MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-3 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 21.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 1-B Variant nr. Töö nimetus: Veerelaagri valik ja arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.05.2014 1 Veerelaagrite valik ja arvutus d2/2 m
Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on
järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali 44. Tihvtliited. Kujundus ja tugevusarvutus. füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 43. Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Neet koosneb varvast, algpeast ja lõpp-peast. Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja Valmistatakse piisavate muljumiskindlast terasest ümmargune liist. Liited tihvtidega: pikitihvt(paralleelne pööramisteljega) ehk ümarliistliide; põiktihvtliide (risti pööramisteljega) Tugevusarvutus pindsurvele p = 4T [ p ] Lõikele = 2T Ddl Ddl [ ]
12 Võllisüsteem kui on majanduslikult põhjendatud (nt ühesugune võll mitmele avale, automootoris kolvisõrm, mis seob kolbi ja kepsu). Pindade puhul, mis ei ole otseselt avad või võllid (astmed, soonte sügavused) antakse enamasti sümmeetriline tolerants. Soovitav anda maksimimmaterjali tingimus, sest see võimaldab vajadusel parandada detaili mõõdet vähenemise suunas. Istu valik: - skeem ja valida sobiv istu tüüp; - valida ja leida põhihälve (ES või EI; es või ei) standardist ISO 286-1; - leida tabelitest tolerantside väärtused (IT ehk TD või Td) standardist ISO 286-1; - arvutada ülejäänud piirhälbed; EI = ES - IT või ES = EI + IT; ei = es - IT või es = ei + IT; - arvutada lõtk/ping arvväärtused: Smin = MinClr = MinDif = EI - es; Smax = MaxClr = MaxDif = ES - ei;
Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest. Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas.
Pingekonsentraatorite mõju väsimusele on võimalik hinnata pinge konsentratsiooni väärtustele vastavalt. St, kui pinge konsentratsioonis on suurem kui ülejäänud detailis, siis seal on ka suurem väsimuse tekke oht. 16.Kontaktväsimuse mõiste. Kontaktväsimus on väsimuse liik, mis esineb nt. hammasratastel ja laagritel. Esineb mitte pidevas kokkupuutes olevates pindades, ehk vahelduva koormusega detailidel. 17.Kõrgemate kinemaatiliste paaride arvutus kontaktväsimusele. 18.Väsimuspurunemiste vältimise olulisemad meetmed. Peamine leevendusmeetod - kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide pindkarastus, nitreerimine või vanadeerimine. 19.Hõõrdumise liigid. Hõõrdejõu arvutamine. Hõõrdumise liigid: Paigalseisu hõõre, kontakthõõre, veerehõõre. Hõõrdejõu arvutamiseks tuleb leida kokkupuute pinna projektsioonpind ja siis arvutada : Fh=N*f , kus N on reaktsioonjõud ja f hõõrdetegur. 20
Kõik kommentaarid