abikõlblikest kuludest (põllumajandusettevõttele põllumajandussuunal kuni 50% abikõlblikest kuludest) Mittetulundusühingule, sihtasutusele või kohaliku omavalitsusele projektitoetus kuni 90 % toetatava tegevuse või investeeringu abikõlblikest kuludest, kui projektis kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks,
Alfred Bernhard Nobel sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis ning ta suri 10.detsembril 1896 San Remo's, kui ta oli 63- aastane. Surma põhjuseks oli ajurabandus. Tema suurimaks saavutuseks peetakse dünamiidi leiutamist 1866 aastal. Nobelil rajas ettevõtteid üle kogu Euroopa. Lisaks oma kodumaale Rootsile oli Nobel tegev ka Prantsusmaal, USA-s, Itaalias, Sveitsis, Suurbritannias ja Saksamaal. Surres oli Nobel üks maailma rikkamaid inimesi. Oma rahast andis ta 32000000 Rootsi krooni sihtasutusele, mille ülesanne oli iga aasta anda ühele inimesele rahaline auhind, kes on aasta vältel oma alal kõige suurema avastuse teinud või kõige suurema panuse andnud. Viis valdkonda, milles antakse auhinnad on: füüsika, keemia, füsioloogia või meditsiin, kirjandus ning rahu. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Nobel
Keegi ei tohi kallutada mind geenidoonoriks saamise nõusolekut andma. 3) Ma ei või nõuda koeproovi andmise, terviseseisundi kirjelduse või sugupuu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise eest tasu. Olen teadlik asjaolust, et minu koeproovil võib olla mõningane kommertsväärtus ja äriühingud võivad saada andmeid anonüümsete geenidoonorite kohta. Koeproovi, tereviseseisundi kirjelduse, teiste isikuandmete ning sugupuu omandiõigus läheb üle sihtasutusele Eesti Geenivaramu. Selle sihtasutuse on asutanud ja seda kontrollib Eesti Vabariik. Sihtasutust rahastatakse äriühingute poolt. 4) Kui ma soovin, siis võin esitada sihtasutusele Eesti Geenivaramu täiendavat informatsiooni enda kohta. Sihtasutus Eesti Geenivaramu võib saada isikuandmeid ning andmeid minu terviseseisundi kohta teistest andmekogudest. Mul on õigus keelata minu kohta Geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine.
....3%st) madalama intressiga 11 Erisoodustuste hulka kuuluvad rahalised väljamaksed mida loetakse palgaks, litasuks-ei 12 Erisooduste sotsiaalmaks isikutatakse- ei, lk 8(juriidiline isik) 13 Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni ...70....%,kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine- lk3 14 Kui juriidiline isik teeb kingituse või annetuse VV nimekirja kandmata mittetulundusühingule või sihtasutusele, ei pea ta sellelt tm-maksma- tõene, väär, lk10 15 Kui väljamakse saaja töötab korraga mitmes töökohas , siis võib maksuvabatulu maha arvata Vaid ühes tööadja poolt valitut töökohas Vaid ühes töötajapoolt valitud ja tööandja kirjlikult teatatud töökohas 16 Füüsiline isik kes alustav ettevõtlust on esimese maksustamisperioodi kestel kohustatud tasuma tulumaksu avansilisi makseid-jah, ei lk4
Käesoleva seaduse § 6 lõiget 5 ei rakendata kohaliku omavalitsuse suhtes, kui kohalikus omavalitsuses on moodustatud kohaliku omavalitsuse arhiiv. (3) Kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse lõpetamisel on omanik kohustatud tagama arhivaalide üleandmise Rahvusarhiivile ning kandma sellega seotud kulud. § 12. Kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendikogu (1) Avalik-õiguslikule või riigi- või kohaliku omavalitsuse muuseumile ja raamatukogule, haridus-, teadus- ja arendusasutusele ning sihtasutusele, kes valdab kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendi- või teabekogu, ei laiene käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 sätestatud arhivaali üleandmise kohustus ega § 8, kui nii on seaduses või asutuse põhimääruses või põhikirjas sätestatud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutustele võib seaduse või asutuse põhimääruse või põhikirjaga laiendada käesolevas seaduses ja arhiivieeskirjas sätestatud dokumentide
2.kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud KMS § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul; 3.riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest. 4.äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele. 5.ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil. Näitkes : Käivet ei teki ettevõtluse huvides kauba, mille väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil või kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena. Kauba eksport: Kauba eksport on see, kui kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja võõrandab ja
Karolinska Instituut- Stockholmis asuv meditsiiniülikool. See on Euroopa üks suuremaid ja prestiižsemaid meditsiiniülikoole.Ülikool asutati 1810. Chalmersi Tehnikaülikool- eraülikool Göteborgis Rootsis. Ülikool asutati 1829. aastal rahaga, mille pärandas William Chalmers vaestele lastele kooli loomiseks. 1937. aastal muudeti ülikool riiklikuks, kuid alates 1994. aastast on see taas erakool ning kuulub sihtasutusele. Ülikool keskendub loodusteaduste, tehnoloogia ja arhitektuuri õpetamisele. Lundi Ülikool- See on Rootsi vanuselt teine ülikool (asutatud 1666), mis on korduvalt valitud maailma 100 tippülikooli hulka. Ülikoolil on seitse teaduskonda ning seal õpib üle 40 000 tudengi. Ülikoolil on osakonnad Malmös ja Helsingborgis ning kohalikud õppekeskused veel seitsmes linnas, lisaks laialdane internetipõhine kaugõpe. Ülikoolis on võimalik õppida
1970 - Tallinna helistuudios valmis esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri "Epüfon". 1993 - Tallinnas pimedate ühingu ettevõttes loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliajalehti ja -ajakirju. 1994 - Heliraamatute stuudiost loodi sihtasutus Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus. Selle osana alustas tööd ka punktkirja trükikoda. 1995 - Tallinnas asunud pimedate ühingu ettevõtte raamatukogu heliraamatud ja punktkirjas raamatud anti üle sihtasutusele. 1996 - Heliajalehtede ja -ajakirjade stuudio hakkas tööle sihtasutuse osana. 5 1998 - Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus. 2001 - Sihtasutus Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti Pimedate Raamatukogu. 2004 - Eesti Hoiuraamatukogu filiaalina loodi Eesti Pimedate Raamatukogu. Sihtasutus Eesti
Jakob von Uexküll tundis, et see ei ole adekvaatne reageerimine nendele suurtele väljakutsetele, millega inimkond silmitsi seisab. Ta tahtis ,,tunnustada nende jõupingutusi, kes võtavad käsile neid probleeme otseselt, leiavad praktilisi lahendusi sellistele väljakutsetele nagu õhu saastatus, pinnas ja vesi, tuumasõja oht, inimõiguste rikkumine, vaeste viletsus ja kannatus ning jõukate liigtarbimine ja vaimne vaesus". Von Uexküll lähenes esialgu Nobeli Sihtasutusele ettepanekuga luua kaks uut auhinda, millest üks oleks ökoloogiale ja üks, mis on oluline maailma rahvastiku vaeste vähemuse heaolule. Ta pakkus välja finantsilise panuse, kuid tema ettepanekule öeldi ära. 3 Siis otsustas ta üles seada The Right Livelihood Awards, mis esitleti Rootsi parlamendis päev enne Nobeli preemiate jagamist ning tihti viitas sellele kui Nobeli preemia alternatiivile.
arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. (2) Eeskiri kehtib: 1) Rahvusarhiivile; 2) kohaliku omavalitsuse arhiivile; 3) asutusele ja isikule, kes täidab avalikke ülesandeid avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide osas (edaspidi asutus). (3) Avalik õiguslikule või riigi- või kohaliku omavalitsuse muuseumile ja raamatukogule, haridus-, teadus- ja arendusasutusele ning sihtasutusele, kes valdab kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendi- või teabekogu, kehtib eeskiri „Arhiiviseaduses” sätestatud ulatuses vastavalt seaduses või asutuse põhimääruses või põhikirjas sätestatule. § 2. Mõisted (1) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) arhiiv on asutuse või isiku dokumentide terviklik kogum; 2) avalik arhiiv on arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses;
personali juhtimisel. Personal- 3-4 töötajat, peaksid oskama suhelda inimestega, samuti peaks olema teadmisi antud tegevusalal. Väljaõppeid tuleb korraldada pidevalt, kuna tegemist on väga kiiresti areneva tegevusalaga. Alguses oleks kindlasti tegu vaid perekonna ettevõttega, kui hiljem oleks vaja ka abipersonali, siis neid saab juurde palgata. 5. MAKSUMUS JA RAHASTAMINE Projeksti rahastus tuleks rahastajatelt või/ja projektidest, mida kirjutatakse Ettevõtte Arendamise Sihtasutusele (EAS’ile). Stardikapitaliks on 2 558 €. Investeeringud suunatakse töötajatele, nende koolitamisele ja spetsiaalsete vahetite ostmisele. 6. PROJEKTI RISKIFAKTORID Kõige suuremaks riskiks on majanduslangus, mille käigus ei saa potensiaalsed kliendid reisida ja sellega kaasneb ka meie ettevõtte majanduslik langus. Riskidest parema ülevaate saamiseks koostti lühike SWOT-analüüs, mis näitab ära meie konkurentide tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.
aastal ulatuslikult mitte ainult Helsingis, Jyväskyläs ja New Yorgis, vaid ka Tallinnas ja Tartus. Rotermanni soolalao galeriil oli märtsis Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Aalto fondi korraldatud näitus Aalto: Kolm objekti Eestis. Sama näituse toomisest Tartusse oktoobris kujunes tõeline suursündmus, seda tänu Soome Instituudi initsatiivile. Näitusega ajastati professor Tammekannu villa müügidokumintide allakirjutamine Turu Ülikoolile, täpsemalt Turu Ülikooli Sihtasutusele. Soome Instituudi Tartu osakonna eesvõttel korraldati Tartu Ülikooli raamatukogus Tartu Aalto-näituse avamispäeval ka konverentsseminar. Aalto aasta tähistamine Eestis lõppes Tallinnas Rotermanni soolalaos suure Aalto ülevaatenäitusega Kosketuksia Aaltoon, mis kujunes väga menukaks. 10 Aalto on Eestis tuntud ja hinnatud. Me oleme uhked, et Aalto eestirootslasest
Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. Sihtasutuse asutaja võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Sihtasutuse võib asutada testamendi alusel. Kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat, võivad nad kõiki asutaja õigusi teostada ainult ühiselt, kui asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Asutaja õigused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Isik, kes annab vara sihtasutusele üle pärast selle asutamist, ei omanda sellega asutaja õiguslikku seisundit. Sihtasutus asutatakse asutamisotsusega, milles tuleb märkida: 1) sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress; 11 2) asutajate nimed ja elukohad või asukohad ning aadressid, samuti isikukoodid või registrikoodid; 3) asutaja poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus;
Võlgnikule kuuluvad raamatupidamisdokumendid, perekonnaürikud, abielusõrmused, ordenid ja teenetemärgid Kunstjäsemed, prillid ja muud kehapuude tõttu vajalikud abivahendid, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab; Võlgniku perekonnas toimuvateks matusteks vajalikud esemed; Riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumikogu ning sellesse kuuluvad museaalid, samuti sihtasutusele kasutada antud riigi muuseumikogu või museaalid; arhivaalid; Muud asjad, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega. TMS-s puudub regulatsioon mittearestitavate kinnisasjade kohta seega võib kinnisasja alati arestida. - Erandiks, millal muidu mittearestitava asja arestimine on lubatud, on omandireservatsiooniga müügi puhul müügihinna võlgnevuse sundtäitmine (tehniline vahend).
Omaette väärtus on vaatetorni ja raba infotahvlite tekstid ja pildid. 1,5-2 tundi aega saab paremini sisustatud kui telekast loodusfilme vaadates. Emajõe algusesse Tartu - Viljandi maantee ääres Kolga-Jaani ja Rannu valla piiril asuvale Rannu- Jõesuu puhkealale on ehitatud turistide tarbeks ökoloogilistest materjalidest (puit, puitlaast, savi, põhk) hoone - Võrtsjärve külastuskeskus. Ehitis on rajatud järve ümbritseva 7 valla koostöös ning kuulub Võrtsjärve Sihtasutusele. Sealt saab eelkõige infot puhke- ja turismivõimaluste kohta Võrtsjärve ümbruses ning tellida kalepurjekasõitu. Hoone on sobilik mitmesuguste ürituste (koolitused, seminarid jms) läbiviimiseks. Võrtsjärve kaldal asuval puhkealal on ka puidust vaatetorn ning paadisild. Sobilik paik paatide vettelaskmiseks. 4 Uuringu eesmärgid Uuringu esmärgiks on teada saada: 1
aastases riigieelarves ette vahendid toetuse eraldamise ja kasutamise järelevalvega seotud toiminguteks. [RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008] (16) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud määrusega lubada haridus- ja teadusministril lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse eraldamise, kasutamise järelevalve ning tagasinõudmise ülesanded halduslepinguga osaliselt üle anda sihtasutusele, mille asutajaks on riik. [RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008] (2) Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab direktor. [RTI 2010, 41, 240 - jõust. 1.09.2010] (3) Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse
tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 90 inimest. (3) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik- õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale. § 92. Ülevaatuse kohustus (1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisti, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 15 inimest.
Näiteks Firenze kaupmees Francesko di Marco Datini asutas 1390. aasta paiku kontserni, mis koosnes 82 ettevõttest ja harukontorist, mis tegutsesid Hiinas, Alžeerias, Inglismaal, Lissabonis, Aleksandrias ja mujal. Sellega pandi sisuliselt alus kapitalismile, aga ka globaliseerumisele ning sularahata arveldustele. Datini oli oma ärides võrdlemisi suur autokraat ja olemuselt isekas kapitalist. Datini suri 75 aasta vanusena 1410. aastal ja kogu oma vara pärandas ta heategevuslikule sihtasutusele. Olles viimaks mõistnud, et on oma varanduse teeninud lihtsaid inimesi ära kasutades, kinkis ta kõikidele oma orjadele vabaduse. Kuigi Datini püüdis enda poolt sünnitatud ebaõiglust heastada, oli džinn juba pudelist välja lastud. Kasumi teenimisele orienteeritud kapitalismi haare hakkas järk-järgult laienema ja kogu maailmas endale suuremat eluıigust nõudma. Milline oli Ameerika Ühendriikide roll demokraatliku ühiskonna arengus ja ühistute tekkes?
pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid. Turismiinfokeskus on paragrahv 26 lõige 1 järgi koht, mis kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. 5 Turismiseadused on väga kasulikud, eriti kui õpitakse turismi või töötatakse turismi valdkonnas. Riigiteatajast on väga mugav ning kiire vaadata vajalikud seadused üle, et veenduda, et asjadest on õigesti aru saadud ning saada enda kõhklustele vastused ning kinnituse. Lisaks annavad erinevad seadused kindlustunde, et asi on 100. protsenti õige ning korras. Väga tänuväärne on see, et internetis on kõik seadused kodanikule nähtavad
Käive on: kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Kauba või teenuse omatarve. Kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Kauba sundvõõrandamine tasu eest. Käivet ei teki: kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta. äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele. ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil. Kauba eksport Kauba eksport on: Ühenduse kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt. Imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise
D K Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega: Majandusaastaaruanne;Audiitori järeldusotsus; Kasumi jaotamise/kahjumi katmiseettepanek; Tegevusaruanne; Raamatupidamise aastaaruanne Audiitorkontrolli kohustus (1) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik: * igale aktsiaseltsile, * riigiraamatupidamiskohustuslasele, * kohaliku omavalitsuse üksusele, * avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, * riigieelarvest eraldist saavale erakonnale, * sihtasutusele, mille asutajaks on riik. Auditi kohustus kui raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) tulu 2 milj. eurot (31,29 milj. krooni); 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 milj. eurot ; 3) keskmine töötajate arv 30 inimest; või vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) tulu 6 milj. eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 milj. eurot; 3) keskmine töötajate arv 90 inimest.
aruande riiklikule riigihangete registrile esitamise korda. Hanketeade halduslepingu sõlmimiseks ja sellele vastav aruanne ning vajaduse korral aruande lisa avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, arvestades riigihangete seaduses sätestatud tähtaegu. Haldusülesande täitmine riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega eraõigusliku juriidilise isiku kaudu: (1) Vabariigi Valitsuse otsusega volitatakse haldusülesanne täitmiseks riigi äriühingule, riigi sihtasutusele või äriühingule, milles riigil on enamusotsustusõigus. (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatakse haldusülesanne täitmiseks äriühingule, mille ainus osanik või aktsionär on vastav kohalik omavalitsus või milles vastaval kohalikul omavalitsusel on enamusotsustusõigus, või sihtasutusele, mille ainuasutaja on vastav kohalik omavalitsus. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule haldusülesande täitmiseks
Lisaks sellele reguleerib vaegkuuljate ja kurtide õigust saamaks asutuses tõlketeenust suulise asjaajamise puhul ning tagab, et töötajale või ametnikule jagataks tööalast informatsiooni eesti keeles, kui seadus ei sätesta teisiti. (Keeleseadus 2015) § 10. „Asjaajamiskeel“. Vastavalt sellele paragrahvile toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asjaajamine eesti keeles. Lisaks kehtib see nõue ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Samuti sätestab, et Kaitseväe ning Kaitseliidu teenistus- ja käskluskeel on eesti keel, kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutus sätestatakse asjakohaste seadustega ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnik esineb Eesti eestikeelses meedias eesti keeles. (Keeleseadus 2015) § 11. „Püsielanike keele kasutamine asjaajamiskeelena. Paragrahv kaitseb
· Koosta äriplaanile osa ,,Finantsprognoosid". ÜLESANNE · Koosta äriplaanile osa ,,Kokkuvõte". · Koosta äriplaanile sisukord kasutades arvutitarkvara võimalusi. 25 Äriplaan 4. ÄRIPLAANI NÄIDIS 26 Äriplaan Eesti Regionaalarengu Sihtasutusele FIE RUDOLF METS RUUDI TURISMITALU Äriplaan regionaalpoliitilise laenu taotlemiseks Koostas Rudolf Mets Kuressaare Märts 2002 27 Äriplaan Sisukord SISUKORD.................................................................................................
järgmisel perioodil Muud lühiajalised võlad Võlad hankijatele .............. LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU Pangalaenud Muud pikaajalised kohustused PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU Põhikapital .................. Eelmiste aastate kasum/kahjum Aruandeaasta kasum/kahjum OMAKAPITAL KOKKU PASSIVA KOKKU 25 Äriplaan 4. ÄRIPLAANI NÄIDIS Eesti Regionaalarengu Sihtasutusele RUUDI TURISMITALU Äriplaan regionaalpoliitilise laenu taotlemiseks Koostas Rudolf Mets Kuressaare Märts 2002 26 Äriplaan Sisukord SISUKORD........................................................................................
EUR. sõltuvad tehinguväärtusest, mis sõltub osakapitalist 8 Tasu suurus sõltu aktsiakapitali nimiväärtuse suurusest, tabelis on tasu väikseimailt võimalikult aktsiakapitalilt nimiväärtuselt 25 000 EUR. sõltuvad tehinguväärtusest, mis sõltub aktsiakapitalist samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest. liikmete üldkoosolek (põhikirjas Kõrgeim organ ettenähtud ülesandeid saab täita puudub
raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 90 inimest. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale. Raamatupidamise aastaaruanne (RPS § 15) Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta
Palmse rüütlimõis asus Kadrina kihelkonnas Virumaal ning on tänapäeval Lääne-Virumaal, Haljala vallas Palmses. Mõisakompleks jääb Lahemaa rahvuspargi territooriumile. Tänapäeval leiab mõisas külastajatele ja turistidele hulgaliselt tegevust; mõisas on ka väljapanekud-näitused, süüa saab nii kõrtsis kui restoranis. Historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Korraldatakse erinevaid (peamiselt kultuuri-) üritusi. Alates 2002. aastast kuulub mõis Sihtasutusele Virumaa Muuseumid. 2015. aasta seisuga on Palmse mõisa seisund Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.19 29 Palmse mõisa peahoone enne uuendusi. Allikas: MKA 30 Palmse mõisa peahoone pärast uuendusi. Foto: Jaan Väli 2004 2004 Mõisakompleksi ajalugu on kirju ja tänaseni üsna hästi dokumenteeritud. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa
Nii võivad ühe ja sama mittetulundusühingu liikmeteks olla ka füüsilised ja juriidilised isikud koos. Sihtasutuse asutamine on mittetulundusühingu omast mõnevõrra keerulisem. Nõutav on notariaalselt tõestatud asutamisotsus, millega kinnitatakse nii sihtasutuse põhikiri kui määratakse juhtorganite liikmed. Kuna sihtasutusel liikmeid ei ole, on siin riigi poolt tagatud, et asutaja tahet ei saaks teised isikud hiljem muuta. Sihtasutusele vara üleandmise jaoks on samuti kehtestatud ranged protseduurireeglid, mis on sarnased aktsiaseltsi sissemaksete tegemisega. Mittetulundusühingu nimele ei kirjuta seadus ette muid nõudeid peale selle, et nimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest. Nii võib selles nimes olla kasutatud erinevaid isikute ühendusele viitavaid täiendeid nagu “ühing”, “liit”, “assotsiatsioon”, “koda” jne
suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest. Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Riigivapi seadus Kehtestatakse Eesti Vabariigi riigivapi heraldiline kirjeldus ja kuju ning riigivapi kasutamise tingimused ja kord. Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel. Riigivapiga pitsatite ning dokumendiplankide registreerimine. Riigivapiga pitsatite ning dokumendiplankide hoidmine ja hävitamine. Raamatupidamise seadus Raamatupidamise korraldamine
kontrollorganite liikmetele ega eespool loetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasle, abikaasa õele või vennale lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse iseloomu ja põhikirjaliste eesmärkidega ei maksa oma töötajatele ega juhtimis- või kontrollorgani liikmetele suuremat tasu, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses Nimekirja ei kanta MTÜ-d või SA-d:
Asjade kogum- mitmest iseseisvast asjast koosnev kogum, mis teenib ühtset majanduslikku eesmärki nii, et sellesse kuuluvad asjad ei ole ühe asja osad (nt kaubaladu, raamatukogu). Ettevõte: majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb, teatud otstarbeks mõeldud varakogum. Ettevõttesse võivad kuuluda kinnisasjad, õigused, kohustused tooraine soetamiseks, töölepingust tulenevad õigused, kohustused jne. Ettevõte võib kuuluda äriühingule, MTÜle, sihtasutusele, füüsilisele isikule, riigile ja AÕJI-le. Vara: isikule kuuluv rahaliselt hinnatav õiguste ja kohustuste kogum. Vara suhtes saab sõlmida võlaõiguslikke kohustustehinguid, millega kohustatakse näiteks vara käsutama. Kasu: 1. Asja vili- inimese kaasabil või loodusjõul tulenevad asja saadused, samuti ka tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (otsene vili- saadakse asjast vahetult, kaudne vili- saadakse asjast õigussuhte kaudu) 2
Raha, mis makstakse, et tehing ikka toimuks, sisuliselt ettemaks. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 55. Kirjelda, kuidas toimub ettevõtte üleminek. Meenutagem, et ettevõte on majandusuksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Siinkohal tuleb rõhutada, et ettevõte võib kuuluda ka isikule, keda seadus ettevõtjaks ei loe. Nii võib ettevõte kuuluda ka MTU-st spordiklubile, sihtasutusele, aga ka avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Seega kohaldatakse VÕSi ettevõtte ulemineku regulatsiooni sõltumata sellest, kellele ettevõte kuulub. Ettevõte on varakogum ja seadusega kehtestatakse sellise varakogumi (õiguste ja kohustuste kogumi) uleandmise viis. Ettevõtte uleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale ule ettevõtte. Ettevõte võib omandajale ule minna ka seaduse alusel. 26
2) kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul; 3) riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi, valla või linnavara erastamisest; 4) äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele; 6) ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 150 krooni, üleandmisest reklaami eesmärgil; § 8. Kauba ühendusesisene soetamine (1) Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle
võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). 50 Tehinguõiguse üldküsimused. Ettevõtte üleminek. (Slaid 23) Meenutagem, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb (ÄS § 5 lg 1). Siinkohal tuleb rõhutada, et ettevõte võib kuuluda ka isikule, keda seadus ettevõtjaks ei loe. Nii võib ettevõte kuuluda ka MTÜ-st spordiklubile, sihtasutusele, aga ka avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Seega kohaldatakse VÕSi ettevõtte ülemineku regulatsiooni sõltumata sellest, kellele ettevõte kuulub. Ettevõte on varakogum ja seadusega kehtestatakse sellise varakogumi (õiguste ja kohustuste kogumi) üleandmise viis. Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.
Seaduses on toodud nimetatud saastetasude kõrgendatud määrad. Keskkonnatasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal. Seaduses on esitatud keskkonnatasude arvutamise alused. Saastetasu maksmise kohustust võib seadusega ette nähtud juhtudel asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha eraldatakse kasutamiseks sihtasutusele, mille asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium. (Käesoleval ajal on selleks Keskkonnainvesteeringute Keskus). Seaduse ja selle rakendusdokumentidega on määratud keskkonnatasude suurused ja riigile tekitatud keskkonnakahjude rahalise hindamise alused ja määrad. Riigile looduse kaudu tekitatud kahju rahalist hindamist ja trahve käsitlevad ka muud seadused ja nende rakendusdokumendid, sh. metsaseadus, veeseadus, jahiseadus jt. 2. HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNSESSE JUHTIMISE KORD
perioodiks jms. Mõnedes riikides on kohustuslik ka elukindlustus eesmärgiga tagada töövõtjaga seotud isikutele elatis toitja kaotuse puhuks. Kuigi kindlustusmaksude maksubaas kattub enamasti tulumaksu maksubaasiga, erinevad nad reeglina tugevalt. Kindlustusmaksu arvestatakse brutosissetulekult, kusjuures erinevalt tulumaksust puuduvad maksusoodustused. Lisaks on kindlustusmaksu eripäraks see, et viimane laekub spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud sihtasutusele, fondile, kindlustusettevõttele või ühiskondlikule organisatsioonile ja seda raha ei ole lubatud kasutada riigi muude kulude katmiseks. Riikides, kus sotsiaalkindlustuskulud kaetakse riigieelarvest, eraldi sotsiaalkindlustusmaksud puuduvad ja vastavad vahendid võetakse muudest maksudest laekuvatest tuludest. Eriotstarbelise maksu põhiline vastuargument on, et selline süsteem võtab valitsuselt võimaluse suunata vahendeid sinna, kus neid kõige enam vajatakse
Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing on isikule vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest (äriühingutele äriregister, sihtasutusele ja mittetulundusühingutele mittetulundusühingute ja sihtasutuste register). Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Aktsiaseltsi organiks on ka nõukogu. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on riik, kohalik omavalitsusüksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku lõppemine ja lõpetamine
annaabi.ee 
