Sisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade ränne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III Lõppsõna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mõistlikud olendid. Nad elavad kaugetel meredel ja veedavad suurema osa elust vee all. Vanade meremehejuttude järgi on nad suure suuga merekoletised, nagu draakonid. Tegelikult on vaalad imetajad, kes väliliselt sarnanevad kaladega, kuid erinevad neist oluliselt nad on püsisoojalised, kopsuhingamisega, emakasisese arenguga, poegade imetamisega ja rahuliku iseloomuga. Teadlased on selgitanud, et esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Umbes 55-70 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm, arvatavasti kiskjalise eluviisiga ürgsõralised kaladest kihavad jõesuudmed kus oli toitu palju ja ohtu väh
kuid ilmselt põlvnevad nad hammasvaaladega ühistest esivanematest. Enamik teadlasi on nõus, et vaaladel on samad esivanemad kui sõralistel, kelle hulka kuuluvad ka tänapäeva lehmad ja hirved. Need esivanemad elasid maismaal ja küttisid teisi loomi. Ürgvaal elas madalas meres ja soolaseveelistes lahesuudmetes 55miljonit aastat tagasi. Tema ninasõõrmed olid veel pea eesotsas. Me ei tea varajaste vaalade elust peaaegu midagi, kuid nende hambad annavad vihjeid toitumise kohta. Kaua enne vaalade ilmumist ujusid maailmameres ringi suured roomajad nagu pliosaurus. Enamik neist olid voolujoonelised nagu vaalad, kuid ei olnud viimastega üldse suguluses. Kõik need meres elanud roomajad surid välja samal aja,l kui dinosaurused, 65 miljonit aastat tagasi. Vaalasid on leitud kõikides ookeanides- troopikast jäiste polaarmeredeni ja viies maailma suurimas jões. Suurim maailmas elanud loomadest - sinivaal - võib olla 31 meetrit pikk ja kaaluda 200 tonni.
Antiloop Nimetus: harksarvik Liikide arv: 1 Sugukond: Antilocapridae (harksarviklased) Selts: sõralised Õla kõrgus: 81-104 cm Täiskasvanu kaal: 36-70 kg Levik: Põhja-Ameerika Elupaik: rohtlad (preeriad) ja kõrbed Toit: rohttaimed, ka põõsaste lehed ja peened oksad, kaktused ja muud taimed Ühiskondlik struktuur: sügistalvisel perioodil moodustavad arvukaid karju, kus loomadel on suur liikumisvabadus; muul ajal on seltsingud väiksemad Tiinus: 8,5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2, harva 3 Sünnikaal: 2-4 kg Eluiga: 12 aastat tehistingimustes Savannis kasvavad taimed Vihma- ja kuiva perioodi vaheldumine avaldab oma tugevat mõju ka siinsele floorale ja faunale. Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik. Tarvitseb aga hakat
Ekvatoriaalse vihmametsa loomastik Avely jaanoja 8c Rääma Põhikool Click icon to add picture Click icon to add picture võrkpüüton 1)Vihmametsade maod on head ronijad ning nad sarnanevad liaandega. 2)Peavad jahti puudel ronides. 3) Nede toituks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väiksed loomad. 3)Võekpüüton on üks suuremaid madusi kes kasvavad kuni 10 meetri pikkuseks ja võib kalluda kuni 100 kg Click icon to add picture Click icon to add picture 1) Okaapi Tema keha pikkus on umbes 2,5m ja kaal
Suvel elutsevad nad rohust ja mullast ehitatud kuhilpesades (millel on õhutusavad) või urgudes, mis on uuristatud kaldasse, kusjuures sissepääs jääb vee alla. Ondatrad jätavad kaldataimestikku 20-30 cm laiuseid radu, tekitavad kanaleid ka veetaimestikku. Urgude ette ja mitmesugustele eenditele tekitavad ondatrad väljaheitekuhilaid (väljaheited on rohelised kuni mustad, meenutavad oliivikive). Normaalse arvukuse korral elutseb ühe kilomeetrise kaldalõigu kohta talvel 3, suvel 10 isendit. (Looduspilt) Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Ondatra eluiga on tavaliselt kaks aastat, harvem ka kuni 5 aastat. Ondatra peamised vaenlased on rebased, saarmad, suured röövlinnud jt. Inimesed kütivad neid karusnaha pärast. Ondatra kaevab oma keerulisi käike kaldastangusse ja rajab kaldaroostikesse kanaleid,
Austraalia Kätlin Kärblane 011MT Juhendaja Ülle Toots 2011 SISUKORD 1.Üldandmed 2.Majandus 3.Veondus 4.Eksport/import 5.Loomad 6.Loodus 7.Loodusvarad 8.Pinnamood 9.Austraalia kaart 10.Kasutatud kirjandus. 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009) Rahvastiku tihedus:
Kui teil õnnestub Austraaliast lahkuda, ilma kängurut vabas looduses nägemata, siis võite küll ainult iseennast süüdistada. Kängurute väiksemad sugulased, vallabid, moodustavad täiesti omaette perekonna. Nagu känguruid, on neidki mitmeid erinevad liike. Kängurutest kergemad, on nad paremini kohastunud mägiste mastike jaoks, kuivõrd kängurud tulevad paremini toime sisemaa suurtel tasandikel. Näiteks Tasmaania maastik on niivõrd mägine, et seal ei kohta ühtegi kängurut. See-eest võib sealt leida erinevaid vallabi-liike. Lõuna-Austraalias Flinders Rangesis võib kohata kollajalgset kaljuvallabit (yellow- footed rock wallaby), pildile on jäänud Tasmaanias Bruny saarel elutsev haruldane valge vallabi. Koostas: Erik Salm Kukkurloomad Sissejuhatus Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem
Kõik kommentaarid