Linnaehituslikud kooslused ja arhitektuurväärtuslikud objektid Linnaväljaku ansambel: - Mere puiestee koos trepiga - linna kultuurikeskuse hoone - linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone Kesklinn (1940-1950. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Looduse üksikobjektid: Langevoja juga Langevoja joastik asub Sillamäe linna edelaosas. Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut: 1,5 ja 4 meetrit. Joastikust allpool kanjon laieneb ning süveneb veelgi. Kolmesaja meetri pärast suubub oja Sõtke jõkke. Oja on allikatoiteline ning jääb seetõttu suviti kuivaks. Ukuoru juga Ukuoru juga asub Sillamäe linna loodeosas Päite pangal. Juga voolab enne pangalt laskumist uues sängis, sest tõelises Ukuorus voolanud joa sängis asub mahajäetud Sillamäe prügila. Juga jõuab pangani mööda kahe meetri sügavust kraavi ning langeb siis kuus meetrit
3.2 Vetevõrk Lahemaa rahvuspargis asuvad peamised jõed on Altja oja, Kolga jõgi, Loo jõgi, Loobu jõgi, Mustoja oja, Pudisoo jõgi, Valgejõgi ja Võsu jõgi. Klindiastangult laskudes moodustavad jõed jugasid ja joastikke e kaskaade. Kui kogu Balti klindi ulatuses on 34 arvestamisväärset juga-joastikku, siis 31 neist asuvad Põhja-Eesti klindil ja neist omakorda neli asuvad Lahemaa rahvuspargis (Turjekeldri juga, Vasaristi joastik, Nõmmeveski juga ja Joaveski joastik). Joaveski joastikul Loobu jõel on umbes 150 m ulatuses kaheksa madalamat paest astangut, millelt vesi langeb 5,4 m. Nõmmeveski juga, mis asub Valgejõe kanjoniorus Nõmmeveskil, on küll madal (1,2 m), kuid see-eest üsna veerohke. Lahemaa rahvuspargis asuvatest järvedest on suurim Kahala klindilahes paiknev Kahala järv (pindala 346 ha). Klindiesise ala järved kujutavad endast rannalähedasi järvi, mis on merest eraldatud rannamoodustistega ja pärastjääaegse maakerke tõttu. Suurimaks neist on 56,8 ha
annaabi.ee 
