seljaaju osa , millest väljub paar selgmisi ja kõhtmisi juuri. Seljaaju segmente kokku 31: 8 keala-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innnerveerivad teatud kindlaid skeletilihaseid ja nahapiirkondi.Selajaaju hallaine seespool, valgeaine selle ümber.Seljaaju eesarves motoneuronid ja tagasarves kontaktneuronid. 57. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist: Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvid. Selgmine haru innerveerib peamiselt seljalihaseid, kõhtmised harud koonduvad põimikuteks (kaela, õla, nimme ja ristluu). Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes . !!!58
seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks on avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. N: suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund. 152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha. Raamat 146 Otsaju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad. (lk 202) Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154
· Vegetatiivne - Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Seljaaju asub selgroolülide poolt moodustatud luukanalis. Ta on kuni 1,4 cm jämedune ja 40 - 50 cm pikkune. Seljaaju algab kaelapiirkonnas, kus piklikaju läheb sujuvalt üle seljaajuks ning lõpeb selgroo nimmeosas. Seljaajust saavab alguse 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Iga närv algab kahe haruna - selgmise ja kõhtmise juurena, mis omavahel ühinedes moodustavadki närvi. Selgmine juur koosneb kiududest, mis toovad seljaajusse impulsse ja kõhtmine juur kuidudest, mis viivad impulsse seljaajust välja. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks. Kõik närvid kokku moodustavad piirdenärvisüsteemi. Närvid sisaldavad kahesuguseid kiudusid.
Sääremarja-kolmpealihas (m. Reieluu põndad, pindluu Achilleuse kõõluse varal Painutab jalga triceps surae) ülemine ots kandluuköbruke Tagumine sääremarjalihas Luudevahekile ja naabruses Lodiluuköprus ja Toimib põlveliigesele, hüppeliigesele, (sääreluulihas?) olevad sääre luude osad mediaalne talbluu varbalülidevahe-liigestele Jala lihased - üldistavalt jala lihaste selgmise grupi lihased sirutavad suurvarvast. Jalatallal on 3 rühma painutajaid lihaseid: suurvarva, väikevarba ja keskse grupi lihased. Lahkliha (perineum) Ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp; Suleb vaagnaõõne altpoolt Lihased+fastsiad külgmiselt istmikuköbrud Fastsiad pehmed koed, mis paiknevad päraku ja väliste suguelundite vahel.
millel on kaks ja pool keerdu, seda nimetatakse teoks. Marina, Kristina, Maria 11 Kõrva füsioloogia · CORTI ELUND · Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat umbes 20000 välimist karvarakku. · Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani . Marina, Kristina, Maria 12 Kõrva füsioloogia · KUULMETÕRI- reguleerib õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel. Marina, Kristina, Maria 13 Kõrva füsioloogia · HELIVASTUVÕTT Perilümfi lainetuse tagajärjel hakkab võnkuma basilaarmembraan. Corti organi asend muutub ning kuulmirakkude karvakesed puutuvad kokku kattembraaniga (membrana tectoria), sellega toimub helitundlike rakkude ärritus.
hargnevad närvikiud. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Temas talitlusest oleneb suuraju poolkerade koore aktiivsus, samuti une ja ärkveloleku seisund. 152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha: Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Suuraju vaod jaotavad poolkerade selgmise- külgmise pinna neljaks sagaraks: otsmikusagar - asetseb tsentraalvaost eespool, kiirusagar - asub tsentraalvaost tagapool, oimusagar - asub poolkerade külgvaost allpool, kuklasagar - eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad: Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, nende hulka kuuluvad juttkha ja mandelkeha.
diferentseerub organism isaseks (X0) või hermafrodiidiks (XX), geenide doosikompensatsiooni mehhanism sõltub samuti suhtest X:A. 247. Emaefekt: isendi tnnus, mis on määratud ema poolt; emasorganismi geenide transkriptsiooni tulemusel munarakk viidud ja sügoogi esimestel jagunemistel avalduvate regulaatorainete toime 248. Keemilised gradiendid: määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, AP) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse- ventraalse, DV) sümmeetriateljestiku 249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria tekesugurakkude liin eristub pärast raku jagunemistemasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestikuorganismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja
Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. (2.4.13) Eessambas motoorsed neuronid. Tagasambas paiknevad sensoorsed neuronid., nendega on sünaptlises ühenduses spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juure. Eesmise ja tagumise samba vahel on külgsammas- mille neuronite aksonid kulgevad spinaalnärvi ja osalevad sümpaatilise talitluse regulatsioonis. Pärast seljaajust väljumist liituvadseljaajunärvide selgmise ja kõhtmise juure seljaajunärviks e spinaalnärviks. Enne kõhtmise juurega liitumist moodustab iga juur- ganglioni- spinaalganglioni. Spinaalganglionid. (2.4.14) Enne kõhtmise juurega liitumist moodustab iga juur- ganglioni spinaalganglioni. Ganglionid on närvirakkude kogumid väljaspool KNS e perifeerses NS-s. Spinaalganglionid on sensoorsed ganglionid. Jätke perif haru (dentriit) algab nahast või lihastest või siseelunditest keskpoolne haru (neuriit) sisenedes seljaajju
tänapäevani ulatuvat dinosauruste haru. Linnud on tugevasti spetsialiseerunud loomad, kelle luustik on oluliselt muutunud: soomused on asendunud sulgedega ja esijäsemetest on saanud tiivad. Tõenäoliselt soodustas looduslik valik ka nende isendite eelistamise, kellel oli kujunenud aju ja sensoorsed organid. Enamasti on nad varustatud ajuga, neil on hästi arenenud meeleelundid koos muust närvisüsteemist eristunud ajuga selgmise närvi esiotsas. Esimesed tõendid: fossiilsed leiud kambriumis: süstikkalalaadsete leiud üle 550 miljoni aasta vanad, s.o. 50 milj. aastat vanemad kui teadaolevad selgroogsed. Leiud on mittetäielikud ja seepärast raske täpset evolutsioonilist arengut nende abil tõestada. Enamus uurijaid arvab, et selgroogsete eellased olid toitumisviisilt filtreerijad, neil oli olemas kõik 4 keelikloomade omadust. Kaasaegsed süstikkalad on tõenäoliselt evolutsioonilise arengu kõrvalharu,
põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs, mitmeid funktsioone. 4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi. Keskaju: Suhteliselt väike ajuosa; selle sees kulgeb keskaju veejuha e. ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige peenem läbipääs ajuvedeliku teel (kui umbub, siis vesipea!) Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad (orienteerumine jne.) Veejuhast allapoole jäävaid osi nim
Tahtelisi liigutusi reguleerivad närviimpulsid kulgevad mööda kortikospinaalkulglaid koore tasandilt. Kõik ülejäänud alanevad juhteteed moodustavad nn subkortikaalkulglad Tallinn nende kaudu kulgevad erutused lihastele alateadlike, automaatsete liigutuste sooritamiseks. 118. Seljaajunärvi moodustumine (joonis 27 lk 47): seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühendamisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu selgrookanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on oma talitluselt seganärvid. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põhimikkudeks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi
kasvavad ligi meetriseks.(2) Meritähtedel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb aegamisi üle temast radikaalselt lähtuvateks kiirteks. Looma allapool keeratud külge, mille keskel asetseb suuava, nimetatakse suuküljeks ehk oraalseks küljeks, ülemist külge aga suuvastaseks ehk aboraalseks küljeks. Mõnikord nimetatakse oraalset külge tinglikult kõhtmiseks ja aboraalset aga selgmiseks. Meritähtedel kellel on olemas pärak ehk anaalava, paikneb see ketta selgmise külje keskpaiga ligidal. Keset iga kiire allkülge kulgeb vagu, milles on arvukalt pehmeid liikuvaid jätkeid, hiljuse- ehk ambulakraaljalakesi, mis meritätedel talitlevad kulgemiselundeina.(1) Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapooltel olevate jalakestega (hiljuse- ehk ambulakraalijalakesed), jalgu on umbes 500 ja nad on torukujulised ning seest õõnsad. Neid võib igas kiires olla mitu sada. Iga hiljusejalake on ühenduses kiire sees leiduva kupla ehk ampulliga-
Joonise järgi. Joonis 19. Lk 189 õpikus. 57. Seljaaju siseehitus. Joonis 19. Lk 190 õpikus. Kitsad alad on nidemed. Hallaine moodustab sarvi(eessarv, tagasarv). Hallaine keskel on seljaaju tsentraalkanal. Eessarves on motoorsed närvirakud(liigutused). Tagasarves on kontaktnärvirakud. Valgeaine moodustab eesmise väädi, tagumise väädi ja külgväädi. 58. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist. Joonis 19. Lk 215 õpikus. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvud. Selgmine haru innerveerib peamiselt seljalihaseid, kõhtmised harud koonduvad põimikuteks (kaela, õla, nimme ja ristluu). Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes. 59. Seljaajusegmendi mõiste, arv. Joonis 19.
valkude keemilised gradiendid reguleerivad blastodermis geenide diferentseeritud aktiveerumist/inaktiveerumist , mis viib embrüo eesosa ja tagaosa segmentide moodustumiseni. 9. Arengumustri teke. Äädikakärbsel: tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestiku. 10. Geenidoos. Geeni (alleeli) efektiivsete koopiate arv indiviidi genotüübis. 11. Soo määramise protsess. X:A-suhte tuvastamine. Numeraatorvalkude puudumine põhjustab Sxl-geeni inaktivatsiooni ja arengu XY-embrüo suunas. Numeraatorvalkude ülejääk aga Sxl-geeni aktivatsiooni ja arengu XX-embrüo suunas. 12. Biseksuaalsusgeenid. Nt äädikakärbse geen dsx, mille
peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110
peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110
(neuraalvagu sulgub neuraaltoruks) Notochord- sellest areneb seljakeelik; annab signaale, embrüo arenguks vajalik. ANTERIO-POSTERIOORSE TELJE KUJUNEMINE: *Hox- geenid on erin geenisegmentides *Kesk- tagaaju piirkond on tugev signalisatsiooni tsenter. *Eesaju mood otsaju ja vaheaju (sellest areneb silma võrkkest) *vaheajust (Diencephalon) punguvad välja silma vesiikulid. DORSO-VENTRAALSE TELJE KUJUNEMINE: Seljaaju selgmise identiteedi määrab ära epidermis ja kõhtmise notochord e seljakeelik. Seljakeelik ütleb, et arenema peavad motoneuronid. · Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Kõik KNSi rakud tulevad neuraaltorust. Kui paljunemine lõpeb, siis nad migreeruvad vastavasse paika. Ventrikulaartsooni piirkonnas on neuronid, neuroepiteel. Marginaaltsoonis on neuronite jätked
naaberrakudeni, kus nende pinnal änu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumas transkriptsioonifaktorite süntees Arengumustri teke äädikakärbsel - Tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku aregus asümmeetria teke - Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist - Emasorganismi geeniproduktid määravad embrüos taga või esiosa ja selgmise, kõhtmise sümmeetriteljestiku - Organismi põhigeenid määravad embrüp sgmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke 46.Epigeneetika - Genoom – kromosoomne DNA (kromosoom – tuumas, episoom – tuumaväline) - Epigenoom – kromosoomiväline DNA - Geneetika – geenid tuumas ja tuumaväliselt
peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse) Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- motoorsed JAGUNEVAD: - kortikospinaalkulglad - subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne) 162. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine Moodustamine- moodustusb seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari 12 rinnanärvi paari 5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist: - selgmine(pikad)- innerveerivad süvasid seljalihaseid, vastava piirkonna nahka - kõhtmine(lühikesed)- innerveerivad keha kindlaid piirkondi 163. Kaelapõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad
peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse) Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- motoorsed JAGUNEVAD: - kortikospinaalkulglad - subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne) 162. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine Moodustamine- moodustusb seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari 12 rinnanärvi paari 5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist: - selgmine(pikad)- innerveerivad süvasid seljalihaseid, vastava piirkonna nahka - kõhtmine(lühikesed)- innerveerivad keha kindlaid piirkondi 163. Kaelapõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad
kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakkud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat 20000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. Kuulmismeele tsentraalsed teed. Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha., seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskehanja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitusnkolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset AI ja sekundaarset A II auditoorset välja
..5m pikkused jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub esile teonärvis erutuse. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat umbes 20 000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spinaalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. Kuulmismeele tsentraalsed teed. Teonärvituumadest algavad närvkiud moodustavad trapetseha, seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskeha ja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitus kolmandatele närvirakkudele, mille jätked ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset A I ja sekundaarset A II auditoorset välja. A II ja 22
vaadeldavad avaused ehk neuropoorid). Posterioorses osas sekreteeritakse seljakeelikust retinoolhapet, mis indutseerib neuraaltoru arenema sabamiseks otsaks ja anterioorses osas ekspresseeruvad Hox geenid, mis määravad pea osa arengu (ajupõied). Nii tekib 3 ajupõikese staadiumist 5 ajupõiekese staadium. Selleks jagunevad ees- ja rombaju kaheks, keskaju jääb üheks. Eesajust tekivad ots- ja vaheaju, rombajust taga- ja piklikaju. Seljaaju selgmise struktuuri määrab ära epidermis, kõhtmise seljakeelik. Dorsoventraalsel polariseerumisel mängivad rolli Shh ja TGF-β perekond. Faktorid määravad ära, et motoneuronid tekivad ventraalselt (Shh) ja assotsatsiooni neuronid (TGF-β) dorsaalselt. Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?)
Homeootilised geenid Rakutüüpide spetsialiseerumine (silm) 3. Arengumustri teke Arengumustri teke äädikakärbsel (Drosophila sp.). Tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, A–P) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse-ventraalse, D–V) sümmeetriateljestiku. Organismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees). 4. Mittegeneetilised tunnused (näited) Kehakujundus, sünnimärgid, kehaehitamine, ilu, perekoosseis 5. Kaksikud, sagedus 6. Sügootne kell sügootne kell (ingl
hiljem (Tunell 1998). Joonis 6. Femoraalarter ehk reiearter (a. femoralis) palpatsioon. Õndlaarter (a. poplitea) palpeeritakse sügaval põlveõndlas reieluu distaalse otsa vastas, kui patsient lamab selili, jalg põlvest kergelt painutatud. Palpeerimiseks on küllaldase kompimisjõu saavutamiseks tarvis 2.- 4. sõrme ja käed asetatakse põlvepiirkonna ümber. Joonis 7. Põlve õndlaarter (a. poplitea) palpatsioon. Jalaseljaarter (a. dorsalis pedis) palpeeritakse jalalaba selgmise pinna keskel pika suurvarbasirutaja kõõluse lateraalsel küljel. 12 Joonis 8. Jalaseljaarteri (a. dorsalis pedis) palpatsioon. Tagumine säärearter (a. tibialis posterior) palpeeritakse sääreluu mediaalsest päksist veidi distaalsemal ja tagapool. (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Shelswell & Bentley 2007.) Joonis 9. Tagumise säärearteri (a. tibialis posterior) palpatsioon.
antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD –Ajukoor, reguleerivad tahtelisi liigutusi. 2) SUBKORTIKAALKULGLAD – ajukoore alused keskused, automaatsed tegevused 165) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine (Jooniste vihik, joonis 19) Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 166) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka
Meritünnikute sigimine: Vahelduvad sugulised ja suguta põlvkonnad; eri rühmadel on erinevad, väga keerulised elutsüklid. Mõnel on kullese moodi sabaga vastsejärke. Mõnel arenevad pungad pikal jätkel (stoolonil või kannusel), ning eralduvad neist kas üksikute soota või suguliste isendeina, või juba uute väikeste kolooniatena. Ripikloomade sigimine: Munad munetakse vette. Moone on väga kiire. Vastne koorub munast juba sabaga, mis on otse taha suunatud, ja selgmise närvitoruga. Moondel pöördub saba 900 paremale, nii et täiskasvanul on ta kere suhtes lapiti. 81. Süstikkala (Branchiostoma), koljutute (Cephalochordata ehk Acrania) näide: ehitus, eluviis, võrdlus selgroogsetega Süstikkala: keha on sisemiselt lülistunud: nii lihased, seljakeelik, lõpused koos nefriididega kui sugunäärmed on ehitatud või paiknevad metameerselt, korduvate segmentidena. Samasuguse metameeria ehk lülistuse jälgi leiame ka selgroogseil:
Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste 78 soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku
funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 78 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub
funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). 77 Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub
- Propriotseptorid – kinesteesia ehk kehataju. Kiire toime. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes. - Vestibulaarsüsteem ehk tasakaal – kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes, oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes. Närviühendused ajutüve erinevate osadega sh väikeaju. Kaks somatosensoorset närviteed lahknevad siis kui selgmise närvitüve ganglionid seljaajusse sisenevad. Meeled lähevad risti (vasakut kätt juhib parem ajupool), info kolib teise poolde üle. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I – taalamusse kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse – mis) ja primaarsess somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel – kus)
Karvakeste liikumine kinotsiili suunas aktiveerib raku ning liikumine vastupidises suunas pidurdav raku aktiivsust. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3-4 reas asuvat ümbes 20000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. Kuulmismeele tsentraalsed teed. Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha, seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskeha ja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitus kolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud.
..5m) kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Seega, teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. ·Neis tekib sensori potentsiaal, mis kutsub teonärvis aktsioonipotentsiaalidejada. ·Erutus kulgeb läbi spiraalganglioni teonärvi, mis esikuteonärvi(VIII peaajunärvi) koosseisus viib signaaliteonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. TASAKAALUMEEL · Tasakaalumeel annab informatsiooni inimese pea ja kehaasendi ning liikumise kohta ruumis. · Tasakaalumeele -e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidiosas, moodustavad esik(vestibulum) ja kolm poolring kanalit. · Luupool ringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nende vaheline ruum on täidetud perilümfiga. ·Kilepoolringkanaleid täidab endolümf. ·Kolm poolringkanalit on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. TÄHNIELUND
Aistingud (jooned) > apertseptsioon (objektid) > assotsiatsioon (tähendus) Kaksikdissotsiatsioon - Vastandlike protsesside üksteisest sõltumatu häirumine ja säilimine ajukahjustuste või eksperimentaalsete protseduuride tagajärjel - Viitab suhteliselt iseseisvatte ajusüsteemide (moodulite), mis tegelevad erinevate küsimuste lahendamisega, eraldiseisvusele - Hipokampuse eemaldamise tagajärjel pikaajalise mälu eemaldumine Miks loodus leiutas kõhtmise ja selgmise juhttee? - Väldib/vähendab riske – igal asjal omad eesmärgid - Tagab töötlusressursside saadavuse (kõiki detaile ei pea kiirelt ja täpselt töötlema) - Objektide taju juures pole oluline asukohainfo absoluutne täpsus Rakkude spetsiifilisus Juhteteede sees on hästi erinevad tööülesanded erinevatel rakkudel. Nägemissüsteemis esineb: - Värvi märgatakse nii, et sellele reageerivad ühed rakud, mis selleks on määratud tugevamini ja teised vähem
Teojuha on täidetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendusjuha. Corti elundis eristatakse ~3500 sisemist karvarakku ja 3-4 reas asuvat umbes 20 000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste, ovaalakna membraani ja esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile kogu teokanali ulatuses. Mida madalamad on vastuvõetud helid, seda pikem peri- ja endolümfi sammas kaasa võngub. Kõrgemate helide korral võngub kaasa ainult ovaalakna lähedal olev perilümfi sammas. Basilaarmembraail asuvad karvarakud, mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga
suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, sõnastas Bell-Magendie seaduse, mille kohaselt valitseb sensoorsete ja motoorsete närvide vahel anatoomiline ja funktsionaalne erinevus. Selle seaduse autorluse üle käib vaidlus. Britid väidavad, et esmaavastajaks oli Charles Bell (1774-1842). Viimane oli anatoom ja sai lahates 1811. aastal informatsiooni vaid motoorse osa kohta. 1822. aastal aga, tehes katseid elusloomadel, näitas Magendie, et selgmise närvikimbu läbilõikamisel seljaaju juures häirub erutumine, kõhtmiste kimpude läbilõikamisel liigutusvõime. (Lõplikult ,,loksutas" teooria paika sakslane Johannes Peter Müller (1801- 1858) 1831. aastal, prepareerides konni.) Magendie katsed, mis olid piinarikkad ning viidi läbi pealegi avalikult, viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale. Nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed. Nii
annaabi.ee 
