Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Selgroogsete kohta faktid ja huvitavad rekordid.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
imetaja, imetajad, sinivaal, rasv, selgroogsete, rekordid, kiireim, joosta, laisik, liikuda, elevant, pikim, kaelkirjak, skunk, vastsündinud, möiraahv, karihiir, kimalasSisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade ränne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III Lõppsõna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mõistlikud olendid. Nad elavad kaugetel meredel ja veedavad suurema osa elust vee all. Vanade meremehejuttude järgi on nad suure suuga merekoletised, nagu draakonid. Tegelikult on
VAALAD S I N I VAA L Sisukord 1.Sissejuhatus lk. 3 2.Sinivaal lk. 4 - 5 3.Pildid sinivaalast lk. 6 4.Pildid sinivaalast lk. 7 5.Kasutatud kirjandus lk. 8 Sissejuhatus Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Kuidas ja miks vaalade esivanemad merre kolisid, ei ole ikka veel selge.Umbes 55 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm kaladest kihavad jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega
Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Gepard (Acinonyx jubatus) on kaslaste sugukonda kuuluv imetaja. Gepardi kehapikkus on 150 cm, sellele lisandub saba pikkusega 70 cm. Kaal on umbes 70 kg. Gepard on kiireim maismaaloom. Ta võib lühikesel distantsil (kuni 400 m) saavutada kiiruse 120 km tunnis. Gepard oli varem levinud kogu Aafrikas ja Lõuna-Aasias, viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselt Saharast lõuna pool. Iisraelis, Indias, Pakistanis ja Afganistanis on gepard välja surnud. Iraanis on säilinud vabas looduses 50..
karvastikuga lakk, mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini. Lõvid elavad praidis, mis koosneb emasloomadest, alla 2 aasta vanusest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Viimased valvavad ja märgistavad pidevalt praidi maa-ala lõhnamärkidega ning toovad kuuldavale hirmuäratavaid möirgeid. Elevant 5 Elevant on maismaa suurim imetaja. Tal on kaks võimsat võhka, paar hiiglasuuri kõrvu, et ennast kuumal ajal jahutada ja kiskjaid hirmutada, umbes 2 meetrit pikk lont, mida ta kasutab nagu kätt mitmeteks toiminguteks. Joomiseks tõmbab elevant londiga vett suhu. Londi abil võtab ta kuumadel tundidel dussi või pritsib end üle liiva ja poriga, et nahka parasiitidest vabastada. Lonti kasutab ta ka kõrgetelt puuokstelt lehtede rebimiseks. Emasloomad elavad karjas koos 8-12-aastaste poegadega. Täiskasvanud
Click icon to add picture Click icon to add 1) jaanalind Täiskasvanud linnnu kõrgus on 22,7 m ja kaal 100175 kg. picture 2) Jaanalind muneb 3050 muna aastas ja oma eluea jooksul ca 2000 muna. 3) Jaanalinnud võivad elada ca 60 aastani ja muneda 2535 aastat. 4) Nadvõivad joosta 5070 km/h ja nende kõige tugevam kaitse on jalahoop, mis on sama tugev kui hobusel. Iseloomult on jaanalinnud enamasti sõbralikud ning uudishimulikud . 5) Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 2030 cm kõrgune Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus
Jõe asemel võib ta elada ka järve kaldal. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Kui tingimused on soodsad, siis on saarma territooriumiks 26 km jõelõik. Ta eelistab sügavate hauakothadega ja kärestikega jõgesid, mis aasta läbi jäävabad on. Jõest üle saja meetri saarmas naljalt kaugemale ei lähe. Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 1520 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. (Vikipeeadia) Saarmast võib kohata nii mageveeliste (jõed, järved) kui soolaveeliste (mered, ookeanid) veekogude ääres. Selle väikese imetaja keha on vees elamisega hästi kohastunud, saarma lühikesed käpad on varustatud ujulestadega ja pikka saba kasutab ta tüürina; samuti suudab saarmas viibida vee all ilma hingamata 8 minutit
Nendesse linnadesse korraldab lende enim lennukompaniisid ja võimalused soodsat hinda saada on suuremad. Kohapealsest transpordist on suurte vahemaade tõttu samuti enim soositud õhutransport. Siseriiklike lende korraldab rahvusliku lennukompanii Qantase kõrval ka peale pankrotti uuesti jalgu alla saav Ansett . Idarannikul on konkurents tihedam ja piletihinnad soodsamad, Kesk- ja Lääne- Austraalia sihtpunktid on mõnevõrra kallimad. Lennuliiklusest kohati kallimgi, kuid palju aeglasem on liikuda maad idast läände ja lõunast põhja läbivate rongidega . Idast läände mandri läbimiseks tuleb arvestada üle kolme ööpäeva kestva reisiga, kusjuures läbitakse ka maailma pikim 478 km pikkune täiesti sirge raudteelõik Nullarbori platool. Lõunast-Põhja sõidab rong umbes kahe päevaga. Rongiliikluse eeliseks bussi- ja ka lennuliikluse ees on kindlasti suurem mugavus.Suuremates linnades ja nende lähiümbruses funktsioneerib veatult linnatransport. Näiteks Sydneys on
Känguru Maailma suurim kukkurloom on esimene sümbol, mis enamikele Austraalia loomariigiga seostub. Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest võõrutada alles aastaselt. Känguru omapärane paljunemismehhanism võimaldab uue poja "ootele panna" seniks kuni eelmine poeg on piisavalt vana, et ilma kukrusse pugemata toime tulla. See võimaldab kängurul uue järglase ilmaletoomist niipea, kui kukkur "vabaneb". Selline omapära tagab kängurute suure arvukuse. Vaatama sellele, et igal aastal antakse luba miljonite kängurute küttimiseks, ületab nende arv Austraalia
Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonda kuuluv väike lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom Fakte kassidest Iga kassi nina muster on sama unikaalne nagu inimeste sõrmejälg. Maailmas on üle 500 miljoni kassi (rohkem kui koeri) ja erinevatel hinnangutel 40 - 80 erinevat kassitõugu, nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni. Kassi süda lööb inimeste omast kaks korda kiiremini: 110 kuni 140 lööki minutis. Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on
kassilised ja röövlinnud. Teiseks äärmuseks on loomariigi jäänuste silmatorkamatud sorteerijad ja läbisõelujad, kes elavad nähtamatult mullas või sügaval merepõhjas. Koos moodustavad nad loomariigi tohutu elusolendite kogumi, keda seob ühine bioloogia ja kellele kuulub maapealses elus juhtroll. LOOMADE ISELOOMUSTUS Loomi on muudest eluvormidest harilikult kerge eristada, sest suurem osa neist suudab liikuda. Ent kuigi see reegel kehtib enamiku maa peal elavate loomade kohta, ei puuduta see paljusid veeasukaid. Siin elavad paljud loomad täiskasvanuks saanuna ühes kohas ja mõnel neist on hõljuvad kombitsad, mis muudavad nad taimede sarnaseks. Usaldatavam meetod loomade määramiseks on nende põhilised bioloogilised omadused: loomade keha koosneb paljudest rakkudest, neil on närvid ja lihased, mille abil nad reageerivad ümbritsevale maailmale
Mida väiksem leht seda külmem? · Neid seaduspärasid kasutatakse paleokliima hindamisel kui leitakse fossiilseid floorasid savikihtide vahelt, kus on kunagi elanud taimed ja üsna täpselt saab lehe serva ja suuruse sealt kätte ja saab korrelatiivse seosega järeldada, milline kliima võis tol ajal olla. Ökoloogiliste koosluste levikut uuritakse: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekti · Nt soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline levik · Eluvormiline jaotus · Et koosluste sarnasusi võrrelda kasutatakse sarnasusindekseid nt iaccardi indeks: iga kriipsuke on koosluses elav liik. Kirjutada üles esimese koosluse liigid ja siis teise ala liigid. Tuua välja, et mõned taksonid on samad (sama rea peal) ja osa liike on ainult esimeses koosluses, osa ainult teisel. Kui need üle lugeda /tähistada esimese koosluse elurikkus tähega a, teise tähega b ja
Salastatud kool Salastatud 8. klass Mõnda huvitavat Austraalia loomastikust Uurimistöö Juhendaja õp Salastatud Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1. Austraaliale iseloomulikumad imetajad..................................................................4 1.1. Ainupiluliste selts.....................................................................................................4 1.2. Kukruliste selts.........................................................................................................5 1.3. Kiskjaliste selts.........................................................................................................7 1.4
milliseid omadused ja oskuseid on tegelastele omistatud ning lisati ka tõendusmaterjal tekstinäidete või kommentaaridena. Andmebaasi märgiti lisaks muinasjutu pealkiri ning päritolu ja üldine selgitus muinasjutu sisu kohta. Üldine metoodiline struktuur on esitatud joonisel 1. 10 Joonis 1. Metoodika üldine struktuur Tekkinud andmebaasis jagati muinasjuttude tegelased kaheks uurimisaluseks grupiks: 1. Eesti metsloomadest imetajad, kelle kohta välja toodud tunnuseid sooviti seostada loomade käitumisega looduses. Selleks koostati andmebaas Google Drives (Lisa 2) ja kirjeldati iga looma järgmisi ökoloogilisi tunnuseid: looma välimus, elupaik, eluviis, sigimine, eluiga ja lisamärkused. Kui muinasjututegelasele vastas mitu erinevat liiki imetajaid, kirjeldati looma ökoloogilisi tunnused Eestis kõige levinuima liigi kohta. Antud andmebaasi aluseks olid teatmeteosed “Euroopa
andmetele. Töö kirjeldab saarma välimust, käitumist, levikut, elupaika, eluviise, pereelu ja toitumisharjumisi. Lisaks sellele hindab saarma arvukuse suuruse ohustatust ning liigi kaitsmise põhjuseid. 3 1. SAARMA KIRJELDUS 1.1. Taksonoomia RIIK Loomad (Animalia) HÕIMKOND Keelikloomad (Chordata) KLASS Imetajad (Mammalia) SELTS Kiskjalised (Carnivora) SUGUKOND Kärplased (Mustelidae) PEREKOND Saarmas (Lutra) LIIK Saarmas (Lutra lutra) Joonis 1. Saarmas. (autor: Nick Garbutt) 1.2. Välimus Täiskasvanud saarma keha on 7090 cm pikk, saba 3050 cm. Ta võib kaaluda 512 kg, hästi toitunud vanemad loomad isegi 15 kg. Isasloomad on mõõtmetelt suuremad ja kaalult raskemad kui emased. Näljaperioodidel kõhnub saarmas märgatavalt ning võib talve lõpul
ümbermõõt võib aga kuni 12 meetrit olla. Tema normaalne eluiga on 500 aastat, kuid usutakse leiduvat ka üle 5000 aasta vanuseid puid. 3. LOOMASTIK Seoses rikkaliku rohukasvuga on savannis levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuuse, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Kiskjatena peavad seal jahti lõvid, leopardid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Kuivaks perioodiks koguneb pea kogu savanni loomastik veekogude äärde, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Peale esimest vihma ning rohu tärkamist lahkuvad loomad aga veeäärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Siis toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Savannis elab lennuvõimetu, kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude ääres leidub ka flamingosi, parte, hanesid, kurgi ning luiki.
Sammaltaimed X karusammal Sõnajalgtaimed X X maarjasõnajalg Paljasseemnetaime X X kuusk d Katteseemnetaimed X X sinilill LOOMAD Tähtsamad tunnused Enamik loomaliike elab maapinnal. Loomad saavad vabalt liikuda Loomad reageerivad kiiresti ärritustele Loomade toiduks on taimed või teised loomad Loomad kasutavad hapnikku ja eritavad elutegevuse kägus süsihappegaasi Looma kehad paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt Loomad arenevad moondega või ilma LOOMAD SELGROOTUD SELGROOGSE
, Stutchbury, R. 2009) Arenesid uued roomajad, kes kõndisid maismaal, ujusid vees ja lendasid taevalaotustes. Ilmusid ürgkrokodillid ja merekilpkonnad.( Allaby, M. 2009) Varasemad sisaluimsed (plesiosaurused), kalasisalikulised (ihtüosaurused) ja valesisalikulised (notosaurused) arenesid edasi ning nende jäsemed hakkasid üha enam sarnanema loibadega. Samas mõned imetajalaadsed roomajad elasid üle Permi ja suutsid laialdaselt levida ning Triiase ajastu lõpuks kujunesid esimesed tõelised imetajad, aga siiski jäid nad väikesteks ja tähtsusetuks kuni Mesosoikumi lõpuni. Juba Kesk – Triias surusid dinosaurused enamiku teistest suurematest roomajatest kõrvale. Paljud varasematest dinosaurustest kadusid ajastu lõpul järjekordse väljasuremise tõttu, kuid olulisemad vormid, nagu ihtüosaurused, plesiosaurused ja teised enam kohastusmisvõimelised saurused, jäid ellu ja hakkasid valdama Juura ajastul. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B
Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged
kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged piltlikult öeldes viimasel minutil. Tapatalgute lõpetamine, aga ei toonud hülgeid merre tagasi. 7 1.1.4. Süstemaatiline kuuluvus: Riik Hõimkond Klass Selts Alamselts Sugukond Perekond Eesti Loomad Keelikloo- Imetajad Kiskjalised Loivalised Hülglased keel mad Ladina Animalia Chordata Mammalia Phocidae Pinnipedia Phocidae Pusa keel Tabel 1 - Viigerhülge süstemaatiline kuuluvus 1.2. Hallhülge üldiseloomustus Hallhüljes e. Halichoerus grypus (Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus) on Läänemere suurim imetaja.(Tabel 2 - Hallhülge süstemaatiline kuuluvus). Karvkatte värvus isastel on
Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta vanusena, seejärel muutuvad need taas väiksemaks. Kuju järgi eristatakse pulksarvi ja kühvelsarvi. Nende esinemine põdrapullidel sõltub peamiselt isendite elukohast. Levila lõunapoolsetel aladel esineb rohkem pulksarvedega loomi ning mida enam põhja poole liikuda, seda rohkem kühvelsarvedega isendid domineerima hakkavad. Reeglina ei kanna põdrad sarvi aastaringselt. Vanemad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris. Noored pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis. Algul on nad pehmed, luustumata ja kaetud nahaga. Maksimaalse suuruse saavutavad augustis või septembris. Selleks ajaks on sarved luustunud ning nahk hakkab maha pudenema
EKTODERMI ARENG: KESKNÄRVISÜSTEEM JA EPIDERMIS 1 SARNANE NÄRVIKOE ERISTUMINE Putukate ja selgroogsete närvisüsteemidel paistab olevat väga vähe ühist, ometi molekulaarsed juhised närviketi areng suunamiseks ja kindlate osade spetsialiseerumiseks, näivad olevat sarnased. Sellist sarnasust on näha mitmetes närvisüsteemi arengu etappides. 1.1 Neuraalse ekstodermi eristumine: BMP/Dpp ja chordin/Sonik rajad Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades
............................................................4 1.2 Näsiniin.............................................................................................................................5 1.3 Sookail..............................................................................................................................6 2 Loomsed mürgid......................................................................................................................7 2.1 Mürgised imetajad.............................................................................................................7 Nokkloom...................................................................................................................................7 2.2 Mürgised konnad...............................................................................................................8 Austraalia puukonn..............................................................................................
potentsiaalselt olnud ka hüppeliste arengute tekitajaks rekapitulatsiooni prinsiip – fenomen, kus selgroogse organismi lootelises arengus peegelduvad fülogeneetilise eellase kujud (toimunud on terminaalne lisandus). pole tingimata reegliks. et mingi kõrgem takson saaks radieeruda, peab toimuma mingi teise (enne teda radieerunud) kõrgema taksoni allakäik – nt mammaalide kiire (ca 20MA jooksul kestnud) radiatsioon peale sauruste kadumist, kuigi imetajad olid iseenesest olemas olnud juba 200 MA. punase kuninganna reegel – tõenäolsus liigi väljasuremiseks on sõltumatu sellest, kui kaua see liik on eksisteerinud. st liik ei muutu paremaks ega halvemaks, ning evolutsioon on pigem eskalatoorne kui progressiivne. väljasuremise põhjused: 1) füüsilised (katastroofilised või järkjärgulised (seoses väliskeskkonna muutusega)) 2) bioloogilised (koevolutsioonis „mahajäämisest“ tulenevad)
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus
rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997) Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. (www.kiideva.ee/puisniit)
metsade kolla- ja pruunmullad. Seevastu Lõunasaarel on pruunid metsmullad ja vähesel määral leidub ka mägi- gleimuldasid ja gleimuldasid. Gleimuldasid leidub põhiliselt mägedes. Muldade viljakus on erinev: viljakatel muldadel kasvatatakse riigi viljavarud, vähem viljakamatel aga kasvatatakse lambaid. Loomastik Uus-Meremaa loomariik erineb kardinaalselt muu maailma omast. Kui Kondvana mandri küljest hakkas tükk maad eralduma, polnud imetajad veel välja arenenud. Sellepärast elabki Uus-Meremaal ainult üks imetaja -nahkhiir. Paljud sealsed linnud on kaotanud lennuvõime "tänu" vaenlaste puudumisele . Uus-Mermaa rahvuslind on väike, pika nokaga kiwi. Lindudest leidub palju ka kohalikku jultunud papagoid Kead. Viimasel 50-nel aastel on sinna toodud palju uusi loomaliike: jäneseid, kitsesid, sigasid, veiseid ja lambaid. Eesmärgil hoida looduslikku tasakaalu. Uute
hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse valmis juba suvel juuni kuus, sügisel nad kooruvad, varakevadel hakkavad need lapsed pungi sööma ja juuni kuuks pole enam ühtegi lehte puul, kus nad pesitsevad. Jätavad
Leopard on kuni 2,5 meetrit pikk ja ta kaalub 32-60 kg. Leopardidel on mustade laikudega kollakas karvastik. Mõnel pool elavad täielikult mustad leopardid, nn. must panter. Leopardid söövad sõralisi, närilisi, ahve jne. Saagi tassivad nad puu otsa. Vanad või vigased leopardid võivad inimesi süüa. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1990, lk 509-510) 4.5 Gepard Gepard on pikk, kõrgete jalgadega ja väikese peaga loom. Gepardit tuntakse maailma kiireima jooksjana. Gepard suudab joosta kuni 120 km/h. Ta kaalub 40-50 kilogrammi ja ta on natuke üle 2 meetri pikkune. Ta sünnitab 2-4 poega ja ise sööb päevas umbes 4 kg liha. Kahe-aastased gepardid võivad juba emast eraldi elada. (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3, 1998, lk 152-153) Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm Clutton-Brock, Juliet, ,,Kass", Dorling Kindersley, 1991 (Eestis Koolibri, 1998)
16 ja 38 cm vahel, sabapikkus on 6-12 cm, mass kuni 760 g (tavaliselt vähem). Tal on pikk vonklev keha ning tema karvkate suvel on ülalt poolt kastanpruun ja altpoolt kollakasvalge, kõrvade servad valged. Talvel on ta üleni või osaliselt valge(v.a must sabaots). Isane on emasest suurem. Sügisene karvavahetus algab kõhult, kust levib edasi külgedele ja seljale ning seejärel üle kogu keha, lõpuks pea. Kevadine karvavahetus algab peast, laieneb üle keha ja lõpuks kõhu. (Euroopa Imetajad, Eesti entsüklopeedia kirjastus). Leviala Selle looma leviala ulatub Püreneedest, Alpidest ja Iirimaast üle kogu Euroopa ning teda leidub ka Gröönimaal. Eestis esineb nii mandril kui ka saartel , kuid pole kuigi arvukas. Kärp eelistab metsatukki, risustunud metsaservi, põõsastikke, jõelamme, põlde jms. (Loomade elu 7. köide Imetajad ) Toitumine Ta püüab kõikvõimalikke närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab linnupesi, sööb ka
on oma arengus jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu. Hallhüljes Hallhüljes Foto: Savisaar, R. (2011). http://blog.moment.ee/category/panoramic Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Läänemere suurim imetaja. Maakeral on kolm erinevat hallhülge asurkonda. Läänemeres elab oma asurkond: Läänemere hallhüljes, kelle peamine elukoht on Läänemere põhjaosa, Botnia lahe lõunaosa ja Soome laht. Aktiivsete ränduritena asustavad hallhülged kogu Läänemerd. Nende lesilad - madalad taimestikuta saared või karid - asuvad peamiselt mere kesk- ja põhjaosas, enamasti kaldast ja inimasustusest eemal. Erinevalt viigerhüljestest on hallhülged seltsingulised loomad, kes kogunevad lesilatesse
Elevandi jalg Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult (Looduse entsüklopeedia, lk 266-267 Hoolitsus poegade eest Nagu teisedki pika elueaga imetajad, kulutavad ka elevandid palju aega poegade üleskasvatamiseks. Elevandipoegade eest hoolitsevad ema kõrval ka teised karja kuuluvad emased. See hoolitsus algab juba sünnitusest, kui karjakaaslased võivad käituda ,,ämmaemandatena''. Pojad imevad emapiima nisadest, mis paiknevad emaslooma esijalgade vahel. Elevandi kehaehitus Elevandi massiivset rohmakat keret toetab neli sambataolist jalga. Suure pea külge kinnituvad lont ja võhad
vähemalt 9-10 tuhat aastat tagasi. Nad asustavad Põhja- ja Ida-Euroopat (Skandinaaviamaad, Poolast Jenissei jõeni Siberis, Tsehhi). Elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus leidub jõgesid, soid, järvi, noorendikke ja võsastikke. Põtru võib kohata ka metsade lähedal olevatel põldudel, raielankidel (kasvama hakkav biomass on rikkalikuks toidulauaks). Põdrad oskavad hästi ujuda ja lähevad tihti vette. Nad on ka kiired jooksjad (hinnanguliselt kuni 56 km/h). Eelistavad liikuda üksi, talvel mõnikord väikestes karjades. Põdra kohatruudus on suhteliselt nõrk, rände pikkus võib olla mõnikümmend kuni mõnisada kilomeetrit. Üldtuntud on põtrade lahkumine intensiivse küttimise aladelt ja nende tagasipöördumine jahihooaja lõppedes. Kuna 7 põtradel puudub ,,koduinstinkt", ei pruugi oma sünnikohast lahkunud isendid sinna enam
1. kaitseks väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu (vigastused, infektsioon jt) 2.läbi epiteelkoe toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, rakkudevaheaineta õhukesed kihid. Ripsepiteel, eritavad higi, piima, karvad, suled, soomused, kilbised, kutiikulad ja väliskojad. Lihaskude r. võimelised kokku tõmbuma e. kontrakteeruma. Kokkutõmme tänu müofibrillidele. 1. Silelihaskude - pikad käävjad rakud. Selgrootutel, selgroogsete siseelundkond (v.a. süda). Kontraktsioon on aeglane. 2. Vöötlihaskude lihaskiududest - pikad paljutuumsed rakud. Müofibrillide asetuse tõttu näivad ristipidi vöödilised. A. Skeletilihased liikumiseks, kiirem, allub tahtele, selgroogstele, ka lülijalgsetel ja mõnedel rõngussidel, limustel B. Südamelihase r. võrgustikuna, ei allau tahtele Närvikude side väliskeskkonnaga, elufunktsioonide reguleerimine. Lühemad dendriidid (vastu) ja pikemad neuriidid (edasi).
annaabi.ee 
