Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist?
osta soovivad? Kuidas teavad ettevõtted, mida toota, et seda toodangut ka ostetaks? Selleks, et otsustada, kuidas jaotada hüviseid ja tootmistegureid majandussubjektide vahel, on olemas kaks mehhanismi: · käsumajandus · turumajandus Esimesel juhul on tegemist süsteemiga, kus otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid teeb keskvõim. Turumajanduse puhul kujunevad otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid individuaalsete otsustuste põhjal. Neid individuaalseid otsustusi koordineerib turg. Käsumajanduse puhul ostja ja müüja vaid realiseerivad keskseid korraldusi, turumajanduse puhul leitakse vastus aga ostja ja müüja vahetu kokkuleppega. Kui käsumajanduse tingimustes ütleb mingisugune plaanikomitee, mida toota, siis turumajanduse tingimustes toodetakse seda, mille eest tarbijad on nõus piisavalt maksma, et katta kulutusi tootmiseks. Seda, kuidas toota, reguleerib
Loomulikult enne kõike seda tuli vormistada vajalikud paberid ja väljastada aktsiad kõigile omanikele. Tootmise käigus tuli üles kirjutada kõik kulud, et saaks need pärast tuludest maha arvata. Peale seda kui kaup maha müüdud, saime ka lõpparuandes selgust. Mis kõige tähtsam - kahjumisse me ei jäänud. See õpilasfirmas tegutsemine õpetas mulle nii mõndagi. Esiteks, enne kui oma toodet müüma hakata, tuleks väga palju eeltööd teha, mis seisneks põhiliselt asjade läbikaalutlemisel. Tuleks uurida, missugused inimesed toodet ostaksid, palju toote vorpimine ressursse nõuaks, kas kuskil ehk sama asja juba tehtud pole ja kas kogu majandamine ennast ära tasuks. Inimesi on leidlikke ja ka mina sattusin huvitaval kombel ühes autofoorumis kord peale teemale, kus kutsuti inimesi üles tegema endale samasugusel põhimõttel valmistatud võtmehoidjaid. Korraks käis mõte peast läbi, et isegi sellisel alal võib esineda konkurentsi. Siiski ei murdnud
Sõnumi kokkupanek eeldab loomingulist lähenemist, mis ühitab analüütilise mõtlemise, loovuse ja kujutlusvõime. Toode positsioonitakse tarbija teadvusesse nii, et ta tõmbaks tähelepanu, tekitaks huvi, kutsuks esile ostusoovi ja käivitaks ostutegevuse. Inimene on mõjutatav reklaampildi tugeva veenmise ja sisendusega. Ta ostab toote selle reklaampildi alusel, nii nagu ta seda tajub, mäletab, hindab ja ihaldab, ning mitte sugugi tegeliku toote põhjal. Ilusti vormistatud ajaleheteade või meelelahutuslikult huvitav teleklipp pole veel reklaam, 12 kui ta ei täida mõjutamisfunktsiooni. Pikka aega jooksev ebaõnnestunud, vildakate reklaamsõnumite jada muudab firma klientide silmis mitte usaldusväärseks. Sõnumi ebasoovitav mõju võib ulatuda väga kaugele. Siit ka järeldus, et sõnum peab olema
Televisiooni (ETV) saate „Ringvaade“ saatejuhti ning reporterit Jüri Muttikat. Kuna „Ringvaate“ puhul on tegemist vabas vormis uudiste- ja meelelahutussaatega, kus saatejuhtidele tekste ette ei kirjutata. See aga jätab saatejuhtidele suurema vabaduse tuua saatesse isikupära. Uurimistööl on kaks eesmärki: leida Jüri Muttika kõnepruugist talle omaseid keelejooni ning analüüsida neid keelejooni varasemate uurimuste põhjal. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse, missugune on olnud Jüri Muttika elulugu. Kirjutatakse, kus on ta töötanud ja õppinud – püütakse anda ülevaade kõigest sellest, mis võib olla mõjutanud tema idiolekti. Teises peatükis keskendutakse varasematele uurimustele ning täpsustatakse, missuguseid variaableid selle uurimistöös täpsemalt analüüsitakse. Seejärel kolmandas peatükis analüüsitakse
mehhanismi: · Käsumajandus · Turumajandus MIKROÖKONOOMIKA 5 Esimesel juhul on tegemist süsteemiga, kus otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid teeb keskvõim. Turumajanduse puhul kujunevad otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid individuaalsete otsustuste põhjal. Neid individuaalseid otsustusi koordineerib turg. Käsumajanduse puhul ostja ja müüja vaid realiseerivad keskseid korraldusi, turumajanduse puhul leitakse vastus aga ostja ja müüja vahetu kokkuleppega. Kui käsumajanduse tingimustes ütleb mingisugune plaanikomitee mida toota, siis turumajanduse tingimustes toodetakse seda mille eest tarbijad on nõus piisavalt maksma, et katta kulutusi tootmiseks. Seda kuidas toota reguleerib turumajanduses hinnamehhanism ning käsumajanduses valitsus või
Kõik kommentaarid