SINUHE Mika Waltari Referaat Sisukord Lapsepõlv.................................................................................................3 Noorukiiga. Arstiks õppimine..................................................................3 Elu välismaal ja reisimine...................................................................3-4 Esimest korda tagasi Teebaisse..............................................................4
Mika Waltari Sinuhe raamatu analüüs Tuule Kivihall 10c Tallinn 2009 I Raamat KÕRKJALOOTSIK I ptk Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus. Sinuhe elas kuldmajas. Ta nimi oli vaarao kuldraamatus. Tõde on lõikav nuga, parandamaks haavu. Kes Niiluse vett joob, tuleb sinna tagasi, kes Teebais sündinud, tuleb sinna ka tagasi. 2 ptk Sinuhe sai nime muinasjutu järgi. Nimi tegi tast väljaaetu ja pagulase. Amenhotep II valitsusajal sündinud. Kõrkjalootsik voodi kohal. Haav südames. 3 ptk Puust krokodill. Lummavad naised. Tint ravimina. Sandaalid. Kirjaoskus. Inteb, kes oli suur sangar. 4 ptk Hauatagune maailm/elu. Koolielu ja õppimine
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Mika Waltari ,,Sinuhe, egiptlane" Viisteist raamatut arst Sinuhe elust u. 1390 1335 e. Kr. Referaat Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus Mika Waltari (1908-1979) oli kuulus Soome novelist, kes huvitus väga Egiptuse ajaloost ning kasutades oma laialdasi teadmisi kirjutas ta teose, mis on pälvinud palju rahvusvahelist tähelepanu. Raamatu põhjal on ka tehtus samanimeline film (1954). Kuid filmis on jäätud ära paar, minu arvates olulist kohta.
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste:
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18.
Tallinna 21. Kool SINUHE Kaspar Erik Lind 10C 2013 I Raamat: Kõrkjalootsik `'Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.'' - Hea võrdlus vaeste ja rikaste vahel, näitab hästi jõukusetaseme vahet. ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' (lk 17)
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Realism • Soome realism sai alguse 1870ndatel, kui algasid suured muutused ühiskonnas, hakkas välja arenema tööstus(puidutööstus, kuid sh ka põllumajandus). Sellega seoses kerkisis esile ka sotsiaalsed ebakohad, millele realism teravalt osutas. • Kultuuri poole pealt kerkis esile esimene soome keelse hariduse saanud põlvkond, kes hakkas ellu viima Snellmani programmi ja nõudma soome keelele täielikke õigusi. • Rahvuslike probleemide asemel ühiskondlikud probleemid • Inspiratsioon põhjamaade kirjanikelt, nt Ibsen ka vene realism • Juhani Aho sõnul oli eesmärgiks eelkõige kujutadada tõsiolusid Minna Canth(1844-1897)
26. Nimetage 20. sajandi keskel mõjukaks saanud Skandinaavia (Rootsi, Taani, Islandi, Fääri saared) ja Soome kirjanikke. Sven Delblanc, Eyvind Johnson, Pär Lagerkvist, Selma Lagerlöf, Harry Martinson, Vilhelm Moberg, Thomas Tranströmer (Rootsi); Isak Dinesen/Karen Blixen (Taani); William Heinesen, Jørgen-Frantz Jacobsen, Heðin Brú (Fääri saared); Halldór Kiljan Laxness (Island); Tove Jansson (kirjutas küll rootsi keeles), Frans Eemil Sillanpää, Eva-Liisa Manner, Pentti Saarikosko, Mika Waltari (Soome); Knut Hamsun, Jøstein Gaarder, Sigrid Undset (Norra) 27. Nimetage kaks 20. sajandi jaapani proosakirjanikku. Natsume Soseki, Yasunari Kawabata, Kenzaburo Oe, Ryunosuke Akutagawa, Yukio Mishima, Kobo Abe 28. Nimetage üks 20. sajandi hiina kirjanik. Lu Xun, Gao Xingjian 29. Nimetage 20. sajandi lõpus mõjukaks saanud Põhjamaade kirjanikke. Selma Lagerlöf, August Strindberg, Hjalmar Söderberg, Eyvind Johnson, Vilhelm Moberg, Harry
valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud võõrsil taluma kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita. VI Egiptuse kunst Usk teispoolsesse maailma kui kunsti suurim mõjutaja: Oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti eesmärk oli hauataguse elu sisustamine. Hauakambrid: Kogu energia oli suunatud nende ehitamisele. Püramiidid: kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid
valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud taluma võõrsil kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita. MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk. 7 lk.49-58) Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt
valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud taluma võõrsil kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita. MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk. 7 lk.49-58) Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt
Ühiskonna juhtimine kõige laiemas mõttes võiski põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke. 2.Kuidas seonduvad omavahel Niiluse üleujutused ja vaarao jumalik võim? Osiris , kes oli Egiptuse kõrgeima jumaluse, paikesejumala poeg Ra poeg, oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. 5.Peatükk.Kiri,Haridus,Teadus ja Kirjandus 1.Leida Egiptuse ühiskonna üldiseloomu ja kirjaoskuse kitsa leviku vahelisi seoseid. Kirjaoskust tundis vaid paar protsenti tollase aja kogu elanikkonnast selle keerukuse ja suure hulga markide parast. Haridus tahendas kirjutajaseisusse või koguni preesterkonda paasemist ja tagas kindlustatud elujärje ning auväärse ühiskondliku positsiooni. Ühiskonnas oli kõige rohkem keskmise ja alama astme ametnikke- kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust, markisid üles koigi kohustused, jälgisid too kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud
Ühiskonna juhtimine kõige laiemas mõttes võiski põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke. 2.Kuidas seonduvad omavahel Niiluse üleujutused ja vaarao jumalik võim? Osiris , kes oli Egiptuse kõrgeima jumaluse, paikesejumala poeg Ra poeg, oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. 5.Peatükk.Kiri,Haridus,Teadus ja Kirjandus 1.Leida Egiptuse ühiskonna üldiseloomu ja kirjaoskuse kitsa leviku vahelisi seoseid. Kirjaoskust tundis vaid paar protsenti tollase aja kogu elanikkonnast selle keerukuse ja suure hulga markide parast. Haridus tahendas kirjutajaseisusse või koguni preesterkonda paasemist ja tagas kindlustatud elujärje ning auväärse ühiskondliku positsiooni. Ühiskonnas oli kõige rohkem keskmise ja alama astme ametnikke- kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust, markisid üles koigi kohustused, jälgisid too kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud
· õitseng Keskmise riigi ajal. · Surnute raamatud Papüüruserull, mis pandi lahkunule hauda kaasa. Seal olid kirjas siis õpetussõnad, kuidas surmariiki pääseda ning seal käituda. · Lühijutud egiptlasi peetakse novellizanri rajajaks. See kasvas välja ülikute hauakambri seintele kirjutatud autobiograafiatest. · Hümnid (ülistuslaulud) jumalatele, püramiiditekstid. · ,,Sinuhe jutustus"- suurim Egiptuse kirjandusteos. Ülik Sinuhe minavormis lugu. Justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Kunst : · Maalingud hauakambrites. · Savikujukesed. Mesopotaamia Looduslikud olud Eufrati ja Tigrise vahelisel alal. Praegune Iraak. Eripärad head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega. Ehitusmaterjalid ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal
aasta veebruaris ajakirjas "Nature". Taungi poiss sarnanes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebmiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta saadi 1935 Tansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast. 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensisele ('Afari lõunaahv'). Kuigi A. afarensis kõndis kahel jalal, tundis ta ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mistõttu sõrmed suutsid ronimise ajal tugevalt haarduda. Ida- Aafrikas avastas australopiteekuste säilmed esimesena Mary Leakey 1959. Ta avastas Olduvai kuristikus pealuu, mis kuulus liigile Australopithecus boisei (tänapäeval Paranthropus boisei). Hiljem on Leakeyde pere samast välja kaevanud rohkemgi australopiteekusi, samuti inimese perekonda kuuluvate osava ja püstise inimese säilmeid
Muistne Egiptus. Kristiina Lõoke. 2010 aastal. VPG. Sisukord. 1. - Püramiidest.....................................................lk 1 2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2 3. - Muumiad..........................................................lk 3 4. - Võim................................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.................................................................lk 9 Püramiididest. Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid templeid, linnu ning püramiide. Suurimate püramiidide ehitamiseks kulu
eluga. Ajaloolasena oli Claudius põhjalik ning Pollio kombel täpne. Uuendusi rakendas ta mõistlikkuse ja vajaduse alusel (tema loodud tähed tähestikus). Üleüldse Claudiusest oli Graves loonud ühe igati meeldiva tegelaskuju. Lugejal on mugav, kui rõhutatakse traditsioonilisi ja häid väärtusi. Paraku ei jäänud see nii ,,Juma, Claudiuse" lõpuni. Lausa kurb oli lugeda peategelase allaheitlikusest ning masendusest. Siinkohal meenus selgelt Sinuhe elutüdimus peale raskeid vintsutusi. Claudius äratas oma elu lõpul palju kaastunnet, kuid lugemise lõpetades jäi kriipima tunne, et tee, mis sa teed, võim sööb normaalse inimese hinge ikkagi ära. Samas ei jää ma sureva Claudiuse vaateid jagama peategelasele täielik kaasa elamine kestis hetkeni, kui ta Agrippinilla omale naiseks võttis. Peategelase erilisust rõhutasid tema ,,puuded", mille tõttu teda teistest halvemaks peeti, kuid mis tegelikult varjasid tema häid omadusi
Vana ja Keskmise riigi ajastu autorid armastasid kaebelda riigis valitseva segaduse ja kaose üle, suunates tähelepanu fossiilsetele tõdemustele Vaid ülikuid toetades ja alamaid kindlalt vaos hoides suudab vaarao maad korras hoida. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi oli Sinuhe pagenduses edukas ja rikas, ei olnud ta õnnelik kuna rahu võis talle tagada vaid Egiptuses kombekohane matmine. Nõnda ta pöörduski vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale, kus talle sai osaks vaarao soosing ning talle ehitati hauakamber kuhu ta võis rõõmuga igavesse unne heita. 18 6. EGIPTUSE KUNST Hauakambrid Kui elumaju ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus kunsti, ahitektuuri ja teaduse saavutusi
Mõnede lugude järgi oli ta loonud maailma ja toonud inimestele tsivilisatsiooni. Nii peeti teda näiteks esmase põlluharimisvahendi kõpla leiutajaks. Maa-aluste vete jumal ja sügavuste isand Ea (sumerite Enki) oli kõige enam seotud inimkultuuri tekkega. Ta oli Enlili vend või poeg. Mõnes müüdis kujutati seda kavalat jumalat teisi jumalaid inimeste kasuks ninapidi vedamas. Inimestele õpetas ta niisutuspõllundust, linnaehitust, religioosseid kombetalitusi ja kirjatarkust. Ea tundis kõige paremini maagiat ja ennustuskunsti ja jagas sedagi tarkust inimestele. Jumalannade seas tõusis teistest esile taeva kuninganna Istar (sumeri Inanna), kes oli armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitmeid inimlikkegi kangelasi ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Istar oli sõjakas ja kättemaksuhimuline tema armastuse hülgamine võis olla hukatuslik. Istari paljude lemmikute seas oli kõige
hieroglüüfid - obelisk -on ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. sfinks - lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend. Kõige enam on tuntud Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid. Egiptuses tähistasid sfinkside skulptuurid valitsejat või päikesejumalat, tavaliselt oli neil mehe pea. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana Riigi perioodist.Tuntuim sfinksi kuju on Chephreni sfinks, mis asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Sinuhe jutustus - mastaba - on Vana-Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. kiilkiri - on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri. Selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. Kiilkiri kujunes umbes aastail 35003000 eKr.
Kidad on vajalikud selleks, et oda jääks looma kehasse püsima ega libiseks enese tekitatud haava mööda uuesti välja. Nöör või tross on vajalik selleks, et harpuunitud looma mitte ära kaotada. Tähtis võib olla seegi, et harpuuni ennast mitte ära kaotada. Harpuunid leiutati vanemal kiviajal. Lõuna-Prantsusmaal Cosquer' koopas on leitud 16 tuhande aasta vanuseid koopamaalinguid harpuunitud hüljestest. Enamik kiviaja tingimustes elavaid hõime tundis harpuune ja mõnigi neist oli harpuunide ehituse oma tehnoloogilise võimekuse piires täiuseni arendanud, näiteks inuitid. Harpuuni on mainitud piiblis Hiiobi raamatus, kus on räägitud, et muistsed juudid ei küttinud kunagi krokodille ja kartsid neid: "Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?“. Kuid piiblis ei kirjeldata lähemalt, milliseid harpuune tollal kasutati. Vasest harpuunid olid tuntud juba Harappa meresõitjatele. Vana-Kreeka ajaloolane
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pigem eraklik, hella südame
· Surnute raamatud Papüüruserull, mis pandi lahkunule hauda kaasa. Seal olid kirjas siis õpetussõnad, kuidas surmariiki pääseda ning seal käituda. · Lühijutud egiptlasi peetakse novellizanri rajajaks. See kasvas välja ülikute hauakambri seintele kirjutatud autobiograafiatest. · Hümnid (ülistuslaulud) jumalatele, püramiiditekstid. · ,,Sinuhe jutustus"- suurim Egiptuse kirjandusteos. Ülik Sinuhe minavormis lugu. Justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Kunst : · Maalingud hauakambrites. · Savikujukesed. Mesopotaamia Looduslikud olud Eufrati ja Tigrise vahelisel alal. Praegune Iraak. Eripärad head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega. Ehitusmaterjalid ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallas
Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1.1 Realism (kirjandus) ........................................................................ 3 1.2 Realism (kunst) ........................................................................... 3-4 1.3 Venemaa realism ............................................................................ 5 2. SISU .................................................................................................... 6 2.1 Ilja Repin ..............................................................................
Amenhotep II (u 1427 u 1400 eKr.) Viimastel eluaastatel määras Thutmosis III arvatavasti noorpõlves kogetut arvestades oma poja Amenhotep II kaasvalitsejaks, tagades nõnda troonijärgluse. Memphises kasvatatud Amenhotep II harrastas sporti ning oli agar kütt, püstitas Giza lähedale steeli, kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega: Tema oli see, kes valdas kõiki sõjajumal Montu oskusi; talle polnud lahinguväljal võrdset. Tema oli see, kes tundis hobuseid; selles arvukas väes ei olnud talle väärilist. Keegi ei jaksanud pingutada tema vibu; võidujooksus jättis teised selja taha. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Nii nagu tema kuulsusrikas isa oli ka Amenhotep halastamatu sõdalane. Kui tema valitsemise algaastail tõstis Süüria riikide liit Egiptuse võimu vastu mässu, surus ta vastuhaku
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-aluste vetejumal, sügavuste i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
