Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Selgitada, millisel lambatõul on eestis perspektiivi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
perspektiiv, pihta, kaugemalt, konkureerima, aastasadu, kasvatatud, lambaid, tõud, lauset, iseendale, lambaliha, jnejne, hüpoteesEnamik toodetud lambavillast kasutatakse praegu käsitöölõngana villast toodete valmistamiseks. Arvame, et lambanahkadest ja lambavillast valmistatud tooteid (vestid, mütsid, kindad) võib tulevikus kasutada Eesti sõjaväes või piirivalves, mis annaks suuremaid tellimusi vastavate toodete valmistajatele. Mahelambakasvatus Mahelambakasvatus aitab tõsta lambakasvatuse tulukust. 2008. a oli Eestis 33 860 (42,5% lammaste üldarvust Eestis) mahepõllumajanduslike reeglite järgi kasvatatud lammast. Teiste loomakasvatusharude puhul on maheloomade arvukus Eestis veel väike. Näiteks mahekitsi on 17%, maheveiseid 3,4%, piimalehmi 2,9% loomade üldarvust. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Tabel 6. Mahedalt peetavate loomade arv
Villakasvatus on lambakasvatusega kaasnev, tulu ta ei anna. Villajõudlusnäitajatest on tähtsam villatoodang, selle all mõistetakse aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. Eestis enam jõudluskontrollis villatoodangut ei määrata, sest vill ei ole enam kasutoov lambakasvatussaadus. 3-5 kg on pesemata villa toodang, lambaid pöetakse enamasti 1 kord aastas. Lammaste pügamise aeg peab sobima tehnoloogiaga. Kui meil on aastaringne väljaspidamine, siis oleks sobivam pügada kevadel, sel juhul on lambad lühikese villaga suvel, kui on soe aeg, pikema villaga talvel, kui on külm aeg. Kui lambaid peetakse talvel laudas, siis sobiks paremini sügisene pügamine, sest sel juhul talvisel perioodil on loomad pöetud, nad on niikuinii soojemates tingimustes ja eeliseks on ka see, et poegimise ajal on loomad lühema villaga
Ei tohi korrata oma mõtteid. Ei tohi jääda ühe küsimuse juurde pikalt. Alati kui Sa midagi väidad tuleb alati ka PÕHJENDADA! 9 Ole ettevaatlik absoluutsete väidetega oma kirjandis. ,,Kõik meie klassi tüdrukud tavad minna kõrgkooli." Igal tekstil peab olema selgroog. Selle moodustavad olulised mõtted ehk teesid. Teese võib paigutada: Lõigu keskmine pikkus on 6-9 lauset. Ühes lauses võiks olla 10-12 sõna. Lõppsõna/kokkuvõte: Lõppsõna on teksti oluline osa nagu seda on ka eelmised kaks. Lõppsõna on autori viimane võimalus lugejaile midagi väita või teda mingil moel mõjutada ja suunata. Lõppsõna eesmärgid: Ruua esilme teksti tuum(põhiidee); Esitada hinnang; Tervavndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes; Võtta kirjand kokku. Kirjandi lõppsõna peab välja kasvama teema arndusest ehk töö esitataud
oma põhikarja suurendama, on tekkinud juurde palju uusi kasvatajaid, kes on lambakasvatusse teinud suuri investeeringuid. 1.3. Eestis aretatavad lambatõud Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 7
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesid
YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 33 11 16.10.2016 Tekstisisese viitamise näiteid (3) · Üks lause, mille kohta viide käib: Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituuti võib lugeda tõhusaks konkurendiks Tartule (Sanders ja Tilly, 1998). · Kaks ja enam lauset, mille kohta viide käib: Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituuti võib lugeda tõhusaks konkurendiks Tartu Ülikoolile. Seda paljuski tänu sellele, et Tallinna Ülikool on e-õpet tõhusamalt rakendanud juba aastakümneid. (Sanders ja Tilly, 1998) Samas võib... · Korduviide samale allikale, eelise järel, samal leheküljel: Tallinna Ülikool on Eesti elu ja eksistentsi süda (Sanders, 1998) [...] Tallinna Ülikooli asutamine on parim mis Eestiga on
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hind
Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga (nt 50% vastanuist). Käändelõppe arvudele ei lisata (nt 5 katsealusele, 27 vastanust). Järgarvu järele pannakse punkt (nt 11. klassis, 2012. aastal). Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte eelmisel aastal ega käesoleval aastal. Suurte arvude korral on soovitav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud numbri(te)ga ja suurusjärk sõnadega (nt 1,34 milj elanikku). Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga. 19 Tuleb eristada kriipse: - on sidekriips ning – on kuni-kriips ja mõttekriips. Kui töö on valminud, tuleb see kindlasti paar korda läbi lugeda. Kirja- ja sõnastusvigade avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul. 3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine
hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: 1) ,2) ,3) . või a) ,b) ,c) . Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult: __________ ; __________ ; __________ . Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt: _______________ .______________ . _________ . _______________ . Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. Arvud Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega. Järgarvu järele pannakse punkt. Protsentide esitamisel on soovitav piirduda
Näiteks: 1996-1997. aastal viidi läbi uuring, mille eesmärgid olid: diagnoosida 3.-6. klasside õpilaste mõtlemisoskuse taset; uurida õpilaste oskusi koostada ise mõtlemisülesandeid; analüüsida ja võrrelda õpetaja sihipärase töö tulemusi, õpilaste mõtlemise arendamisel matemaatikatundides. Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt. Ning igat uut loetelu alustatakse suure algustähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu ning et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Loetelu igal tasandil
väljajätumärkidega. • Murde kasutamine on keerukas küsimus, kuna murre võib näidata inimest harimatuna. Ei tohiks murret kasutada, ainult siis kui see on loos selgelt asjakohane. Lisaks võivad need olla arusaamatud. • Argikeele-slängi puhul tuleb otsutada, kas see sobib kontekti. Kui sobib, siis tuleks kasutada ilma jutumärkide, lisaseletuseta. Kui ei sobi, siis tuleks asendada kirjakeelse sünonüümiga või üldse mitte kasutada lauset. Kirjalik ja suuline grammatika. Harva on võimalik esitada suulist tsitaati täpsel kujul. Põhjuseks on see, et suuline ja kirjalik grammatika erinevad palju. Tavalised suulise kõne jooned, mis tuleb muuta, koonduvad viide rühma: • Suulises jutus on tihti antigrammatilisi vorme, mis on vastuolus kirjakeele reeglitega. • Suulises kõnes kasutatakse lauseid, mille ehitus erineb kirjalausete ehitusest.
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda and
Refereeringu allikale tuleb viidata. Re- fereeringu puhul ei pea kasutama jutumärke. 12 Tsitaate kasutatakse juhul, kui on vaja edasi anda täpset seisukohta kasutades selleks teise au- tori väljendusviisi. Tsitaat peab vastama originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka rõhuasetuse poolest. Tsiteerima ei pea kogu lauset, väljajäetut võib märkida mõttepunk- tidega /.../. Lause keskele või lõppu lülitatud tsitaati alustatakse väiketähega. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaadi lõppu, isegi kui tsitaat asub lause keskel. Viitamisel lisatakse ümarsulgudes autori nimi, väljaande ilmumisaasta ja kasutatud leheküljed. Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine ei ole enam vajalik. Näide:
kohtusid ideoloogia, tunded ja loominguline käsitöö [...]" (T. Abel, Balti biidermeierist mõeldes. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 1 (6), 2011, lk 14. Vt ka: A. Allikvee, Estica baltisaksa kunstis, 18001860. Neli baltisaksa kunstnikku, lk 1527.) Samution Stavenhageni Otepää kiriku vaatel (ill 10) arhitektuuri ja maastiku kõrval tähelepanu pööratud talupoegadele. Nemad olid Balti kodumaal aastasadu olnud n-ö võõras komponent,aga just neist kujunes kohaliku omapära alus ja peamine erisus võrreldes Saksa emamaaga, mille maastik ja ruumiline pärand oli siiski Baltikumiga küllaltki sarnane. (On teada, et isegi pärast 1919. ja 1939. aasta ümberasumist Saksamaale meenutas baltisakslastele Heimat'it tihtipeale siinne talupojakultuur ja eesti keel. Vt: U. Plath,Heimat: Rethinking Baltic German Spaces, lk 78.)
ja köögiviljatooted, mittealkohoolsed joogid, alkohoolsed joogid jne. Osaleda on võimalik erinevates kategooriates: uued tooted, tooted tervisele, rahvuslikud tooted. Konkursi peavõitjad läbivad kaheastmelise hindamise ning neile omistatakse kuldmärk ja vastav nimetus: Eesti Parim Toiduaine, Eesti Parim Toit Tervisele või Eesti Parim Rahvuslik Toode. Hõbemärgi kandmise õiguse saavad tootegrupi (vt. lõigu algust) võitjad. EESTIS KASVATATUD Mida näitab? Toode on Eestis kasvatatud. Tegemist on kõrge kvaliteediga aiasaadustega. Kriteeriumid: • Toode peab vastama Euroopa standardi kõrgemate klasside nõuetele ja see omistatakse korraga üheks aastaks.Kes annab välja? Eesti Aiandusliit. Lisainformatsioon www.aiandusliit.ee. Tootegrupid: köögiviljad, puuviljad, aiamarjad, lilled, istikud, seemned, toidukartul ja teised aiasaadused (sh mesindussaadused). ÖKOMÄRK Mida näitab?
Tuuma ehk fookuse valimine on uudisetegemise protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse. Kui fookus pole paigas, siis küsitletakse valesid inimesi ja kogutakse fakte, mis pole olulised. Nii räägitakse olulisest vähe. Teiseks, tuum määrab, mille kohta otsida materjali kõige enam ja kõige enne. Lahti rääkida juhtlõik. Muud alateemad vaadatakse läbi lühidalt. Ka taust ja perspektiiv kirjutatakse keskse alateema kohta. Tuuma valimise kriteeriumid. Tuuma otsustamiseks on vaja teada, milline info sündmuses on kõige uudisväärtuslikum: mõju ühiskonnale, ebatavalisus, prominendid, konfliktid, värskus. Tuum ja faktid. Küsida: kas on olemas piisavalt fakte, et juhtlõiku valida? Mõnikord saab juba olemasolevate faktide põhjal ja osi fakte teadmata otsustada, millele keskenduda. Reporterit aitavad uudisväärtused ja püsivad hierarhiad
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Mis on FLEGT? Iseseisev töö Tartu 2 Sisukord 1. Sisukord.................................................................................................................1 2. Sissejuhatus...........................................................................................................2 3. FLEGT ja selle areng............................................................................................ 4 4. Kasutamine ja põhjused.........................................................................................8 5. Eestis ja Soomes....................................................................................................8 6. Maailmas............................................................................................................. 12 7. Mõju........................................................................................
hinna põhjal. Toote positsioneerimise võtted turunduses 9 Joonis 3. Hinna-kvaliteedi positsioonikaart (Vihalem 2003:65) Joonisel 3 kujutavad tähed A, B, C ja D ühe ettevõtte tooteid ning nagu näha, siis kõige rohkem konkureerivad omavahel tooted C ja B, seega peaks ettevõtja mõtlema hakkama, millist toodet ta peaks neist kahest uuendama, et saada mõlemast maksimaalset kasu. Kui need tooted C ja B jäävadki omavahel konkureerima, siis nad söövad lihtsalt teinetese kasumit. Samas toode E on ettevõttele kahjulik, kui kõrge hind eeldab kõrget kvaliteeti. Toode A on tarbijale mõeldamatu, ettevõte võib teda küll hetkeks petta, aga seda lühiajaliselt, sest tarbija pole nõus rohkem maksma, kui ta selle eest vastu saab. Sarnaseid positioonikaarte saab koostada ka võrreldes tooteid konkurendi omadaega. Toote positsioneerimise aluseks peaks olema tarbijate arvamus tootest ja tema kohast teiste
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess......................................................................
Uudisel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlas järjestuses: 1. Juhtlõik. 2. Teema arendus. A. Sündmus A (juhtlõigu materjali arendus, detailiseerimine ja laiendus). B. Sündmused-teemad B, C, D jne. 3. Lisamaterjal (tavaliselt põhiteema st sündmuse A kohta). A. Taust. Sündmuse ajalugu, tingimused; teised analoogilised sündmused; kes-on-kes tüüpi info sündmuses osalejate kohta. B. Perspektiiv. Reaktsioonid(objektiivselt järgnevad sündmused, tagajärjed); kommentaarid(subjektiivsed oodatavused, väärtustus-hinnang). Sellise pööratud püramiidis loo materjali paigutuse kohta saab esitada mitu üldistust. • Keskne info on eespool, vähemtähtis tagapool: uudises on materjal esitatud tähtsuse järjekorras, mitte ajalises, põhjus-tagajärg vms järjekorras. • Käesolev hetk on eespool, minevikku ja tulevikku viitav materjal tagapool.
tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. Jõudluskontrolli programmi tulemuste põhjal 2010. aasta kohta võib öelda, et eesti valgepealist tõugu uted olid heade sigimisnäitajatega, sest uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Viimasel kahekümnel aastal on eesti valgepealist tõugu uttede viljakus olnud kõigil aastal kõrgem kui eesti tumedapealistel uttedel. 4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon.
mahetoodangu realiseerimisel. Sellele kantakse ettevõtte kontaktandmed, kontrolliasutuse kood: EE-ÖKO-01, kasvatatavate kultuuride nimetused koos pindalaga ja määratlusega, kas kasvataud toodang on mahe või üleminekuajal või mittemahepõllumajanduslik. Sama kirjeldatakse loomaliikide kasvatamisel. 6. Kuidas märgistatakse mahetooteid? Millal võib viidata mahetootmisele? · Mahemärki kandvad saadused on kasvatatud mahepõllumajandusele üleminekuaja (kaks või kolm aastat) läbinud maal või pärinevad üleminekuaja läbinud loomadelt. Viidet mahedale tootenimes (müüginimetuses) ja logo võib kasutada: · saadused on kasvatatud mahepõllumajandusele üleminekuaja (2 või 3 aastat) läbinud maal või pärinevad üleminekuaja läbinud loomadelt. · töödeldud mahetoidus on vähemalt 95% põllumajanduslikke koostisosi mahedad (ülejäänud
toodetest ja teenustest. Kriteeriumid on välja töötatud spetsiifilistele toodetele ja teenustele. Kriteeriumid põhinevad kogu elutsükli mõjuanalüüsil toorainest tootmiseni, kasutamiseni ja tekkivate jäätmeteni. Ökomärgistatud toodete vastavust kriteeriumitele kontrollib sõltumatu hindaja. ECO MÄRK Selle ökomärgiga tähistatakse mahepõllumajanduse tingimustes kasvatatud produkte. Näiteks: kartul, teraviljad, juust, jne. Märgiga tegeleb ülemaailmne sõltumatu organisatsioon SKAL. Tänaseks kannab EKO-märki üle 3500 erineva toote. ÖKOMÄRGIST tahetakse anda toodetele, mis tekitavad teiste samaotstarbeliste toodetega võrreldes kogu oma olelustsükli jooksul keskkonnale väikseimat kahju. Eesti ökomärgist ei anta toiduainetele ja
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL Lõputöö Prima aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing kompl
Referaadi koostamise juhend Mis on referaat? Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Kuidas valida referaadi teemat? Teema annab sulle üldjuhul õpetaja. Kui on lubatud see ise valida, siis lähtu oma teadmistest või huvidest. Mõnikord on parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei kirjuta sa teemast mööda. Kui sul on juba umbkaudne teema olemas, asu selle kohta materjale otsima. Kui palju peab leidma materjali? Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokkuvõtet teha. Kasutama pe
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9
luua, siis reklaami kaudu on kõige parem võimalus end nähtavaks teha. 18. Need omadused ja teadmised ikka kujunevad õpitu ja kogemuste käigus. 20.Ei, kuna erinev rahvus ja erinevad usulised tõekspidamised ning erinev keel, seega ühesuguselt ei saa reklaam olla, kuna osad võivad pahaseks saada, kuna väga erinevad taustad ja tõekspidamised on eri rahvustest inimestel, sellega tuleks arvestada. 21.otseselt mitte, kuna see kaob kuidagi tahaplaanile ja inimesed ei teadvustada seda lauset reklaamist eriti sama alkoholiga. 22.Kindlasti, kuid siiski need, kes soovivad neid tarbida need tarbivad ikka neid asju edasi. 9.1.3. Kordamisküsimused 1. Kas võib esineda olukordi, kus on otstarbekas kehtestada hind kuludest madalamal tasemel? Kas see on a) seaduslik? b) eetiline? 2. Hinnaalandusi võib teha otseselt või kaudselt (kupongid, ostule lisanduvad preemiad jne). Millistest kaalutlustest lähtuvalt võib olla otstarbekas kaudse hinnaalanduse kasutamine? 3
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab
* võrdlus ja vastandus: nähtusi, probleeme võrreldakse või vastandatakse, et leida nende sarnased või erinevad jooned; * definitsioon: mõistet või nähtust defineeritakse, et avada võimalikult täpselt selle sisu; * põhjus ja tagajärg: arutletakse mingi probleemi olemuse üle, püütakse jõuda selle põhjuste ja tagajärgedeni; * probleem ja lahendus: esitatakse probleem ning otsitakse või näidatakse selle lahendust. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Lühemad lõigud ei pruugi olla arutlevad lõigud, pikemad näitavad mõtete üksteisesse sulamist. Lõpetus Lõppsõna eesmärgid on: 1. tuua esile teksti tuum, põhiidee; 2. esitada hinnang; 3. teravdada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; 4. võtta kirjutatu kokku. Ülesehituselt jagunevad lõpetused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu arendatakse sissejuhatuses alustatud lugu lõpuni ja korratakse seda teisest vaatepunktist; 2
poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Suffolki tõug, pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn dauni tõugu kuuluvaks (Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksforddauni, hämpsirdauni, dorsetdauni ja sautdauni tõugu lambaid. Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega. Jäärad kaaluvad rohkem kui 110 kg (113-150 kg), uted 80-110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 30-36 µm, pikkus 7-8 cm, villatoodang 2,5-3 kg. 2001. aastal on Eestisse toodud kolm suffolki jäära ning 2002. a kolme erinevasse farmi 40 utte ja 5 jäära. Oksforddauni tõug, hämpsiri (ingl
1997,51,823) alusel antav märk, mida kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärgi kasutusloa väljaandmise õiguse andmise või andmata jätmise üle otsustab põllumajandusminister ja kasutusloa õiguse saamiseks tuleb pöörduda Põllumajandusministeeriumisse. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem garantiimärk, mis kaubamärgile lisatuna osutab ja kinnitab, et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt. Ainult neid märke väljaandvad riigiasutused võivad neid kaitsta kontroll- või garantiimärkidena tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1995, 4/5, 19) Art.6 ter alusel. Märgis ei erista ühe ettevõtja toodet teise omast, sama märki võivad kasutada kõik ettevõtjad, kelle tooted vastavad kindlaksmääratud tingimustele. 1999. aastal sertifitseeriti riikliku märgi nõuete kohaselt 89 talu, 2 töötlemisettevõtet ja 1
annaabi.ee 
