Valitud praktikaettevõte - valikukriteeriumid Firma nimetus: OÜ Eurolukud Aadress: Seebi 22, Tallinn Telefon: 655 06 59 Asutamise aeg: OÜ Eurolukud registreeriti 2007 aasta 18. jaanuaril Omandivorm: osaühing Peamine tegevusala: lukutoodete ja süsteemide müük, projekteerimine ning projekti müük Töötajate arv: 6 Leonid Tuder Juhatuse liige / Tegevjuht Janek-Peep Ojala Projektijuht Argo Kross Projektijuht Liivi Lindsalu Raamatupidaja Merle Toomla Müügisekretär juhiabi Andres Mätas Lukupaigaldaja Karin Reedla Südamike komplekteerija 2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS 1.1 Praktikaettevõtte kirjeldus tegevusala, peamised pakutavad tooted ja teenused Ettevõtte põhitegevuseks on lukutoodete ja süsteemide müük, projekteerimine ning projekti müük. Tegevuses peetakse tähtsaks teeninduse kiirust, kvaliteeti ja usaldatavust. Tuginedes oma
Praktika käigus tutvusin raamatupidamisega lähemalt. Kasutada sain raamatupidamise programmi Merit aktiva. 4 1. ARUANDE ÜLDOSA 1.1 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: xx Aadress, telefon, e-mail: xx Asutamise aeg: 12.05.2008 Ettevõtlusvorm: Osaühing Peamine tegevusala: Muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid Ettevõttel asub kontor xx Ettevõte asutati 12.mai 2008.aasta, kuhu asusid tööle ema ja tütar, mõlemal olid varasemast ajast ettevõtted olemas, kellele nad osutasid teenust, kuid nüüd tegutsevad nad koos xx ettevõtte nime all ja teevad raamatupidamist edasi samadele ja juba ka uutele firmadele. xx, kelle juures praktikat sooritasin, pakub raamatupidamise teenust ettevõtetele nagu XX jne. Eelpool nimetatud ettevõtetega seonduvaid raamatupidamise toiminguid praktika käigus sai
vastuvõtt ja kohvi serveerimine, samuti juhi kohtumiste kokkuleppimine ja kooskõlastamine ning väiksemate vastuvõttude ja kohtumiste korraldamine. Tänapäeva sekretäridelt oodatakse sageli enamat kui ainult ülaltoodud ülesannete täitmist. Juhiabina tuleb sekretäril tegeleda märksa keerukamate ülesannetega. Ta peab valdama valdkonna terminoloogiat ja tundma seadusandlust, et vormistada vajaminevat dokumentatsiooni. Sekretäride töökohaks on tavaliselt kontor. Sekretäride töökeskkond peab olema puhas, hea valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma nii töötajale kui asutuse külastajale meeldivalt ja turvaliselt. Arvestada tuleb sellega, et töö toimub inimeste keskel, teiste silma all. Sekretär on see, keda inimesed kontorisse sisenedes kõige esimesena kohtavad, mistõttu kasutatakse sekretäride puhul tihti märksõna "kontori visiitkaart"
kooke, saiakesi, torte, stritsleid, erinevaid leibasid ja saia. Ettevõte on avatud P-N kell 10.00-21.00 ja R-L 10.00-22.00 . Ettevõttel on ka koduleht: www.pitsa.päts.ee kust saab tellimusi ka läbi e- poe, pakutakse ka toidu kohaletoimetamist. Isiklikuks eesmärgiks püstitasin ma endale selle, et praktika käigus ennast võimalikult palju arendada, õppida ja koguda uusi teadmisi selles valdkonnas. Firma struktuur JUHT Raamatupidaja Vahetusevanem Peakokk (2) 2 Klienditeenindaja d Kokk (4) Abitööline(2) Personali koosseisu lühitutvustus Vilde Kaubandus OÜ-s on töölepingu alusel tööl 14 inimest. Nendest kuni 30-ne
30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär-raamatupidaja, kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. ÜLDHALDUS TOOTMINE Tegevdirektor Tootmisdirektor Pearaama- tupidaja Sekretär- Meistrid (2) raamatupidaja (2) Saeraami juht Sekretär Saeraami töölised Laotöölised
30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär-raamatupidaja, kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. ÜLDHALDUS TOOTMINE Tegevdirektor Tootmisdirektor Pearaama- tupidaja Sekretär- Meistrid (2) raamatupidaja (2) Saeraami juht Sekretär Saeraami töölised Laotöölised
eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja kasu saamiseks. Suuremad tarnijad on: · Aida OÜ piima ja vorstitooted. · AS Balt-Hellin kondiitri tooraine. · Vilmix OÜ kondiitri tooraine. · Viciuani Baltic OÜ kalatooted. · Sacco OÜ puhastusvahendid. · AS Maag Grupp lihatooted. · Wiiberg Food OÜ köögiviljad. 1.2 Struktuur ja koosseis Treegeri Kohviku OÜ-l on kaks juhatuse liiget- juhataja Tiia Paosalu ja raamatupidaja Anne- Ly Ehman. Juhatajale alluvad kokad, kondiitrid, baaridaamid ja ettekandjad. Töötajad käivad tööl graafiku alusel. On kaks vahetust, praeguse seisuga töötab kohvikus 14 töötajat, nende hulgas kolm kondiitrit, kolm kokka, kaks sõõrikuküpsetajat, kaks ettekandjat, kaks baaridaami, üks raamatupidaja ja juhataja. Paide Kultuurikeskusese kohviku töötajate tööaeg oleneb väga palju üritustest, mille kestvus ei mahu tööaja sisse (sünnipäevad, tantsuõhtud, teatriõhtud jne)
pädevuse olemasolu. OÜ struktuur: Ettevõttepraktika aruanne 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS Kirjavahetust ei registreerita, kuna see on peamiselt elektrooniline ning otsustajaid on vähe. Firmal on 3 meiliaadressi, mille kaudu kirjavahetus toimub. Kodulehel on need esitatud. Koostatakse juhatuse koosolekute protokolle, juhatuse otsuseid, käskkirju. Ettevõtte tegevust korraldavaid haldusakte koostab raamatupidaja. Täitmise kontrolli teostavad juhatuse esimees tegevjuht ja juhatusel liige ehitusjuht. Väga palju on tarvis koostada hinnapakkumisi, ja hinnaküsimisi, üleandmis-vastuvõtu jm ehitustöid puudutavaid akte. Neid koostavad juhatuse esimees, ehitusjuht ja objektijuhid. Igapäevaselt tuleb täita ehitustööde päevikuid. Koostab objektijuht, kontrollib ehitusjuht. Ettevõttes on olemas on raamatupidamise siseeeskiri, töösisekorra eeskiri, ohutusjuhendid.
Subjektiivsed tegurid: x Töötajate haridus ja tööoskus, töö- ja tootmiskultuur, tööpsühholoogia, tehniline esteetika. 4.3. Kvaliteedi juhtimise funktsioonid ja süsteemid Kvaliteedijuhtimise funktsioonid: x kvaliteedipoliitika x kvaliteediinfo x kvaliteedi planeerimine x kvaliteedi parendamise abinõude väljatöötamine x kvaliteeditööde organiseerimine x ettevõtte juhtkonna otsused x personali väljaõpe ja motiveerimine x abinõude evitamine x kvaliteedikontroll x väliskeskkonnaga arvestamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis-
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepan
Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet..................................................................................................6 1.2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi t�
Lidia Feklistova 3 Asjaajamine Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. Elektrooniline dokumendihaldus hõlmab digitaalsete dokumentide haldamist kogu elutsükli vältel ning nii digitaalsete kui paberkandjal olevate dokumentide kirjeldavate andmete (metaandmete) haldamist elektroonilises keskkonnas. Elektrooniline dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi autentsus oleks kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid
x kvaliteedisüsteemi funktsionaalse ja struktuurse skeemi koostamine x dokumentatsiooni struktuuri ja sisu määratlemine x kvaliteedi käsiraamatu jt normatiivdokumentide koostamine x kvaliteedi kindlustamise programmide väljatöötamine toodetele x kvaliteedisüsteemi evitamine x kvaliteedisüsteemi funktsioneerimise kindlustamine x kvaliteedisüsteemi kontrollimine x kvaliteedisüsteemi korrigeerimine ja täiustamine x kvaliteediringide töö organiseerimine. Kvaliteedi näitajad ja tegurid Kvaliteedi näitajad: x Toote omaduste järgi: x Tootmistehnilised o toote töömahukus o energiamahukus o materjalimahukus o kaal, gabariit. x Tootmistehnoloogilised o toote konstruktsiooni tehnoloogilisus o toote detailide ja koostude unifitseerimis- ja standardimisaste o tootmisprotsessi automatiseerimis- ja pidevusaste.
Hooldus vastutab hotelli interjööri, eksterjööri ning kõikide tehniliste seadmete korrashoiu eest, küte, ventilatsioon, vesi, kliima, valgustus. Väikesed remonttööd hoones, kui ka territooriumil. Sageli kasutatakse hoopis mõne hooldusfirma tenuseid. personaliosakond personalitöö, koolitus, personali värbamine. Peamisi ülesandeid on hotelli osakondade vahelise koostöö saavutamine. Tööjõu värbamine, edutamine, koolitamine, koolituste organiseerimine, omavaheliste suhete arendamine, hüvituste määramine, motiveerimine. Väiksemates kohtades täidab personalijuhi kohustusi kas direktor, müügijuht, vastuvõtujuht. 18. Majutusettevõtte horisontaalne struktuur? Horisontaalne juhtimine, vahejuhte vähem või puuduvad, olemas arvutiprogrammid, kus info liigub reaalajas erinevate osakondade vahel andes signaale, käsklusi. Arvutiprogrammid aitavad
· inimressursside juhtimine - personaliarvestus; palgaarvestus; värbamine; koolitus; tööjõu planeerimine · toote- ja tehnoloogiaarendus - toote ja protsessi disain; turu testimine, uuringud ja arendus · hankimine - tarnijate juhtimine; ressursside hankimine, lepingud Juhtimisprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda · organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine · mehitamine - töö analüüs, töö jaoks sobivate inimeste värbamine ja palkamine · eestvedamine - määratlemine, mida on vaja konkreetses situatsioonis teha ja inimeste panemine seda tegema · järelvalve või jälgimine - edenemise kontrollimine plaanide suhtes ja tagasiside alusel võimalik muutmine · motiveerimine - soovitud eesmärgi täitmiseks inimeste innustamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Hiir, Talimaa EP3 E-POE LOOMISE PROJEKT ETTEVÕTTELE BODYBALT OÜ Projektikava Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................................................................................................... 5 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine .......................................................... 5 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs ....................................................................... 6 1.3. Keskkonna analüüs........................................................................................
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
lahendamise käigus selguvad kavandatava müügimahu saavutamiseks vajalikud ressursid. 2. etapp ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
Tööalased suhted Väljakujunenud kujunevad Ebaselge, ei tulene otseselt Mõjuvõim Selge, positsioonist lähtuv positsioonist Suhtevõrgustikul või Organiseerimine Hierarhial põhinev maatriksstruktuuril põhinev Infoallikad Rutiinsed, väljakujunenud Uued, muutuvad Kuna tehnoloogia areng toob kaasa uued toodete ja teenuste loomise võimalused ning toodete elutsüklid järjest lühenevad, siis on paljude organisatsioonide jaoks kujunenud muutuste sisseviimise vajadus püsivaks väljakutseks. Järjest vähem juhte saab juhtida
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.
2. etapp – ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) – see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem – nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp – tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2
osanikud/aktsionärid, kelle osade/aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa/aktsiakapitalist. Erikontrolli eesmärgiks on kontrollida osaühingu/aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimusi. Audiitor - sõltumatu kontrolliv osapool. Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi. · Osaühing lõpetatakse: osanike otsusel; kohtulahendiga; osaühingu pankroti väljakuulutamisega; osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. · Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine 1
Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järgi on juhtimise kui prostsessi komponendid piiratud ressursside max kasutamine, koostöö teiste inimestega, tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Juhtimise ülesannetena võib välja tuua 4 põhilist tegevust: · Plaanimine eesmärkide püstitamine · Organiseerimine eesmärkide täitmise korraldamine ehk kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine · Eestvedamine töötajate motiveerimine · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine (vastavus standarditele) ja mittevastavate tegevuste korrigeerimine 3. Klassikalise juhtimisõpetuse mehhanistlik käsitlus, selle olemus ja mõju juhtimiskorraldusele
4.2.1 Plaanimise olemus 53 4.2.2 Plaanimise liigid 54 4.2.2.1 Strateegiline plaanimine 56 4.2.2.2 Taktikaline plaanimine 59 4.2.2.3 Operatiivne plaanimine 59 4.3 Organiseerimine 60 4.3.1 Organiseerimine ja organisatoorne kujundamine 60 4.3.2 Organisatsiooni struktuuri mõiste 63 4.3.3 Organisatsioonistruktuuride ülesehitamise peamised meetodid 64 4.3.4 Organisatsioonilise struktuuri tüübid 65 4.3
· koostada ja esitada vastavad aruanded; · säilitada raamatupidamise dokumendid, arvestusregistrid ja aruanded. Kuidas seda tehakse? Seadus jätab selleks raamatupidamiskohuslasele vabad käed. Vastutab juht või omanik ja kannab isiklikku vastutust. Raamatupidamise korraldamise võimalused · pidada ise raamatupidamisarvestust · moodustada vastav (raamatupidamis-) struktuuriüksus või võtta tööle raamatupidaja · kasutada raamatupidamisteenuseid osutava ettevõtte teenuseid Raamatupidamisteenuse valiku head ja vead. Raamatupidamisteenuse kirjalik leping · fikseeritakse tööjaotus kliendi ja büroo vahel, · tööde tegemise ja dokumentide esitamise tähtajad · poolte õigused ja kohustused · tööde hind ja selle kujunemise alused · poolte kohustuste nimekiri millist infot ja mis tähtajaks vajab teenuse osutaja, et täita
Asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes; telefoni-, raadio-, tv-levi; torud, juhtmed (kaablid) jmt. Vajalikud liitumislepingud ja investeeringud. Elekter. Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? Juhtmed, kaablid jne.Vajalikud liitumislepingud. Veeolemasolu. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas seda jätkub ka tegevuse laiendamisel? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda ja kui palju? Vajalikud liitumislepingud. 10 Kanalisatsioon, jäätmemajandus. Kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine, äravedu? Vajalikud liitumislepingud. Tööjõud. Tööpuuduse tase, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Palgataseme tendentsid
.......... 8 1.1 Töökorraldus ja juhtimine ................................................................................ 8 1.1.1 Tänase päeva strateegiad........................................................................... 8 1.1.2 Juhtimine .................................................................................................. 9 1.1.3 Juhi omadused ........................................................................................12 1.1.4 Töö organiseerimine ja töönõuete arvestamine ........................................13 1.1.5 Personali valik ja haldus..........................................................................15 1.1.6 Töötulemused ja tasustamine...................................................................17 1.1.7 Personali oskuste arendamine..................................................................19 1.1.8 Info liikumine ........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
