Arutlus filmis „Asjade lugu” nähtu põhjal. (0)

Arutlus filmis „Asjade lugu” nähtu põhjal. (B)
Geoloogia tunnis vaatasime lühifilmi, mis kandis nimetuse ,, Asjade lugu“. Film oli väga õpetlik ,tõsine ning käsitles tänapäevast probleemi, ehk nimelt seda, kuidas inimesed asju kasutavad. Inimesed ei mõtle sellele, kuidas on need asjad saadud, või mis nendega edasi saab, kui me neid enam ei vaja. Film ise oli aga ülesehitatud lihtsalt, huvitavalt ning samas ka lõbusalt.
Filmi põhiideeks oli teha inimestele selgeks tarbekaupade elutsükli mudeli põhietapid. Sealseletati täpselt lahti, kuidas hangitakse materjale, toodetakse kaupu, nende müümisest, kasutamisest ning utilisatsioonist. Jutustuses avatakse meile silmad selle mudeli nn ,,tumeda poolele“ ning rääkitakse ka nende omavahelistest seostest, kuidas nad mõjutavad inimest, ühiskonda ning meie planeeti üleüldiselt.
Masstootmises kasutatkse väga palju mürkained ning mõned neist ei ole isegi uuritud. Mainiti ka seda, et kui sooviksime vabaneda kogu sellest prügist mida USA elanikud aja jooksul toodavad vajaksime me 5 sellist planeeti nagu Maa. Sellist planeeti on meil aga ainult ÜKS.
Suurem osa tootmiseset o viidud arengumaadesse(ehk ,,Kolmanda maailma“ riigid) kuna sealne tööjõud on odavam ning ka tootmine tuleb odavam välja.Keegi ei soovi reostada enda riiki ning samuti ei soovita enda riigi elnaike mürgitada.Vaeste piirkondade elanikel ei ole muud võimalust, kui nende uutesse ja kahjulikkesse tehastesse tööle minna. Näiteks toodi raadio, mis poes maksab 4 dollarit. Meie jaoks on see muidugi väga odav, kuid kui hakata mõtlema, siis need 4 dollarit isegi ei kata töötajate tervisekindlustuse kulud ning veel enamgi transpordi kulusi (toote kokkupanek võis toimuda mitmes riigis ning juppide kaupa). See pani mõtlema.
Minu vanemad reisivad palju ning selletõttu on neil olnud võimalus külastada üht sellist nn ,,Kolmanda maailma riiki“ – Egitust. Turistina ei pane sa halvimat poolt tähele, kuna truitidele mõeldud piirkonnad üritatakse võimalikult puhtana ning ilusana hoida. See ongi põhiline erinevus sellest, mis räägiti filmis. Filmis oli jutt sellest, et tavaliselt on sellised kohad vaesed ja mustad.
Läänekultuuri nimetatakse ka tarbimiskultuuriks. See kultuur võimaldab kõigile, kellel leidub raha, ligipääsu mistahes kaubale. Lääneriikides toimuvad igasugused allahindlustepäevad ning enne neid reklameeritakse mõnda aega. Inimesed ostavad sellistel päevadel meeletut asju, mida nad tegelikult ei pruugi isegi vajada. Nende ostu põhjuseks on see, et hiljem ei pruugi see toode enam allahinnatud olla siis, kui nad seda vajavad.Pool aastat hiljem jääb aga kasutusse ainult 1% sellest kõigest. Tekkib küsimus, et miks siis ainult 1%? Vastus on lihtne. Iga aasta tulevad turule uued ja paremad tooted. Võtame näiteks lauaarvuti . Anne uuris välja, et piisaks vaid 1 väikse asja vahetamisest, et arvuti paremini töötaks. Me ei saa seda ära vahetada, kuna iga parema mudeliga muutub see väike osake teistsuguseks.Selle kuju muudetakse, selleks, et inimesed ostaksid.
Arengumaades on aga populaarsed kestvuskaubad. Inimesed ostavad ainult neid kaupu, mis neil tõesti vaja on, ning mis töötavad kaua.Nad saavad mitu aastat hakkama ühe telefoniga, sest sellega saab sama hästi helistada ning vahetada sõnumeid. Nad saavad hakkama aastaid ühe lauaarvutiga kogu pere jaoks, sest see ikka veel töötab. Nad saavad hakkama samade riietega senikaua kuni nad on kantavad. Noorem vend kaanab vanema venna riideid , sest vanematel ei ole rahliselt võimalik neile uued riided muretseda.
Viimase 20.aasta jooksul on eestlaste tarbimine suurenenud. Meie riik on teinud tugevat arengut. Eesti ei sõltu juba 25 aastat NSV Liidust . Tollel ajal oli kaupu poest raske kätte saada ja oli vaja pikalt järjekorras seista, ning siis ka ei saanud olla kindel, kas kaupa sinu jaoks jätkub.Nüüd on olukord täeilikult muutunud. Kaupa on lettidel alati olemas ning nüüd võime minna iga hetk poodi ja osta. Nüüd on meil ka valiku võimalus. Me saame valida, milline toode meile kvaliteedilt ning hinnalt rohkem sobib.
Eestlaste vabaaja kasutus on samuti muutunud. Nüüd istuvad paljud inimesed kodus arutite taga. Arvutist saame tänu interneti olemasolule vaadata filme, vdeosi ja lugeda ka uudiseid. Noored veedavad suurema osa enda ajast telefonides, isegi kui nad on sõpradega väljas. 20 aastat tagasi mängisid lapsed veel üksteisega mänguväljakutel ning vanaemad lugesid kodus või väljas ajalehti või raamatuid.
Lõpetuseks võib öelda, et ühelt poolt oleme me arenneud, kuid teiselt poolt on mõned asjad halvemuse poole muutunud.
Liliana Šašlova 12.B