Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sekretär lühikirjeldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sekretäritöö, juhiabi, haridus, dokumen, töötaja, sekretärid, eetika, personalitöö, kontor, etikett, keskharidus, õppekava, võõrkeel, kutseeksam, taotlemise, kutset, raamatupidaja, arhiivihaldus, teeninduskultuur, klienditeenindus, erialast, töökogemus, dokumendihalduse, korrektsus, personalitöötaja, tellimine, jälgimine, sekretärilTALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ....................................................................
; autentsus dokumendi omadus, kus dokumendi ehtsust ja algupära on võimalik tagada näiteks allkirja, pitsati või soovimatute isikute juurdepääsu vältimisega; digitaaldokument võib olla allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud ID-kaardi või paroolide abil süsteemi sisenemisel autenditud töötaja poolt; dokumendi liik dokumendi laad, mis tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest; dokumendi liik on tavaliselt nimetatud 1 Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud digitaalne andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Visuaalselt on digitaalallkiri tähtede, numbrite ja tähemärkide suvaline jada dokumendi lõpus
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4
1.1.3 Personali arendamine Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab vastavat analüüsi, planeerimist, organiseerimist, informatsiooni- ja koostöö koordineerimist, töötajate motiveerimist ja toetamiset, samuti õppimiseks vajalike materiaalsete ja tehniliste vahendite kindlustamist. Personali arendamise põhieesmärgiks on saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötajapoolne aktiivsus selles valdkonnas. See tagab töötaja kompetentsuse tõusu vastavalt organisatsiooni vajadustele. 2 Personali arengut soodustavad või pärsivad järgmised organisatsiooni ja selle keskkonna üldisemad tingimused. 1. Organisatsiooni ühiskondlik-sotsiaalne positsioon ja majanduslik seisund:
III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisaväärtuse saamisele suunatud inimeste juhtimine. Lähtepunkt: töötaja on väärtus, mis loob lisaväärtust. Kui seda pole, siis pole ta kapital. Maksimeerib tulemuse saavutamist Seotud auditiga, mõõtmisega, kasumiga. Inimressursside juhtimine (Human Recources Management) - on ressursi keskne sotsiaalse keskkonna tervikust lähtuv läbimõeldud lähenemisviis inimeste juhtimisele; - on oma olemuselt laiem mõiste kui personalijuhtimine; - hõlmab endas nii organisatsioonide sisesed kui ka välised tegurid sh
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Samuti terviku ja üksuste lõikes. Aluseks tuleb võtta sisekontrolli kolm põhieesmärki, mis on põhitegevus, aruandlus ja vastavaus. 1. Kontrolli keskkond; 2. Riskide hindamine; 3. Kontrolli tegevused; 4. Info ja kommunikatsioon; 5. Seire. 1. Kontrolli keskkond See on kompoent, mis paneb aluse ettevõtte tõhusa sisekontrolli toimumisele. Kontrollikeskkonna koosseisu kuuluvad väga erinevad komponendid. 1. Üldised väärtushinnangud; 2. Eetika valdkonda kuuluvad tegurid: ausus, töötajate kompententsus, juhtkonna juhtimisstiil ja juhtimisfilosoofia, kohustused, õigused ja vastutus, personalipoliitika jmt. Mõiste seisukohalt on mahukam sisekontroll. Teisalt aga kui vaadata ettevõtte seisukohalt, siis on sisekontrolli süsteem kitsam valdkond, mis identifitseerib riskikohad. Kontrolli keskkond on suurema mastaabiga. Kontrollikeskkond kujundab seega üldise hoiaku organisatsioonid, kuna väljendab juhtkonna
teenuseid/abi saada, sh mitmetest valdkondadest; · planeerida ja viia läbi vajalikud sekkumised reh.teenuse raames, · hinnata eesmärgi saavutamist, vajadusel korrigeerida tegevusi. MÕTTED,KÜSIMUSED,ETTEPANEKUD 7 Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad: · Humanism kui oluline sotsiaaltöö arengu mõjutaja. · Sotsiaaltöö kujunemist on mõjutanud humanistlik inimkäsitlus ja humanistlik eetika, mille kohaselt on inimene kõige alus. Seetõttu peab humanism oluliseks inimpotentsiaali väljakujundamist, inimese kogemusi, tema isiksuse kasvu, enesetoestust, samuti inimese väärikust, tema õigusi ja vabadusi ja täiuslikkuse saavutamise tahet (Kreem 1995, 102). · Humaanismi kesksed põhimõtted: · Inimene kui väärtus · Inimese mitmekülgne areng · Inimolemuse teostumine tema parimal viisil
Vajadusel annab koordinaator nö neutraalse hinnangu eeskätt sooviga konkretiseerida teemat. Probleemsed on kõik teemad, mis kipuvad olema liiga üldised, kus konkreetne uurimisobjekt ei ole määratletud. Teemade valik on kümnenda klassi kevadel vajalik, sest on uurimistööde valdkondi, kus on võimalik just suveperioodil koguda vajalikku uurimuslikku materjali (eeskätt loodusteadustes). Oleme järginud põhimõtet, et igal õpilasel on juhendajaks Tallinna Reaalkooli töötaja, hea meelega oleme ka soosinud kaasjuhendajaid ja neid ka teatud määral aidanud leida eeskätt kõrgkoolidest. Kui õpilase kaasjuhendaja juhendab uurimistöö sisulist külge, oleme nimetanud Reaalkooli töötaja kontaktisikuks, kelle põhiülesanne on jälgida tähtaegadest kinnipidamist ja uurimistöö vormistamise nõuete täitmist kooli juhendi alusel. 23 VI I KOLLOKVIUM (KÄIVITUSKOLLOKVIUM)
9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? 144 9.2.2.2
Juhtimise defineerimise üheks võimaluseks on öelda, et (Türk 2001:19): juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku struktuuri ja süsteemi loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises ning arendamises. Juht on keegi, kes on grupitöö situatsioonis ametlikult määratud (s.t. mingist dokumendist tulenevate õigustega) grupi juhi rolli. Dokumendiks on tavaliselt tööleping ja sellele lisanduvad personalitöö dokumendid (ametijuhend näiteks), mis sätestavad isiku õigused, kohustused ja vastutuse tulenevalt ametikohast. Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht).
olemasolevad materjalid üle vaadata) pädev isik või projektijuht enne ühisarutelude algust (või antakse ülesanne esimesel töökoosolekul). - Kirjelduses tuleb keskenduda kõige olulisematele asjaoludele, mis aitavad mõista ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning toetavad ettevõtte visiooni ja missiooni. - Ettevõtte profiili mahukamad osad (nt võtmeisikute CV-d, organogramm) võib esitada plaani lisadena. Meelespea - Võtmeisikute CV-d peavad kajastama töötaja kompetentsust (haridus, töökogemus ja tööülesanded). Lisada võib täiendava teabe tegevusvaldkonnaga seotud ühiskondlikust tegevusest, täielikku CV-d (perekonnaseis, hobid jms) ei ole tarvis esitada. - Ilmsete probleemide varjamine organisatsiooni kirjelduses (ja SWOT-analüüsis) on enesepetmine ja võib takistada plaani elluviimist. Nõrkusi tuleb käsitleda kui arendusvaldkondi, mille osas kavandatakse vajalikke abinõusid.
Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..................................
6 (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Haridus. 2. Kindlustus. 3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. Rahulolu on subjektiivne hinnang, mis väljendub tundmustena. Positiivsed emotsioonid iseloomustavad tööga rahulolu, negatiivsed rahulolematust tööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust, suhteid töökaaslastega. töörahulolu on oluline tegur nii indiviidi kui ka organisatsiooni jaoks. Töötajale võib töörahulolu tähendada suuremat rahulolu oma eluga või siis vähemalt suure osaga oma elust, ja ettevõttele võivad rahulolevad töötajad tähendada paremat tulemust, efektiivsemat tööd, edukust.Järgnevalt
keskkonna elemendiks on kultuur. Tunnustest, mille alusel saab eristada ühtesid või teisi elanike informaalseid gruppe, võiks näitena nimetada kutsealaseid, demograafilisi (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Haridus. 2. Kindlustus. 3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit ühiskonna ülesehituse,
õiguse normatiivseks kontseptsiooniksõigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. On ka kontseptsioone, mille kohaselt õiguseks ei ole või ei ole ainult riigi poolt kehtestatud normid. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kõrval olemas ja kehtivad nendest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnustatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid (nt isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond). Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 2.2. ÕIGUSE SEOS RIIGI, POLIITIKA JA MAJANDUSEGA
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) Ära väljenda haletsust Erivajadustega kliendid: Liikumistakistusega Kuulmispuudega Nägemispuudega Arengupuudega Kogeleja Diabeetik Lastega pered Eakad inimesed Võõra kultuuritaustaga kliendid 14. Sisekliendi mõiste Siseklient on organisatsiooni töötaja. Sisekliendi rahulolu tagamise peaks olema sama oluline kui väliskliendi oma. Siseklient on esmane reklaamkanal ettevõttest välja. 15. Erinevad teenindajatüübid Neli teenindajatüüpi: Agressiivne külm, ükskõikne, Eirav mehhaaniline, apaatne, külm Alistuv vabandav, taktitundeline, sõbralik Kehtestav huvitatud, peremehelik, sõbralik 16. Telefonivestlus 6 Telefonile vastates teenindaja naeratab, teretab ja tutvustab ennast
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
partei, hunta, rahva või rahvuse huvid. d) Õigus on üldkohustuslike normide kogum. e) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga. f) Õigus peab vastama rühiskonna õiglustundele 13. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. . 14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
Töölepingu võrdluses teiste võlaõiguslike lepingutega: 1. Kes korraldab ja juhib tööprotsessi? 2. Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi? 3. Kellele kuuluvad töövahendid? 4. Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk? 5. Kes saab tulu või kasumi? 6. Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu? 7. Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele? Tööõigusliku suhte subjektid TLS kohaselt on individuaalse töösuhte subjektideks töötaja ja tööandja. Töötajaks saab olla üldjuhul ainult 18-aastaseks saanud täieliku teovõimega füüsiline isik. Eriseadusega nõutakse teatud töötajatelt kõrgemat vanusemäära (turvatöötajad, kasiinotöötajad jne.). Alla 18-aastaste isikute töölerakendamisel tuleb lähtuda EL direktiivist "Noorte kaitse kohta tööl". Üldreeglina on kehtestatud alla 15-aastase koolikohustusliku alaealise töötamise keeld. Õpilane on koolikohustuslik
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
regionaalsed kultuurid. Moraalinormide seast on samuti selekteerunud teatud üldiste positiivsete väärtuste püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus; õilsus; egaliteet; vägivalla eitamine; inimarmastus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Moraali probleemid on lahutamatult seotud eetika probleemidega (juhime tähelepanu mõistele juristi kutseeetika). Samas peab märkima, et erinevates aegruumides ning erinevates sootsiumides võivad kehtida üsna erinevad käsitlused nn õigest moraalist. Näiteks inkvisitsioon ja sellega kaasnenud eriti sadistlike tortuuri- ning hukkamisvõtete kasutamine keskajal oli kooskõlas tollal üldlevinud kõlbluspõhimõtetega, tänapäeval on aga nt piinamine rahvusvaheliselt hukka
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 28-30 Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. SOTSIAALNE NORM 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 3. ptk (lk 87-114). 1 A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61). J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus
Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. 10 Võrreldes alustel olevate rehvide mahalaadimisega ühe laotöötaja poolt tehakse kahe töötaja poolt sorteerimise ja hoiuühikute moodustamisega täiendavat käsitsitööd kokku 3 tundi. Ühe laotöötaja töötunni omahind tõstukita töötamisel on 160 kr. Ülesanne Arvutada kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta nende vedamisel mahukaubana, võrreldes vedamisega alustel. Lahendus Ühikukulu vedamisel mahukaubana on 21420 / 1260 = 17 kr Ühikukulu vedamisel kaubaalustel on 21420 / 880 = 24,34 kr Täiendav kästsemiskulu mahukauba mahalaadimisel 2 x 3 x 160 = 960 kr
annaabi.ee 
