sellele, et hästi mõistab tegelane vaid seda, mida ta mäletab ka siis, kui tegelikkus ise on hajunud kuskile taustale ja sellest eemaldunud. R osutab ka asjaolule, et faktid meenuvad läbi emotsionaalse mälu! See viib tänapäevase kognitiivse psühholoogia
Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud jut vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast, mille eest Raskolnikov oleks saanud jätkata oma ülikooliõpinguid. Kuid inimesed on erinevad. Nii palju, kui maailmas on inimesi, on ka erinevaid iseloome. Kõik tegelased selles teoses on omamoodi salapärased ja keerulise sisemaailmaga. Väga salapärane on Sonja, kes sügavalt usklikuna hakkab siiski enda keha müüma. Kirjanik on kujutanud teda kui täieliku headuse kehastust, temast õhkub heatahtlikkust. See paistab väga välja näiteks selles, kuidas Siberis teised sunnitöölised temasse suhtuvad. Ka Raskolnikov mõistis seda ja usaldas talle oma mõrvaloo. Sonja oli pärit väga vaesest perekonnast ja pidi ära elatama oma haige kasuema, joodikust isa ja teised lapsed
ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. Neid tüüpe jaotabki ta selle järgi, kuhu liibido on suunatud. Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. Meie tüüpi ühiskonnas on ekstraverdid edukamad. Need kaks tüüpi näevad üksteise juures pigem halbu omadusi. See on ka üks põhjus, miks üldse tekivad maailmas vastandlikud teooriad, ellusuhtumised, eluviisid jms. Isegi psühholoogilisi koolkondi saab niimoodi jagada. Nii lihtne see jaotus ei olnud, et on ainult kaks tüüpi. Need mõlemad kaks tüüpi jagunevad omakorda neljaks ??
annaabi.ee 
