Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Selveri esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
selver, kampaaniad, heategevus, kund, omandivorm, laienenud, ketti, selveri, moto, logo, kliendikaart, missioon, põhiväärtused, orienteeritus, hoolivus, pühendumus, kaubamärgid, partnerkaardi, sponsorlus, pereväärtused, sport, poedIseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, teenindavad kiiresti ja asjatundlikult, pakuvad kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid. Selveri kauplused asuvad liikluse sõlmpunktides ja
Tallinna Tööstushariduskeskus. Selver As Ettevõtte analüüs Laura Oiluk 206 RMÜ 16.03.10 Tallinn 2010 Üldinfo Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002
TALLINNA TRANSPORDIKOOL xxxxxxx SELVER Analüüs Juhendaja: Turundus, xxxxxxx Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 Selveri iseloomustus.................................................................................................... 3 Selveri missioon...........................................................................................................3 Selveri visioon............................................................................................................. 3 Selveri eripära.............................................................................................................. 4 Selveri kampaaniad....................................................................................................
01.01.2006 osteti Räpina TÜ-lt 13 kauplust 12.12.2006 avati Veriora A ja O peale renoveerimist. paigaldati esimene taara-automaat ühistus 02.02.2007 avati peale renoveerimist Kanepi A ja O kauplus 03.05.2007 avati peale renoveerimist Põlgaste kauplus 06.07.2007 avati peale renoveerimist Orava kauplus 10 11 Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal , mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja I kursus Koostaja :Kädi Loorits PÕLVA SELVER PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja kaupluses : Olga Asadova Grupijuhendaja : Anneli Kütt Väike-Maarja 2012 Sissejuhatus Sooritasin oma praktika Põlva Selveris . Praktika aeg oli 21.05.12-15.06.12 . Minu eesmärk praktikale minnes oli saada praktilisi kogemusi kaupluses tehtavatest töödest ja et ma tuleksin endale antud ülesannetega hästi toime . Erilisi ootusi praktikale minnes ma endale ei seadnud .
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Põlva Selver – Edu Konsum kaubandusettevõtete võrdlus. Iseseisevtöö õppeaines ,,Jaekaubandus’’ Juhendaja õpetaja 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. SELVER..................................................................................................................................4 2. KONSUM...............................................................................................................................6 3. VÕRDLUS..............................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................3 1.SELVERI ISELOOMUSTUS...................................................................................................................................4 1.1.A - Selver Paide Ajalugu....................................................................................................................................4 1.2.Asukoht..............................................................................................................................................................4 1.3.Tegevusalad........................................................................................................................................................4 1.4
praktikale. Ma olen enda valikuga rahul olin seal koos klassivennaga oli tore paju nalja sai ja uusi kogemusi tuli ka kuhjaga. Meie praktika juhendajaks oli Esta Visnapuu- ta oli meiega väga sõbralik ja kui mingi mure oli sai temalt kohe küsida. Selveri üldinformatsioon ja ajaloo tutvustus. Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002
· Riidepuu konksud peavad jooksma ühes suunas · Volditud kaupade puhul kasutada voltimisraame Müügikampaaniad · Sportlandis korraldatakse tihti ka erinevaid müügikampaaniaid. Müügikampaaniaid korraldatakse tavaliselt lühikese aja jooksul ning kampaaniate eesmärgiks on saada paremaid müügitulemusi ning ka uusi kliente. Kampaaniast antakse teada reklaamide teel. · Suuremad kampaaniad sportlandis · OSTUFESTIVAL - korraldatakse suvel ja talvel. Sõnum: hinnad all kuni -60% (+lisaallahindlus) · KEVADKAMPAANIA Jalatsikampaania. Nt- Aprill-mai 2011 ,,Superstaarid on kohal-tee oma valik" · JOOKSUKAMPAANIA (mai) Jooksujalatsi ja -varustuse kampaania · BACK TO SCHOOL (august) Koolikampaania- sihtgrupp koolinoored. · PROOVI SELGA (sept-okt) Sügis-talv kollektsiooni kampaania · TALVEKAMPAANIA (detsember)
.................................................................................................................6 5.2 Organisatsioonikultuuri tüübid R. Harrison`i järgi........................................................6-7 5.3 Charles Handy...................................................................................................................7 5.4 Organisatsioonikultuuri tüübid C. Handy`i järgi...........................................................7-8 6. Selver AS-i organisatsioonikultuuri analüüs...........................................................................8 6.1 AS Selver missioon..........................................................................................................8 6.2 AS Selver põhiväärtused..................................................................................................8 6.3 Organisatsioonikultuuri analüüs autori nägemuse põhjal...........................................9-10
.......................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SELVERIS........................................................................................ 7 3
..................5 1.1. Jaekaupluste tüübid..................................................................................................6 1.2. Jaekaubanduskeskkond ...........................................................................................7 1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine....................................................................10 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond......................................................................12 2. Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond........................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad............................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid.....................................................................................................19 2
kaupade vastuvõtt, kaupade väljapanek erinevates osakondades(puu- ja juurviljad, saiad/leivad, kuivained, joogid, külmlett ja tööstuskaup), hinnasiltide kontroll ja väljapanek. 1 ETTEVÕTTE TEGEVUSE KIRJELDUS Maxima on Baltimaade suurim jaemüügivõrk, mis sai alguse 1992.aastal, kui avati esimesed kolm kauplust Leedus Vilniuses. Eestis ja Lätis avas Maxima oma esimesed kauplused T-Marketi kaubamärgi all 2001.aastal. Kogu ketti kuulub praeguseks Balti riikides ja Bulgaarias 500 kauplust, aasta käive ulatub 2,4 miljardi euroni ja töötajaid on üle 29 500. Eestis asub 70 Maxima kauplust. Maxima kauplust esineb kolme tüübina – X on tavaline väike kauplus, XX on supermarketid ja XXX on hüpermarketid. Maxima missiooniks on kergendada inimese igapäevaelu, pakkudes klientidele maksimaalset kasu ja rahuldades nende igapäevaseid vajadusi laiatarbekaupade järele.
viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord.................................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Selveri personali arendamise ja koolitamise poliitika.........................................................4 2.1.2. Millist töötajat Selver hindab? ............................................................................. 6 2.1.3. Arendamise ja karjääriplaneerimise põhimõtted...................................................6 3. Personali orienteerimine ja töine arendamine..................................................................... 7 4
(Kaubandus tänapäeval, s.a.) 7 Alates 2000. aastast on jaekaubanduse turg hüppeliselt kasvanud, on ehitatud palju uusi suuri kauplusi ja kaubanduskeskusi. Suuremate kaubanduskeskuste arengust aastatel 1998 - 2005 annab ülevaate tabel (vt Lisa 1.) Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid: Maxima, Prisma, Rimi Eesti Food AS koos Säästumarketi ketiga. Arenevad jätkuvalt ka kodumaisel kapitalil põhinevad kaupluseketid (ETK, Selver, Comarket, OG Elektra jt.). (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Suurkauplejate pealetung on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu. kes ei ole suutnud uute oludega kohaneda ja oma kohta leida tihenevas konkurentsis. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Käesoleval ajal on kaubandus oluline majandussektor, kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest.2007.aasta esimesel poolaastal töötas kaubanduses kokku ligi 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist hõivatutest
Kollektiivkaubamärk on isikute ühendusele kuuluv tähis, mida iga liige võib kasutada vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele. Garantiimärk on eri isikute 5 kaupu või teenuseid tähistav märk, nende kaupade või teenuste ühise omaduse, geograafilise päritolu, tootmisviisi või muu ühise tunnuse garanteerimiseks. (Vikipeedia, et.wikipedia.org, s.a.) Kaubamärk on väga lai mõiste, kus kasutatakse ka termineid: mark, brand ja logo. (Ibid) Mõiste brand (mille kohta kahjuks ei leidu täpset eestikeelset vastet) on kaubamärgi tähendusest edasi arenenud ja hõlmab ka toote, teenuse või ettevõtte isikupära. Seda saab määratleda ettekujutusega, mis tarbijal või kliendil on toote, teenuse või ettevõtte suhtes tekkinud ja mis ei piirdu üksnes teatud tähise või tähiste kombinatsiooniga. (Ibid) 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas
Tallinna Tööstushariduskeskus Kaubamärgid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Balbiino .................................................................................................3 Kalev ......................................................................................................4 Felix .......................................................................................................5 A.Le.Coq ................................................................................................6 Liviko .....................................................................................................7 Ella's ......................................................................................................8 Coca-Cola Company .......................................................................
jogurtijäätis Dixi, küpsisejäätis Raks, samuti Musi, Vanilla Ninja, Trull, Koorejäätis ja paljud teised jäätisesõprade lemmikud. Tuleb rõhutada, et kogu Balbiino tootmistegevus baseerub enamjaolt kodumaisel toorainel. Balbiino põhitoorained koor ja või pärinevad Eesti tootjailt. Lisaks jäätise tootmisele turustab AS Balbiino mitmesuguseid sügavkülmutatud toidukaupu. Siingi on sortiment aastate jooksul oluliselt laienenud. Balbiino turustab nii Euroopas kui Eestis selliste nimekate külmutatud toiduaineid pakkuvate ettevõtete toodangut nagu Farm Frites, Hortex, Frenzel, Hiiu Kalur, Uvic, Marjmaa talu, Viiberg jt. Lisaks kuuluvad Balbiinole Culinare, Härmavilja ja Marine kaubamärgid. Lisaks igapäevatööle on Balbiino jaoks juba aastaid tähtsalt kohal olnud heategevus. Prioriteediks on muidugi lapsed ja noored. Lisaks Tallinna Lastehaiglale toetatakse mitmesuguseid noorte spordi- ja kultuuriüritusi
Interaktiivsed õppemeetodid: on kõige tõhusam viis motiveerida mõtlema, muutma hoiakuid, olema aktiivne (arutelud, väitlused, grupitööd, mängud, viktoriinid, simulatsioonid, draama, kunst jne.) filmid aitavad mõista elu erineval pool maakera, ainest aruteludeks (miniature earth on YT – appreciate what you have) Isiklikud kogemused (külalised, sõpruskoolid) jäävad meelde Võimalused olla ise aktiivne (filmiklubid, kampaaniad, korjandused jne.) Aastatuhande Delkaratsioon (MDGs) – viktoriin selle ainetel: – – + + + + + –+ un.org/millenniumgoals whiteband.org mdgmonitor.org maailmakool.ee RÕK põhiväärtused: Üldinimlikud väärtused (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takistada kaubamärgi kas
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi lahendamisel
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab 1,5 punkti). Küsimused on valikvastustega testi vormis. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vä
Praeguseks kuulub Maxima kauplusketile Leedus 226 kauplust ning keti turuosa küünib 34 protsendini. Lätis ja Eestis avas Maxima oma esimesed kauplused T-Marketi kaubamärgi all 2001. aastal. Lõunanaabrite juures saavutati turuliidri positsioon juba paari aastaga. Hetkel on Maximal Lätis 141 kauplust. Eestis hakkas Maxima kaupluskett kiiresti laienema 2004. aastal. Tänaseks on Maximal Eestis 70 kauplust ja keti turuosa on kiiresti kasvanud üle 18 protsendi. Kogu ketti kuulub praeguseks Balti riikides ja Bulgaarias 500 kauplust, kontserni aastakäive ulatub 2,4 miljardi euroni ja töötajaid on üle 29 500. Igal päeval külastab Maxima kauplusi Balti riikides üle miljoni inimese, Eestis üle 130 000. Võib väita, et sellesarnast edu pole saavutanud ükski Baltikumi ettevõte, mille asutamisaeg on jäänud taasiseseisvuse väljakuulutamise järgsesse perioodi. Selline edukus on saanud võimalikuks tänu igapäevasele
ellujäämise tagamisel. Otsesed konkurendid on taaskasutuskeskused, kelle käive oleneb bokside rendist. GeriliBy ettevõte on unikaalne sellepoolest, et boksirentidele lisaks pakume rõivaparandust ning õmbleme taaskasutusriietest uued disainrõivad. Kaudseteks konkurentideks saab nimetada kõige populaarsemat Sarapuu Kirbuturgu, kes pakub boksirenti klientidele ning bokse on üle 120. Ettevõte on laienenud ka Tallinnasse ning populaarsus tõuseb veelgi. Tartus tegutseb veel Tehase Kirbuturg, kelle populaarsus hakkab langema kuid teatud klientuur on neil püsinud. Eksklusiivne Kirbuturg, kes lõi oma ettevõte aasta tagasi, hakkab aga alles populaarsust koguma ning see on potentsiaalne klient, kes hakkab pakkuma veel rohkem bokse ning unikaalseid lahendusi klientidele. Potentsiaalseteks klientideks on rõivapoed, kes pakuvad unikaalset toodangut ning käivad hooaegade ja moega kaasas. Veel
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on p�
28. Kaubamärgi ja brändi olemus, nende kasu tootjale ja tarbijale Kaubamärk on tootja või jaotaja registreeritud ja seadusega kaitstud brändi osa. Kaubamärk on tähis, mida isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest. Kaubamärk märgistab konkreetset toodet või kaupa, millel on patenteeritud logo, sümbol või kirjapilt ja mis eristab ühte toodet teisest. Kaubamärk on vaid üks väike osa brändist. Brändi on defineeritud kui nime, mõistet, märki, sümbolit, disaini või nende kombinatsiooni, mille organisatsioon on valinud, et oma tooteid või teenuseid konkurentide omast eristada. Bränd on visuaalne kujutis, mille kaudu informeeritakse kliente konkreetsest tootest ja mille järgi eristatakse seda teistest sarnastest toodetest turul. Tänapäeval on bränd
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ................................................................................
Kordamisküsimused aines Ettevõtluse alused + lisasin konspekti lõppu 2016. aastal eksamis olnud 20 küsimust. 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võima
arvestada) peale pubi meelelahutusasutusi ega suuremaid kauplusi. 4.6. Turu suurus Potentsiaalsete klientide koguarv piirkonnas on umbes 600 inimest ning see arv püsib stabiilne. Klientide arvu suurendamiseks tuleks aktiivselt tegeleda reklaamitööga, muuta rajad atraktiivseks ning välja tööata erinevaid radu, sest inimesed on erinevad ning seetõttu võivad mõned ka mitu korda tulla, teades, et on võimalik valida erinevaid marsruute. Teha kampaaniad, loosimis või hinnasoodustusi. 4.7. Konkurents konkurentide analüüs Peamiseks ja ka kõige suuremaks konkurendiks on Taevaskoja Puhkekeskus, mis asub Taevaskoja vahetus läheduses. Tugevuseks on nende mitmekülgsus: pakuvad nii majutust kui ka toitlustus teenust. Samuti on lisaks teisi teenused konverentsi ruumide rent, ürituste korraldamine võimalus, samuti mitmed erinevad matkad nii jalgi kui ratastel. Kui pidada eeliseks lihtsust, siiis oleks see mu eelis
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orientee
tarbijate seas kõrgelt hinnatud. Reklaamimiseks kasutame alguses televisiooni, et inimesi tevitada, et uus firma on jõunud turule. Hiljem reklaamiksime oma ettevõtet ka ajakirjades TM Kodu&ehitus, Deko, Home&inspiration (veebiajakiri), Eramu&korter. Põhiline reklaam tuleks meie koduleheküljel ning loomulikult on meil olemas konto ka Facebookis, kus saame koguda endale suure tarbijaskonna, luues erinevaid kampaaniad, mis kutsuvad inimesi osalema. Meie reklaamimise eesmärgiks on tarbijat paremini informeerida tootest, panna tarbijat postitiivsemalt suhtuma tootesse ning panna tarbijat soovi tegutsema toote saamise suunas. Müügikanaliteks on meil välja töötatud oma kataloog, mis ilmub 3-4 korda aastas. Kataloogis toome välja erinevaid ainulaadseid näidistooteid, mida kliendid on tellinud. Ilumub ka pilte täispuitmööblist, mida töötajad on valmistanud lihtsalt müügi jaoks
annaabi.ee 
