Naturalismi esindaja, prantsuse kirjanik. Raske lapsepõlv-isa suri kui 7-aastane. Jättis pere vaesusesse. Suure raskused gümnaasiumi lõpetamisega, 2x kukkus läbi eksamid. Püüdlused Prantsuse Akadeemiasse. Paar aastat töötu pärast kooli lõpetamist. 1862-Hachette-kunstiretsensioonid. 1865-tutvus oma esimese naisega Meley. 1888-teine naine Rozerot-kaks last. 1876-,,Therese Raquin". 1866-hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. TEGELASED Proua Raquin pudupoe omanik, poeg Camille oli väga haige->põhiline eesmärk, et pojal oleks hea. Camille-proua Raquini poeg Therese-isa tõi proua Raquinile kasvatada(isa õde), kasvasid koos Camill'iga->abiellusid Laurent-Camille' töökaaslane, Therese'i armuke. Michaud-vana tuttav, iga neljapäev mängisid dominot ja jõid teed. Grivet-Camille' ülemus Olivier-Michaud' poeg Sisukokkuvõte Therese' oli harjunud Camill'iga ja et teda poputatakse. Therese'ile ka rohtusid, kuigi ta polnud haige. Proua tahtis, et noored
haigeks. Siberis meeldib Sonja kõikidele - nii külaelanikele kui vangidele, töötab õmblejannana ja hoolitseb truult Raskolnikovi eest. Viimast eriti ei sallita, aga sellestki pole midagi. Too jääb vahepeal haigeks ja umbes sellel ajal hakkab ka tõeliselt Sonjat armastama - tulevik tundub helgem ja mõlemad on valmis veel 7 aastat ära kannatama. Kõik tundub armastuse mõjul kergem - ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla. ,,Therese Raquin" Peategelased: Therese, Camille, Laurent, proua Raquin Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood. Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese'i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes on noorena pidevalt haige ning surmasuus
6 la paume [poom] – peopesa, le jeu de paume – teatav pallimäng, tennise eelkäia 7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) – kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes’i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes tõllas), et loobus senistest poliitilistest veendumustest; liitus konstitutsioonile monarhia pooldajatega; giljotineeriti Terrori ajal 8 Bailly [bai´ji], Jean Sylvain (1736-1793) – kolmanda seisuse vanim ja lugupeetavaim esindaja Generaalstaatides; ajastu tuntuim astronoom, Teaduste Akadeemia liige; mängis otsustavat rolli Rahvuskogu ja Asutava Kogu loomisel; esimene
raamatut on tõesti raske käest ära panna. TEOSE AJALOOLINE SKEEM Autor kirjeldab oma raamatus ,,Iluasjake'' just tänapäeva põhilisi probleeme, millega me kõik alati pahuksis oleme, ehk siis suhteid. Eriti karmilt käsitleb ta tibielu, mis võib tõesti olla igav ning tekitada iluasja tunde. Ta kirjeldab väga tüüpilist tänapäeva abielupaari, kelle kooselu on pealtnäha väga roosiline ning tore, ent mille all on peidus nii mõnigi maetud kirves nagu näiteks armuke. Kindlasti on autor oma teose ainestikuks mõtteid saanud just elust enesest ning neid siis osavalt raamatusse põiminud. Kuna ka Kerttu enda elu on suhteliselt vaba ning ta saab teha seda, mida ise tahab, siis mõningal määral võib ta ennast seostada ka peategelase Marilyniga, kellel on tänu rikkale mehele palju aega just iseenda jaoks. Ennast kirjeldavates intervjuudes on Kerttu öelnud, et ta on televiisorisõltlane. See on ka Marilyni üheks sagedaseks tegevuseks.
6. 6 kuu möödudes toimub pidu, kus Liza jätab külalistele ungarlannast printsessi mulje. Higgins on kihlveo võitnud. 7. Liza kuuleb pealt Pickeringi ja Higginsi vestlust, kus mehed on õnnelikud, et see katse läbi on ja et Liza saab nüüd endise elu juurde naaseda. Selle peale Liza solvub. 8. Liza ja Higginsi vaidlus. Liza isa abiellub tüdruku võõrasemaga. Lizal on plaan abieluda Freddyga, kes neidu tema enda pärast armastab. "SINILIND" M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid · Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu)
6. 6 kuu möödudes toimub pidu, kus Liza jätab külalistele ungarlannast printsessi mulje. Higgins on kihlveo võitnud. 7. Liza kuuleb pealt Pickeringi ja Higginsi vestlust, kus mehed on õnnelikud, et see katse läbi on ja et Liza saab nüüd endise elu juurde naaseda. Selle peale Liza solvub. 8. Liza ja Higginsi vaidlus. Liza isa abiellub tüdruku võõrasemaga. Lizal on plaan abieluda Freddyga, kes neidu tema enda pärast armastab. "SINILIND" M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu)
Lahendus: Gatsby maetakse maha, Nick meenutab veel romaani lõpus Gatsbyt ja ütleb: ,,Gatsby uskus rohelist tuld, seda ohjeldamatult tulevikku, mis meie eest iga aastaga ikka enam ja enam taandum. Teose tegelased Peategelane/peategelased: Kõrvaltegelased: Nick Carraway- jõukast Kesk-Lääne Meyer Wolfsheim- Gatsby hea sõber suguvõsast mees Myrtle Wilson- Tomi armuke Jamez Gatz e. Jay Gatsby- heast perekonnast, päranduse saanud ja Jordan Baker- tuntud golfimängija Oxfordis õppinud mees George Wilson- Myrtle abikaasa Daisy Fay- Tom Buchanani naine Henry C. Gatz- Gatsby isa Tom Buchanan- Daisy Fay abikaasa Tegelase analüüs Lihtne tegelane: Tom Keeruline tegelane: Gatsby · Südametu ja jõhker. · Hooliv ja hea.
kaardimängus maha 43 000 rubla. Võlg tuli ära maksta, aga mis siis, see käib elu juurde. Kui vana krahv Rostov suri, siis selgus, et perel hulk võlgu. Keegi ei nõua neid kohe, nii armas perekond, et nende võlaga võib oodata. Suuremeelsed, heatahtlikud, väga tugevate omavaheliste emotsionaalsete sidemetega, väga musikaalsed. Siit on kõige olulisem Natasa Rostova, tema selle raamatu naispeategelane. Loomulikult on Rostovide pojad sõjas Napoleoni vastu, üks nendest hukkub ja kogu perekond elab seda väga valuliselt üle. Kõik Natasa üleelamised selles peres sellised, mida koos aidatakse üle elada ja pole kunagi niisugust peremudelit, et iga üks vaatab ise, kuidas hakkama saab. Natasa rostova teose alguses on 13aastane, 1805. Aastal. On siis tunneteinimene, väga kaunis, naiselik, kelle naiselikkus on nii võluv, et kui on 14aastane, tehakse talle esimene abieluettepanek. Armastus ongi temale kõige olulisem elus
ei suutnud välja kannatada tema haiguse pärast, mis rikkus ta ilutunnet. Aasta lõpul oli ta tagasi Londonis, kus hakkas sissetuleku saamiseks pidama loenguid ,,Ilusast majast" ja ,,Kunsti olemusest", millest saadud tulu pillas ta igale poole laiali. Sissetuleku puudusel hakkas ta naistelehe toimetajaks. Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk. 1890. aastal ilmus ,,Dorian Gray portree". Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A Woman of no Importance" (1893), nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja. Teoseid kirjutas ta vaid raha ja kuulsuse pärast. Wilde elu sisuks oli veel mõnutsemine ja maitsmine, sest selles peitus tema jaoks kogu õnn ja unistus. Kirjanikus tõestus tema enda öeldud ütlus: mitte midagi teha olevat raskeim töö. Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891
Vahejuhtumist Vennaskonnaga, nagu Zedka neid kutsus, oli möödunud kolm päeva. Veronika kahetses mitte, et ta oleks mehe reaktsiooni kartnud, vaid sellepärast, et oli teinud midagi teistsugust. Nii võib ta varsti tulla mõttele, et elul pole viga midagi see oleks asjatu kannatus, seda enam, et varsti jätab ta selle maailma igal juhul. (,,Veronika otsustab surra" lk 49) Kohtumine Eduardiga pani teda taas järele mõtlema ning igatsema seda, mis võimatu. Kõik need päevad, mis ta veetis teadmisega, et see võib olla viimane, äratasid temas vastapandamatu tahte siiski veel ühe korra proovida. Segaduses tüdrukust oli lõpuks saanud eneseteadlik ja hulljulge naine, kes oli õppinud hullumeelsusest ja hullumeelsetelt. Kui teadaolevalt oli jäänud elada veel 24 tundi, julges Veronika lõpuks tunnistada, et elada on eriline võimalus. Ta oli leppinud olukorraga ning ei võidelnud enam selle vastu südames oli rahulolu
Isa Goriot halastamatu arenemine, mis viib isiksuse täieliku kokku varisemiseni. See on isa Goriot armastus, mis selleni viib. Vohab nagu hingevähk ja lämmatab lõpuks kõik teised tunded. Alguses tundub olevat võimalus teda päästa, kuid ohvrilt ohvrile, järelandmiselt järelandmiseni viib täieliku laostumiseni. Armastus tütarde vastu muutub hulluseks. Ei tunnista ühtki sotsiaalset ega moraalinormi. Goriot ei arutle, mõista kohut, ta armastab. Claire de Beauséant uskus liialt armastust. Proua Vauquer pansioniomanikust leskproua Proua Courure vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma
Tema näidend "Imelik Mees" peegeldas tollaseid seisukohti õpilasühiskonnas: viha ainuvalitsejaga riigikorra ja pärisorjuse vastu. 1832. aastal peale oma tagurliku professoriga tekkinud vastuolusid lahkus ta ülikoolist ning läks Peterburis asuvasse militaarkooli. Koheselt peale kooli lõpetamist ja ratsaväe alama auastme saamist 1834. aastal määrati ta Peterburi lähedal, Tsarskoje Selosse Hussari Ihukaitse rügementi. Noore ohvitserina veetis ta märkimisväärse osa oma ajast pealinnas ja tema kriitilised tähelepanekud sealsest aristrokaatide elust said näidendi "Maskeraad" aluseks. Aeg, mil Lermontov oli sügavalt, samas ainult ühepoolselt, kiindunud Varvara Lopukhinasse, tunne, mis kunagi ei temast ei lahkunud, peegeldub tema " Ligovskaja hertsoginnas" ja testes töödes. Lermontovi vapustas tõsiselt 1837. aasta jaanuaris suure poeedi, Puskini, surm duellil. Ta kirjutas
selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vanapagan tahab kolme tilka verd ning annab siis kratile eluvaimu sisse. Kratt räägib Hansule igasuguseid armastuslugusid ning Hans kuulab teda terved päevad ja öösel käib preili juures. Hansu armub Liina, kes käis teda libahundina iga öö kuulamas. Rehepapp korraldab Hansu ja Liina kohtamise öösel pimedas. Kui hansu kratt sulab, siis tuleb Vanapagan Hansu hinge nõudma ning keerab Hansu kaela kahekorra. Kui
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist
on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Ackley ja Stradlater olid Holdeni ,,sõbrad", kes tal aeg-ajalt südame pahaks ajasid, aga polnud ka kõige hullemad. Stradlater oli Holdeni toanaaber Pencey´st, keda ta veidi põlgas, kuid samal ajal ka kadestas
Oktoober 2008 Ajalooline romaan ''Anne Boleyni õnn ja hukk'' Robert Widl 1 Anne Boleyn kes ta oli ? Anne Boleyn (1501 või 1507 19. mai 1536) oli Inglise kuninga Henry VIII teine abikaasa ning kuninganna Elizabeth I ema. Anne oli krahv Thomas Boleyni ja tema naise, Norfolki krahvi Thomas Howardi tütre Elizabeth Boleyni tütar. Tema vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühiajaliselt. Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kes omandas seal vägagi kahtlase kuulsuse, olles maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja tagasihoidlik. Henry VIII abielu (aastast 1533) Annega, nagu ka viimase hukkamine, oli osa keerulisest Inglise reformatsioonist. Anne ise oli tuline kirikureformide pooldaja.
Ta ei meeldinud minule alguses. Just sellepärast, et ma lootsin ja ootasin, et Hannes ja Niida abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga. Ühel õhtul võttis Hannes julguse kokku ja läks Niida juurde läbi akna. Tüdruk ei olnud sellega päris nõus, kuid siiski lasi poisi sisse. Tundmata ohtu, et Niida isa teada võiks saada, siis käis Hannes seal päris tihti. Aga ega see enam kaua kestnud. Nagu arvata oli, sai isa Jaan sellest teada. Hiljem ta rääkis poisiga, et seda enam ei korduks ja nii siis lõppes Niida ja Hannese suhe.
Arvatakse et ta on parenenud. Seda ta kindlasti oli aga tugevatele erutustele ta ei suuda ikka vasti pidada. Venemaale tulles tutvub M. Kaugete sugulastega kindral Jepantsini perekonnaga. Aglaja jätab vürstile erilise mulje, aga samal päeval kuuleb ta veel ühe teise naise Nastasja Filippova lugu. Tema iluga kaubeldakse. Mõskin saab suure päranduse ja peale seda palub ta N. Kätt. N. Ei võta seda vastu ja sõidab Rogoziniga Moskvasse, M. Järgneb neile. N. Ei suuda valida, ta armastab M. Aga samas jookseb altari juurest Rogozini juurde. M koos ei ole ta selle pärast, et tema arust on M liiga täiuslik tema, oma ilu müüja, jaoks. Hiljem saab M aru ,et ta tunneb raohken kaasa N, armastus puudub. Siiis märkab ta et Aglaja armastab teda ja nad teatavad kihlusest. See neil väja ei tule. M põgeneb koos N. Altari eest laseb jalga N jälle. Rogozin N ei mõista ja tapab ta. Ja siis läheb otsima lohutust M käest. Selle hingelise erutuse pärast läheb M arust ära ja ta
Seda seetõttu, Myshkin on veetnud viimased neli aastat vaimuhaiglasse Sveitsis. Ilma reservi, aga Myshkin jagab seda tegelikult koos Rogozhin ja Lebedyev. Ta isegi ei tundu võta natuke õigusrikkumise sarkastiline toon oma uusi tutvusi päringuid, ja ta isegi naerab koos nendega. Nagu Rogozhin riikide Myshkin on oma olemuselt püha- loll. Tema enda sõnul räägib ta Myshkin "Sa oled out-ja-out püha loll, ja Jumal armastab meeldib sulle." Rogozhin ka jutustab oma elust. Mõned kuud tagasi Rogozhin varastas suure summa raha isalt osta paar teemant kõrvarõngad linna ilu, Nastasya, naine, keda ta kirglikult armunud. Pärast ta Nastasya kõrvarõngad, isa teada ja sai väga vihaseks. Vaevu põgenedes isa viha, Rogozhin laenatud raha ja põgenes oma tädi majja kolida teise linna, kus ta haigestus. Ta oli just tagasi, kui uudis tema isa surmast ja äsja päritud raha jõudnud teda
- Sauna Madis - Andrese abiline - Karja- Eedi- - Kaarel- Tagapere sulane, kõige tugevam enne Andrese tulekut - Mai- tagapere tüdruk, armastasid Kaarliga teineteist - Kaie- uus teenijatüdruk, kui Juss ja Mari lapse said; 30a, tuima näoga ja tuhakarva juustega, Krõõdal ta ei meeldinud kuna ta oli vana jal lastel polnud temaga tore - Sauna Jaagup- uus sulane peale Jussi surma - Põlluotsa Roosi- Jaagupi salajane armuke, kuid tal oli veel teisigi - Leena (talutüdruk)- talle meeldis Jaagup kuid see ei pannud teda tähelegi - Sauna Miina- lahkub kuna jaagup oli teinud ta rasedaks - Laulu-Lullu- tegi Andresest ja Marist laulu, et and olid juba enne oma kaaslaste surma üksteise vastu huvi tundnud - Aaseme ja Hundipalu rahvas - Hundipalu Tiit- Indreku ristiisa - Karjapoiss Atu- Liisile ja Maretile meeldis temaga mängida
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Tema romaane võib jagada kaheks: Sotimaa minevikuga seotud teosed ja ingliseteemalised teosed. Tema teosed on realistliku ja ajaloolise taustakirjeldusega, kuid sisaldavad romantilist seiklust. Ta kasutab teostes sageli kahe vastaspoole konflikte, kuid peategelane ei kuulu kummalegi poolele. Ta jäädvustas oma ajaloolisi romaane objektiivselt, kuigi ta suhtus näiteks Napoleonisse väga kriitiliselt. 7. Cooper (1789-1851) Sündis 1789 New Yorgi osariigis, ta isa oli mõisnik. Oli protestant, ei tunnistanud vaimulikku seisust, polnud kirikut. Ta isa oli linnaomanik ja linnanimi oli seepärast Coopertown. Lapsepõlves õppis Cooper loodust armastama. Hariduse sai kohalikus põhikoolis ja 13-aastaselt läks Yale'i ülikooli. Ta haridustee lõppes mõne aasta pärast. 17-aastaselt läks meremeheks, oli 4 aastat ja lõpetas sellega töö ära. Avaldas romaaani ,,Salakuulaja", seda nimetatakse esimeseks ehtseks ameerika romaaniks. See oli suurteos. Kirjutama hakkas oma 30ndates.
Ta sureb. 3 Ernst Graeber koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
15. ,,Idioodi" lähivaatlus ,,Idioot" Tegevus toimub 19. sajandi teisel poolele Venemaal, peategelane vürst Mõskin saabub Sveitsist tagasi Venemaale, kus ravis tiisikust. Vürst armub naisesse, Nastasja Filippovnassem et teda päästa hukatusest. Nastasjat oli noorelt ära kasutanud Totski, kes tahtis teda mehele panna, et ise abielluda. Vürst abiellub ning peab tegema valiku kahe armastatu vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu Nastasja põgeneb mehe juurde, kes teda armastab. Ragozin tapab Nastasja oma hullumeelses armastuses. Varsti tabab uus haigushoog, ta saadetakse tagasi Sveitsi. (ma EI ole näinud hullemat sisukokkuvõtet, for crying out loud). Pealkirja tõlgendused: 1. Mõskin oli täiuslik inimene südamelt hea, teistest erinev. Teised pidasid teda sellepärast idioodiks. 2. Mõskini haigus muutis ta vaimselt ebaterveks. 3. Kuuldused eelnevast elust tekitasid kõlakaid, et Mõskin on idioot. 4
· Nõutakse loominguvabadust · Geeniuse kultus. Leitakse, et kunstinik (kirjanik) on erandlik inimene, kes seisab tavainimsestest kõrgemal. Igasugune kunstilooming on isiksuse väljendus. Rõhutatakse individuaalsust ja isikupära. · Headuse ja kurjuse vaheline võitlus on üks kesksemaid teemasid romantilises kirjanduses · ,,Igapäevasus on kunsti surm," ütleb Hugo ,,Cromwelli" eessõnas. Sellepärast armastab romantiline kirjandus erandit, ebatavalisust. Romantilised kangelased on erandlikud, titaanlikud, uhked, väga kirglikud, kuid sageli ka üksikud ja õnnetud inimsesed, kes põevad endas maailmavalu (Childe Harold, Jevgeni Onegin) · Fantaasia- ja müstikalembus. Armastatakse salapäraseid asju. Sellepärast populaarne keskaeg salapärane ja müstliline aeg (Walter Scott). Keskajas nähakse ideaali, vastandatakse tänapäevale.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palus Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburri ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle
b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige
· Bel Ami võrgutava välimuse hukatuslikkus. Tänu oma võluvale välisele ilule oli Georges'il võimalik saavutada kõik, mida tahtis. Ta oli naiste jaoks vastupandamatu ning põhjustas neile sellega suuri kannatusi. Kui mees poleks olnud ,,bel ami", oleksid kindlasti paljud perekondlikud katastroofid olemata olnud. · Abielurikkumise probleem. Teosest jäi mulje, nagu oleks iga normaalse abielupaari vähemalt ühel osapoolel armuke. Selline kultuur on aga ebaterve. Abielu peaks olema toimunud inimesega, keda tõeliselt ihaldad, sel ajastul eksisteeris armastusabielusid aga üsna vähe. Truudusetust ja ebamoraalsust sellisel moel võib pidada mitmete probleemide algpõhjuseks. Sisu 1. Kitsikuses Georges Duroy kohtab tänaval vana pataljonikaaslast Forestier'd, kes talle tööd pakub. 2. Duroy saab tänu sõbrale töö väikese kasvava ajalehe Vie Francaise'i poliitikaosakonnas. 3. Duroy saab tuttavaks Mme de Marelle'iga. 4
50ndate esimesel poolel ainult "antisovetsinat", mille avaldamisest ei saanud mõeldagi. 1950. aastal kirjutas ta laagriromaani "Põhjavalgus", mille algus oli tehtud juba laagris. 1951. valmis kunstnikuromaan "Laevad kaotavad tüüri" ja seejärel jällegi vanglajuttude kogu "Kirjad minu haiglast". Veel 1958. aastal on Kaugver seitsme päevaga kirjutanud mugandumist ründava lühiromaani "Sillad põlevad". Nendest romaanidest on tänaseks avaldatud ainult "Laevad kaotavad tüüri" seegi postuumselt 1993, kui tütar leidis pärast isa surma sahtlist ammukirjutatud ja sahtlipõhja maetud käsikirja, mida Kaugver ehk ise kunagi avaldada ei tahtnudki. Avalikkuse ette tuli Kaugver 1956. aastal Loomingus avaldatud novelliga "Doktor Kollom". 1959. aasta romaanivõistlusele saatis ta surnud metsavenna päevikuna esitatud romaani "Võõra mõõga
1941 “Ekke Moor”. Põgenes paadis, kaasas käsikiri. 1944 põgeneb perega Rootsi. 1945 “Leegitsev süda” sarnaneb “Dekameroniga”. Eestlased teevad Rootsis rasket tööd, samal ajal ilusaid armastuslugusid meenutades (“Kas mäletad, mu arm?”). Selles kajastub kodumaa kaotamise traagika. TOOMAS NIPERNAADI Tegevus toimub Eestis I vabariigi ajal, peategelaseks rändur Toomas Nipernaadi, kes käib suvel mööda ilma ringi, aga talvel on kodus naise juures (Katariina Jee). Nipernaadi armastab jutustada, fantaseerida ja noori naisi ära võluda. Annab lubadusi, mida ei täida, vastutustundetu ja luuleline, vanus neljakümne kanti. Probleemideks kergeusklike inimeste lollitamine ja neis tühjade lootuste tekitamine. Inimesed ootavad lihtsaid lahendusi, kuidas saada rikkaks ja õnnelikuks. Nipernaadi ei hooli teiste tunnetest, tuleb ja läheb siis, kui talle sobib. Probleemiks ka vaene elu, mille tõttu inimestel tekib lootus Nipernaadi lahenduste suhtes. Pilet 4 1
Isa Goriot halastamatu arenemine, mis viib isiksuse täieliku kokku varisemiseni. See on isa Goriot armastus, mis selleni viib. Vohab nagu hingevähk ja lämmatab lõpuks kõik teised tunded. Alguses tundub olevat võimalus teda päästa, kuid ohvrilt ohvrile, järelandmiselt järelandmiseni viib täieliku laostumiseni. Armastus tütarde vastu muutub hulluseks. Ei tunnista ühtki sotsiaalset ega moraalinormi. Goriot ei arutle, mõista kohut, ta armastab. Claire de Beauséant uskus liialt armastust. Esimene Balzaci tõeliselt realistlik romaan ,,Eugenie Grandet" kirjeldab just seda varanduseihalust selle ajaloolises ja olustikulises konkreetsuses. Suurteose võtmeromaani ,,Isa Goriot" põhiprobleemideks on raha ja eetika. Balzaci loomingus on tähtsal kohal detailide tõepärased kirjeldused, millega kirjanik tahab rõhutada esiteks seda, et tema romaanid pärinevad otse elust ja teiseks tuua välja esemete kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
