Mälutüübid (0)

SDRAM

Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (inglise Synchronous Dynamic Random Access Memory ) on dünaamiline muutmälu ( DRAM ), mida sünkroniseeritakse süsteemisiiniga. Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides , mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-is on SDRAM-il aga sünkroonne liides, mis tähendab seda, et ta ootab taktsignaali ära enne, kui vastab juhtsisenditele. Takti kasutatakse selleks, et juhtida sisemist lõplikku olekumasinat (Finite State Machine ehk FSP), mis omakorda võtab vastu sissetulevaid käske (käsukonveierid). See annab kiibile võimaluse teha palju keerulisemaid operatsioonijuppe, mis soodustab kiiremat tööd.

RDRAM

RDRAM (Rambus DRAM) – Valmistatud Rambus Inc. Poolt 1990-ndatel DIMM SDRAM'i asenduseks. Seda tüüpi RAM'i võib leida ka kolmes mängukonsoolis: Nintendo 64, Playstation 2 ja Playstation 3 (XDR DRAM).

RAM

Muutmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade , kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda.
Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga , ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed kaovad.

ROM

Püsimälu ehk ROM (read only memory) on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes (näiteks elektroonilised mänguasjad). Vastupidiselt operatiivmälule ehk RAM-ile ei ole ROM haihtuv mälu, mis tähendab, et info säilib ka siis, kui puudub elektritoide. See võimaldab kasutada ROM-i tarkvara talletamiseks, mida arvuti esimesena kasutab – näiteks BIOS või püsivara, mis on riistvara konfiguratsioon. Püsimälusse (ROM) kirjutatud info on turvaliselt paigutatud, sest tingituna info kustutamise ja kirjutamise keerukusest on see ka suurema tõenäosusega kaitstud kurivara ehk arvutit kahjustavate programmide eest. Seetõttu on püsimälu kasutusel ka turvasüsteemides, kus võtmed salastatud info avamiseks on talletatud püsimälule, mida saab ainult füüsiliselt muuta ja välja vahetada. Kuna püsimälu on aeglasem kui muutmälu, laetakse see BIOS käivitamisel operatiivmälusse (RAM). Selline protsess kannab nime ROM shadowing .
Arvutite arenguga käsikäes on arenenud ka püsimälu ja seetõttu on välja kujunenud mitu püsimälu tüüpi. Kõigile tüüpidele on omane talletatud info mitte haihtumine ning uue info kirjutamine ei ole võimalik või on aeglasem kui teabe lugemine. Kõikide mälude puhul on kasutusel kahendsüsteem ja mälupesade väärtus saab olla 1 või 0, kusjuures iga mälupesa vastab ühele bitile.
Välkmälu on rakendatud arvutites, mobiiltelefonides, MP3-mängijates, mälukaartides, kiipkaartides jne. Traditsiooniline püsimälu on kasutusel arvutites käivitamiseks olulise info nagu näiteks BIOS-i salvestamiseks, füüsilistes krüpteerimisvõtmetes ja elektrilistes mänguasjades.Turvalisuse tagamisel on püsimälu suureks eeliseks , et sinna paigaldatud infot ei saa muuta ega kustutada .

PROM

Programmeeritav PROM, väljaga programmeeritav püsimälu ehk FPROM või ühekordneprogrammeeritav püsimälu ehk OTP NVM on digitaalsel kujul mälu, kuhu iga bit on lukustatud „fuse“-dega või „antifuse“-dega. Sellist süsteemi kasutatakse programmide salvestamiseks jäädavalt. Põhiline erinevus ROM-iga on, et programmeerimine rakendatakse pärast seademe ehitamist. PROM on valmistatud tühja kestana ja sõltuvalt tehnoloogiast , saab programmeerida seda kas süsteemis või viimasel testimisel . Sellise tehnika olemasolust võimaldab ettevõtetel hoida varuks tühi PROM kättesaadaval, ja programmida neid viimasel hetkel, et vältida suure hulga muid töö kohustusi. Seda tüüpi mälud , on sageli näha videomängupultides, mobiiltelefonides, raadioseadmetes, siirdatavates meditsiiniseadmetes, High-Definition Multimedia liidestes (HDMI) ja paljudes teistes tarbija ja autotööstuselektroonikas.

EPROM

EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory, EROM) ehk kustutatav programmeeritav püsimälu on mälukiip, mis säilitab oma andmed ka ilma toitepingeta.
Kiibis on ühendamata paisuga transistorite ( floating - gate transistors) read, mis on eraldi programmeeritud elektroonilise programmerimisseadme poolt. Programmeerimisseade ehk programmaator annab programmeerimisel kiibile suuremat pinget kui tavaliselt andmete lugemiseks kasutatakse. Programmeeritud EPROMi saab kustutada, kui asetada see tugeva ultraviolettkiirguse kätte. EPROM on kergesti äratuntav selle peal oleva läbipaistva kvartsist kustutusakna järgi, mille kaudu on nähtav ränikiip.

EEPROM

EEPROM ( kirjalikult E2PROM ) elektriliselt kustutatav programmeeritav püsimälu ja on teatud tüüpi mitte kaduv mälu, mida kasutatakse arvutitel ja muude elektrooniliste seadmetel, mahutab väikeses koguses andmeid, mida tuleb päästa, kui elekter on eemaldatud , nt kalibreerimistabelid või seadme konfiguratsioonid.

DDR

DDR SDRAM ( Double data rate synchronous dynamic random access memory) on arvuti põhimälu mikroskeem.
Võttes võrdluseks single data rate (SDR) SDRAM-i, teeb DDR SDRAM kasutajaliides võimalikuks kiiremini andmeid saata tänu nende ajastamisele ning kella signaalide rangemale kontrollile . Et saada kätte õiget ajastust, peavad rakendused tihti kasutama skeeme nagu näiteks faasi keskne silmus ja ise- kalibreerimine .
Alates aastast 1996 kuni 2000. aasta juunini arendas JEDEC välja DDR (Double Data Rate) SDRAM spetsifikatsiooni (JESD79). JEDEC seadis DDR SDRAM andmete mahule standardid, lahutades selle kaheks osaks. Esimene spetsifikatsioon on mälu kiipidele ja teine mälu moodulitele. DDR SDRAM-i (DDR1 SDRAM) vahetavad välja uuemad mälud nagu DDR2 SDRAM ja DDR3 SDRAM.
DDR1 mälu maksimaalne andmete edastamise kiirus on 3200 MB sekundis. See on oluliselt kiirem kui vanem standard SDRAM, kuid on aeglasem kui DDR2 ja DDR3. Kiireim mälu on 2009. aastal PC3-12800 DDR3-SDRAM, mille andmeedastuskiiruseks on 12 800 MB sekundis.
DDR II
DDR2 SDRAM (inglise keeles Double Data Rate Two Synchronous Dynamic Random-Access Memory) on teise põlvkonna topeltkiirusega dünaamiline muutmälu. DDR2 SDRAM on arvuti mälutehnoloogia, kuuludes SDRAM muutmälutehnoloogiate perekonda, mis iseenesest on üks mitmetest DRAM-i liidestest. DDR2 SDRAM on muutmälu tehnoloogia , mida kasutatakse saavutamaks kiiremat andmetöötlust arvutites või teistes elektroonikaseadmetes. Selle taktsagedus on kaks korda suurem kui DDR SDRAM-il ning seega töötab ta neli korda kiiremini kui tavaline SDRAM.
DDR2 peamine eelis oma eelkäija, DDR SDRAM ees, on töötamine kaks korda kiirematel sagedustel . See on saavutatud paranenud siini signaliseerimisega, ja mälupesikute (memory cells) juhtimisega poole taktsageduse (veerand andmeedastuskiirusest) juures. DDR2 suudab DDR-ga võrreldes sama taktsageduse juures pakkuda sama ribalaiust, aga kõrgemat latentsust. Parimad DDR2 mälu moodulid on vähemalt kaks korda kiiremad kui parimad DDR mälu moodulid. DDR2 ei ole ühilduv DDR-ga, ega DDR3-ga.
Nagu kõik SDRAM-i liidesed , hoiustab DDR2 oma mälu mälupesikutes, mis aktiveeritakse kella signaali kasutamisega, sünkroniseerides ennast välise andmesiiniga. Nagu ka DDR mälus, toimub DDR2-s andmete ülekanne nii tõusvatel kui langevatel kella tsükli servadel, mida kutsutakse topeltpumpamiseks ( dual pumping). Peamine erinevus DDR-i ja DDR2-e vahel, on siini seadistatus töötada kaks korda kiiremini kui seda teevad mälupesikud (memory cells), mis tähendab, et ühe mälupesiku tsükli jooksul on võimalik üle kanda 4 bitti andmeid.

DDR III

DDR3 SDRAM (double-data-rate three synchronous dynamic random access memory) on üks tänapäeval kasutusel olevatest dünaamilistest muutmäludest, millel on kiire ülekandekiirusega liides. See on üks paljudest dünaamilise muutmälu või sellega seotud liidese tehnoloogiatest, mis on kasutusel juba varastest 1970datest ja see ei ole otseselt ühilduv ühegi vanema tüübiga, isegi mitte DDR2 SDRAMiga. See on tingitud erinevatest signaalipingetest, ajastustest ja teistest teguritest.
Peamine DDR3 kasutegur selle eelkäija DDR2 ees on võime andmeid edastada kaks korda kiiremini (8× kiiremini oma sisemise mälu massiividest). See võimaldab kiiremat ja suuremat andmeedastusmahtu. Lisaks lubab DDR3-standard kiibi mahuks kuni 8 gigabitti, võimaldades sedasi mälumooduli suuruseks kuni 16 gigabaiti (kasutades 16 kiipi).
Esimesi DDR3 prototüüpe tutvustati 2005. aasta algul. Tooted emaplaatide näol ilmusid turule 2007. aasta juunis. Need põhinesid Inteli P35 „Bearlake“ kiibistikul, mille DIMM'id (Dual in-line memory module ) toetasid kuni DDR3-1600 (PC3-12800) andmeedastust. Intel Core i7 protsessor , mis lasti välja novembris 2008, suhtleb mäluga otse, ilma kiibistiku abita. Core i7 toetab ainult DDR3 tüüpi mälusid. AMD esimesed AM3 pesaga Phenom II X4 protsessorid , mis anti välja veebruaris 2009, olid AMD esimesed DDR3 toega protsessorid.
DDR3 DIMM mälumoodulitel on 240 kontakti, need on elektriliselt mitteühilduvad DDR2 moodulitega ja neil on ühendussälk teises kohas. DDR3 SO-DIMM mälumoodulitel on 204 kontakti.

DIMM

DIMM (Dual In-line Memory Module) - DIMM mälu oli suur edasiminek RAM mälude tootmises, sest nad olid võrreldes SIMM tüübiga hulga kiiremad. DIMM mälu kiirus on kuni 133 Mhz .DIMM mälusid hakati kasutama uuemate pentiumi mudelite kasutusele tulekul(MMX) protsessorite kasutusele tulekul. Mälumahult suurim võimalik variant on 512 MB
DIMM mälu alaliigid :
I. PC100 - 100 Mhz kiirusega SDRAM (Sychronous DRAM). Tuli kasutusele 97.aastal, kuid kasutatakse väga edukalt ka praegu kokkupandavais arvuteis.
II. PC133 - 133 Mhz kiirusega SDRAM (Sychronous DRAM). Erineb PC100'st vaid kiiruse poolest. Monendiseisuga Eestis kõige kasutatavam mälu tüüp. Sellis võib leida igast korralikust firmast ostetud koduarvutist.