Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liugelaagri valik ja arvutus (0)

1 Hindamata
Punktid

MASINAELEMENDID II
Kodutöö nr. 1-A
Variant nr.
A - 4
B - 2
Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi)
Rühm:
Juhendaja :
A.Sivitski
Töö esitatud:
22.05.2014
Töö parandada:
Arvestatud:
Ülesanne:

Projekteerida piirmäärimisega liugelaager .
Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud.
Antud:
Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 50 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus
w = 36,6 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 200 N
Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal – väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras.
Leida:
  • Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees).
  • Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused.
  • Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et:
    • Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas
    • Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda
    • Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise.

  • Kuiva või piirmäärimisega liugelaagri kasulik tööiga.
  • Leida sobiv seaduv SKF liugelaager (näiteks sfääriline liugelaager - Maintenance -free radial spherical plain bearing), kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi . Nimetada seaduva liugelaagri eelised ja puudused.
  • Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees).
    Eelised:
    1. Töötamisega kaasneb väiksem müra ja vibratsioon.
    • Üksteise suhtes liikuvate detailide arv on väike (ainult tapp ja laager ).
    • Parem tasakaalustatus .
    • Sobivamad täpsetes lahendustes.

  • Madalam hind:
    • Väike detailide arv.
    • Lihtsam konstruktsioon ( valmistamisel/koostamisel).
    • Lihtsam vahetada.

  • Väiksemad möödud ja massid .
  • Tööea sõltumatus välisnähtustest:
    • Kontaktsurved on väiksemad.
    • Koormustetsüklilisus väike või puudub.

    Puudused:
  • Suhteliselt suur hõõrdumine :
    • Tapi ja laagri ühilduvate kontaktpindade adhesioon .

  • Kõrgemad nõuded määrdeaine puhtusele:
    • Abrasiivsed osakesed kahjustavad hõõrdepindu.

  • Kõrgemad nõuded määrdesüsteemile:
    • Määrimise halvenemine/puudumine kiirendab oluliselt laagri kulumist.

  • Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused.
  • Laagri keskmise kontaktsurve arvutus: p = F/(LD), F on laagerduse radiaalkoormus F = Fr = 200 N
    p = F/(LD)= 200 / (50 · 50) = 0,08MPa
  • Laagri suhtelise libisemiskiiruse arvutus:
    V = π D n/ 60 000 = π · 0,050 · 350/ 60 = 0,915 m/s
    n on laagerduse pöörlemissagedus ( n = ω ·30 / π = 36,6 ·30 / π = 350 1/min)
  • Laagri pv-korrutise arvutus: p·v = 80 · 0,915 =73,2 kPa ·m/s
  • Laagrile nõutava pv-väärtuse arvutus: [pv] = 2·p· v = 2 · 73,2= 146,4 kPa ·m/s
    Liugelaagri või selle materjali kindlaksmääramine tingimusest, et [pv] ≤ (pv)Lim
  • Tabelist 1 valin metalliseeritud grafiidist liugelaageri, mille
    (pv)Lim = 525 [kPa·m/s].
    Tabel 1. Mõnede laagrimaterjalide pv-kriteeriume määritult
  • Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et:
    • Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas
    • Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda
    • Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise.

    Tabelist 2 letakse liugelaagri diametraallõtk Cd vastavalt D = 50 mm ja ω = 36,6 rad/s (või n = 350 1/min).
    Interpoleerides, saame, et vähim lubatav liugelaagri diametraallõtk Cd = 52 μm. Teised liugelaagerduse parameetrid sõltuvad mehaanilisest süsteemist , kus antud laagerdus on rakendatud.
    Tabel 2. Diiselmootori liugelaagrite MINIMAALNE diametraallõtk. [Allikas: Welsh (1983)
  • Kuiva või piirmäärimisega liugelaagri kasulik tööiga.
  • Leida sobiv seaduv SKF liugelaager, kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi. Nimetada seaduva liugelaagri eelised.
    Seaduva liugelaagri eelised:
    • Ei vaja täpset joondamist.
    • Puuduvad kõrged kontaktsurved laagri servadel ning sellest johtuvad lisakoormused tapile ning laagrikerele
    • Kompenseerivad võlli deformatsioone.
    • Võimaldavad suuremaid valmistamistolerantse ning kuju- ja asendihälbeid.

    Puudused:
    • Suur hõõrdumine
    • Kõrged nõuded määrdeaine puhtusele
    • Määrimise halvenemisel või puudumisel kulub laager oluliselt kiiremini.
  • Vasakule Paremale
    Liugelaagri valik ja arvutus #1 Liugelaagri valik ja arvutus #2 Liugelaagri valik ja arvutus #3 Liugelaagri valik ja arvutus #4 Liugelaagri valik ja arvutus #5 Liugelaagri valik ja arvutus #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mikuuuu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Liugelaagrite valik ja arvutus
    6
    docx

    Liugelaagrite valik ja arvutus

    MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-3 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 21.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]

    Masinaelemendid ii
    Liugelaagri valik ja arvutus
    8
    doc

    Liugelaagri valik ja arvutus

    MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td

    Rakendusmehaanika
    Veerelaagri valik ja arvutus
    14
    doc

    Veerelaagri valik ja arvutus

    MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 1-B Variant nr. Töö nimetus: Veerelaagri valik ja arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.05.2014 1 Veerelaagrite valik ja arvutus d2/2 m

    Masinelemendid II
    Reduktori projekteerimine moodul 1
    37
    docx

    Reduktori projekteerimine moodul 1

    Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on

    Masinaelemendid
    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused
    12
    doc

    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

    järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali 44. Tihvtliited. Kujundus ja tugevusarvutus. füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 43. Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Neet koosneb varvast, algpeast ja lõpp-peast. Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja Valmistatakse piisavate muljumiskindlast terasest ümmargune liist. Liited tihvtidega: pikitihvt(paralleelne pööramisteljega) ehk ümarliistliide; põiktihvtliide (risti pööramisteljega) Tugevusarvutus pindsurvele p = 4T [ p ] Lõikele = 2T Ddl Ddl [ ]

    Masinatehnika
    Mõõtmestamine ja tolereerimine
    65
    pdf

    Mõõtmestamine ja tolereerimine

    12 Võllisüsteem kui on majanduslikult põhjendatud (nt ühesugune võll mitmele avale, automootoris kolvisõrm, mis seob kolbi ja kepsu). Pindade puhul, mis ei ole otseselt avad või võllid (astmed, soonte sügavused) antakse enamasti sümmeetriline tolerants. Soovitav anda maksimimmaterjali tingimus, sest see võimaldab vajadusel parandada detaili mõõdet vähenemise suunas. Istu valik: - skeem ja valida sobiv istu tüüp; - valida ja leida põhihälve (ES või EI; es või ei) standardist ISO 286-1; - leida tabelitest tolerantside väärtused (IT ehk TD või Td) standardist ISO 286-1; - arvutada ülejäänud piirhälbed; EI = ES - IT või ES = EI + IT; ei = es - IT või es = ei + IT; - arvutada lõtk/ping arvväärtused: Smin = MinClr = MinDif = EI - es; Smax = MaxClr = MaxDif = ES - ei;

    Mõõtmestamineja tolereerimine
    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest. Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas.

    Materjaliõpetus
    Tootearendus
    36
    doc

    Tootearendus

    Pingekonsentraatorite mõju väsimusele on võimalik hinnata pinge konsentratsiooni väärtustele vastavalt. St, kui pinge konsentratsioonis on suurem kui ülejäänud detailis, siis seal on ka suurem väsimuse tekke oht. 16.Kontaktväsimuse mõiste. Kontaktväsimus on väsimuse liik, mis esineb nt. hammasratastel ja laagritel. Esineb mitte pidevas kokkupuutes olevates pindades, ehk vahelduva koormusega detailidel. 17.Kõrgemate kinemaatiliste paaride arvutus kontaktväsimusele. 18.Väsimuspurunemiste vältimise olulisemad meetmed. Peamine leevendusmeetod - kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide pindkarastus, nitreerimine või vanadeerimine. 19.Hõõrdumise liigid. Hõõrdejõu arvutamine. Hõõrdumise liigid: Paigalseisu hõõre, kontakthõõre, veerehõõre. Hõõrdejõu arvutamiseks tuleb leida kokkupuute pinna projektsioonpind ja siis arvutada : Fh=N*f , kus N on reaktsioonjõud ja f hõõrdetegur. 20

    Masinaelemendid i, ii




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun