Herilasviu Referaat (0)

Kuressaare Põhikool
Herilaseviu
Referaat
Koostaja : Peep Post
Juhendaja : L.Koert ja K.Halliko
2006
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
HERILASEVIU 4
Linnu välimus 4
Linnu söök 4
Linnu elukoht 4
Linnu pesa 5
Linnu pojad 5
Lind tavel 5
Linnukoht ökosüsteemis 5
Linnu ohud 6
Herilaseviu pilt 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

SISSEJUHATUS

Mina tegin oma töö herilaseviust.

HERILASEVIU

Linnu välimus

Herilaseviu on rongasuurune kontrastse sulestikuga röövlind. Tema kael , rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Seljapool on pruun ülekaalus, seetõttu on lind sealt tumedam . Linnu pea on suhteliselt hele, nokk must. Herilaseviu jalgade jooksmeosa ning varbad on pruunid, küüned mustad.. Keha üldpikkus kuni 55 cm, tiiva pikkus 38…42 cm.

Linnu söök

Herilaseviu põhitoiduks on kiletiivalised, eriti aga nendevastsed. herilasepesade pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka kahepaiksed, roomajad , hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni.

Linnu elukoht

Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa tunneb ära selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi. Täiskurnas on 2, harva 3 kastanpruunide laikudega kaetud valget muna.

Linnu pesa

Pesitsusajal on herilaseviu seotud niiskete leht- ja lehtsegametsadega. Põlgab nõmmemetsi. Herilaseviu pesitsusterritoorium on vägagi suur, mille tingib eelkõige nende toidueelistus...kasutataval alal peab ju kiletiivalisi jätkuma. Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa tunneb ära selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi. Täiskurnas on 2, harva 3 kastanpruunide laikudega kaetud valget muna.

Linnu pojad

Linnupoeagade eest hoolitsevad mõlemad linnud.
Pojad saavad iseseisvaks umbes 3-4 nädala pärast. Siis  lahkuvad nad täielikult oma pesast.

Lind tavel

Ta lendab talevel ära.Ta ta teekond on raske ,sest ta on suur ja jäme lind.Ta otsib ülelennuks lühiksemaid kohti.

Linnukoht ökosüsteemis

Vaenlasteks suuremad kullilised ja kakulised , nugis.

Linnu ohud

Herilaseviu on looduskaitse all ja kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.

Herilaseviu pilt

Kokkuvõte

See lind on väga haruldane.

Kasutatud kirjandus

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.ht m
9