Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid.
Keskaja seisused Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus.
(Lgp kuulajad!) Sageli arvavad tänapäeval inimesed, et rüütlid olid kunagi kanged mehed, kes kaitsesid rahvast ja kes tegid kõike head rahva heaolu nimel. Nad võisid küll kanged ja vaprad olla, kuid mõnikord võisid nad üles näidata ka reeturlikkust. Seega võib tekkida küsimus, kas rüütlid olid tõepoolest rahva kaitsjad ja heategijad või hoopis kahepalgelised jõhkardid. Keskajal jagunesid inimesed seisustesse, kuigi jumala ees olid kõik võrdsed. Erinevatel seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Seisustesse kuulusid lisaks vaimulikele ja talupoegadele ka aadlid. Kui vaimulike ülesandeks oli jumala vahendamine inimestega ning talupoegade ülesandeks toita kõiki oma tööga, siis aadlike ülesandeks oli inimeste kaitsmine. Aja möödudes hakkasid aadlikud end nimetama rüütliteks, püüdes end näidata eeskujulike sõjameestena. Nad täitsid oma
ühiskond oli organiseeritud täiuslike ratsionaalsete printsiipide kohaselt, kus igal utooplasel oli päevas 6-tunnine töökohustus ja kõiki ühiskonnaliikmeid peeti võrdseteks. Ei olnud aadlike ega orje, nagu Vanas-Kreekas või Roomas. Kõikidesse inimestesse suhtuti võrdselt ja aupaklikult. Tänapäeva ühiskond erineb Thomas More´i rajatud ideaalsest ühiskonnast. Meie ühiskonnas puudub võrdsus. Toimub inimeste liigitamine majandusliku sissetuleku järgi seisustesse kõrgklass ja alamklass. Samuti on tänapäeva ühis- konnas tugevaid sotsiaalseid probleeme ja inimesed on harjunud liigse mugavusega. Paljudele annab tunda praegune majanduslik olukord kaotatakse töökohti, vähendatakse palku ja kergitatakse kaupade hindu. Sel ajal, kui riigikogus palgad suurenevad, virelevad kesk- ja alamklassist inimesed raha puuduses. Ka ,,Hamletis" tulevad välja tugevad ühiskondlikud ja poliitilised probleemid
Tegelased jagunevad kavalateks, tarkadeks kes oskavad enda nutikust õigesti ära kasutada ja ahneteks, pahatahtlikeks. Tegelasteks on nii talupojad, aadlikud, ametnikud, petturid kui ka iharad nunnad ja mungad. Teoses on nii vaeseid kui rikkaid tegelasi, kes sageli isekeskis koos tegutsevad. Tähtsamad isikud on üldiselt ahned ja pilkavad vaesemaid, kuid vaesed on seevastu kavalad ja suudavad oma nutikusega tihti endast mõjuvõimsamate inimestega toime tulla. Inimesed on küll seisustesse jaotatud, kuid ebaausaid meetmeid rakendades on võimalik ka kõrgematesse seisustesse pääseda. Madalaim on talupojaseisus ning kõrgeim kuningaseisus. Maailm oli juba tol ajal hierarhiliselt välja kujunenud ning samuti olid välja kujunenud inimeste stereotüübid. Teoses peetakse tähtsaks abielu austamist ning truudust, aga siiski esineb olukordi, kus antakse omaenda ihadele järele. Armastus on väga tähtsal kohal ning naudingu saamise nimel
Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust ...
Ühiskonnaõpetuse 1. KT 1. Mida õpetatakse ühiskonnaõpetuses? · Ühiskonnaõpetuses õpetatakse inimese ja ühiskonna omavahelisi suhteid. 2. Iseloomusta erinevate ühiskondade mudeleid? · Agraarühiskond Suurem osa hõivatud põllumajandusega. Tootmine pole üldjuhul mehhaniseeritud. Ühiskonna tootlikus madal, jaguneb seisustesse. · Industriaalühiskond Ühiskond on tootmise üle võtnud. Tootmine mehhaniseeritud, suur osa ühiskonaast tööstustöölised, Elekter, Kanalisatsioon, Televisoon. · Postindustriaalühiskond Teenindussektori osakaal suur, Teaduse osa suureneb, massiline kõrgtehnoloogia, koolitatud spetsialistid. · Teadusühiskond Laialdane info vahendamine, teadus kõrgelt arenenud, paindlikus töö organiseerimises. 3
Rüütlikultuur Alvar Gross 10a Richard Jõgi 10a Seisuslik süsteem Inimesed jaotusid seisustesse. Eri seisustel olid oma kohustused: Vaimulikud-kõigi eest jumala teenimine Aadel-kõikide kaitsmine Talupoeg-kõiki oma tööga toitma Rüütlite kasvatus 7-aastaseni viibis poiss kodus. Seejärel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kus temast sai paaz, kus: Õpetati häid kombeid,seltskonnas käitumist Daamidega vestlemist Tantsu Hiljem lisandusid ratsutamine ja jahipidamine. 15-aastasena saadi kannupoisiks(kandis isiklikku
1. Millised olid prantsuse revolutsiooni põhjused?- Prantsuse revolutisoon puhkes selle pärast: * ühiskondlik kriis * poliitiline kriis * rahandus kriis * majandus kriis * talupoja rasked koormised 2. nimeta seisused prantsusmaal enne revolutsiooni- 1.seisus, 2.seisus, 3.seisus 3. Kes kuulusid nimetatud seisustesse ja millised olid nende privileegid ja ülesanded? vaimulikud(1.seisus), aadlikud,mantliaadel(2.seisus), ülejäänud rahvas nt: talupojas,töölised jne (3.seisus) 4.miks oli kuningas sunnitud 1789.a kokku kutsuma generaalstaadid? Finantskriis, rahvaolekuolematus 5.Millal ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? 14.07.1789 ja algas Bastille vallutamisega 6. Nimeta 5 muudatust, mis viidi ellu 1789. juulisündmuste järel. Agraarseadusandlus,
Keskaeg 1.Millistesse seisustesse olid jagunenud keskaja ühiskond? Mis olid nende ülesanded ja koht ühiskonnas? Vaimulikud, kelle ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda; Feodaalid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine; Talupojad, kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita; Linnakodanikud, kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega. 2.Miks nimetatakse keskaja ühiskonda tardunud ühiskonnaks? Ühiskond, kus usuti, et jumal on pannud inimese tema kohale ja määranud kindlaks tema eluülesande. Talupoeg ei saa rüütliks ja rüütel talupojaks. 3.Selgita lause ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall" senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle 4.Millised olid keskaja talupoja õigused ja kohustused? Õigused: isiklik vabadus...
Aadel Kuressaare Gümnaasium 10B Eliis Mets, Kristine Trei Aadel kui seisus · Inimeste jaotumine seisustesse · Seisustel erinevad õigused ja kohustused · Vaimulikkond- Jumala teenimine · Aadel- kõigi kaitsmine · Talupojad- ühiskonna toitmine · Aadliseisus kujunes feodaalsuhetega · Aadlikud- vabad mehed, kes sidusid vasalliteedisidemeid · Aadlid jagunesid- kõrgaadlid (hertsogid, parunid, krahvid) ja alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks Aadel kui seisus
vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel Benediktiinid (18.saj moodustati kirikuõiguslikult ordu)hindasid mõõdukat, vähenõudlikku ja lihtsat elu, pidasid oluliseks tööd ja palvetamist. Sakramendid: Ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Miks olid benedictuse reeglid tähtsad?-sest selle järgi jagunes munkade ja nunnade elu töö ja palve pahel.
Ajalugu Mõisted : 1) Beduiin rändav või paigalolev kaamelikasvataja. 2) Veritasu kohustus oma hõimuliikme surma eest tappa teise hõimu samast seisusest inimene 3) Kaaba tempel selle seinas oli must meteoriit, mis oli kividest tähtsaim, mida austati, templi juurde tehti palverännakuid 4) Kaliif prohveti asemik 5) Kalifaat Araabia riigi nimetus, kui seal olid kaliifid 6) Islam araabia usk 7) Moslem islamiusuline 8) Koraan islamiusuliste pühakiri 9) Dzihaad püüdlikkus, usu nimel pingutamine 10) Emiir araabia ülikute seast määratud asevalitseja 11) Vesiir kõrgeim riigiametnik 12) Sariaat islami seadus 13) Sunna islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda 14) Imaam islami kogukonna juht 15) Siiidid neljanda kaliifi, muhamedi väimehe Ali ja selle järglaskonna austajad 16) Sunniidid sunnast juhinduvad moslemid 17) Medresed kõrgemad koolid, mis asusid mosee juures 18) Mose...
· Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse 7. Katoliku kirik Hierarhia: koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edastama Jumala armu. 7 sakramenti: 1. ristimine 2. konfirmatsioon (leeritamine) 5. viimne võidmine 3. armulaud 6. abielu sõlmimine 4. pihtimine koos meeleparandusega 7. pühadesse seisustesse pühitsemine 8. Vana-Vene riik 882. a (?) Vana-Vene riik võttis vastu ristiusu vürst Vladimiri eestkostel 988. aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav. Seotus Bütsantsi kultuuriga: · Kirjaoskuse levik suurenes · Kirillitsa tähestiku ülevõtmine · Kirikukirjandus · Sarnasused kunstis, maalikunstis (mosaiik, fresko), arhitektuuris 9. Suurbritannia rahvad Sisse rändasid keldi hõimud (10
Boccacio novellide maailm Dekameron on kogumik sajast lühijutustusest, mida esitavad seitse neidu ja kolm noormeest kümnel järjestikusel päeval. Novellid on Boccacio kirjutanud alates 1350. aastast. Lood räägivad erinevatesse seisustesse kuuluvatest inimestest. Esinevad nii kaupmehed, käsitöölised, kerjused, kelmid, kui ka valitsejad, kõrgaristokraat ja vaimulikud. Vaatamata klassikuuluvusele ja seisustele paljastab autor inimeste pahelise olemuse ning näitab, et iseloom ja käitumine ei ole alati kooskõlas inimese staatuse või esmamuljega. Boccacio käsitleb abielukommetesse suhtumist ja selle seotust armastusega. Tuleb päevavalgele, et üldiselt on levinud salatsemine ja abikaasa petmine, armukestega aega veetmine
Inimesed jagunesid sõdijaiks ja nendeks, kes sõdijaid ülal pidasid. Feodalismis oli 3 seisust. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid. Nemad pidid tagama julgeoleku oma piirkonnas. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid käsitöölised ja kaupmehed, kes hoolitsesid selle eest, et esimene ja teine seisus elaksid mugavat elu. Inimeste seisustesse jagunemine algatas feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti väga tähtis etapp inimeste arengus keskajal. Feodaaltsivilisatsioonis kujunes välja läänipüramiid. Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk, kus elasid ka talupojad. Levima hakkasid: 1. Rendihärrus ehk kogu feodaali maa jagati talupoegadele, kes maksid sellel elamise eest renti; 2. Mõisahärrus ehk talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, et toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks.
tasandile. Inimesed jagunesid keskajal kolme seisusesse. Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisusesse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Need kaks seisust olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Inimeste seisustesse jagunemine tõi kaasa feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti olnud oluline etapp inimkonna arengus keskajal. Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavä-organisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid
· Kirikuisadeks nimetatakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. · Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. · Sakramendid on rituaalsed toimungud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet · Ilmaliku võimu märgiks kõrget kalliskividega kaunistatud krooni
3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6. Kirjelda feodaalsüsteemi (feodalism, 12 saj,maahärra, lään, vasall, koormis, senjöör, pärandatav) vaata vihikust 7. Kirjelda lühidalt rüütliks saamist, millisedolid ootused rüütlile? 7 a vanemate juures, 7
· Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja usutekstide kogumikud. · Kõige varasem oli ,,Rigveda". · See sisaldas üle 1000 hümni. · Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide ja juhistega. · Enne kirja kasutuselevõttu pärandati veedasid suuliselt põlvest põlve. · Suur osa veedadest on arvatavasti loodud juba II a.tuh. eKr. Kastikord · Kastikorra all mõistetakse Indiale iseloomulikku jagunemist erinevatesse seisustesse. · Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik muuta. · Kastide koguarv ulatuub umbes 3000-ni. · Kastikorra alged olid olemasa juba veedade ajastul. · Varna seisus, sanskriti k omadus, värv. · Aarjalased jagunesid kolme seisusesse, millele lisandus neljaski. · Pärast veedade ajajärku kujunesid selged piirid varnade ja nende sees moodustunud arvukate kastide vahel.
krahvi noor paaz Cherubino) Kogu sündmustik areneb retsitatiivides, aariates, ansamblites mitmel tasapinnal. Kirevaid sündmusi seob tervikuks muusika. ,,Don Giovanni" süzee aluseks on vana hispaania legend küünilisest naistevõrgutajast don Juanist (itaaliapärane nimi on aga don Giovanni) ja sümboolsest tegelasest ,,kivist külalisest" (Komptuuri elustuvast hauamonumendist), kes tuleb don Giovannit tema maiste pattude eest karistama. Selles ooperist suhtlevad omavahel erinevatesse seisustesse kuuluvad inimesed: aadlisoost naised donna Elvira ja donna Anna (koos viimase peigmehe don Ottavioga) ning don Giovanni, teisalt tema teener Leporello, talupoegade hulgast pärit Zerlina ja tema peigmees - lihtsameelne Masetto. Nad kõik koonduvad tegevuse käigus ühisleeriks, et don Giovannile tema tegude ja ülbuse eest kätte maksta. Selles ooperis, mida Mozart ise nimetas lõbusaks draamaks (dramma giocosa) on kõige
saavutada atendaatidega suurriikide valitsejatele.S mõtleja Nietzsche ideed said vägagi pop.(väljapääs igavast argipäevast,"mis lõpetab kõik sõjad").20.sajandil valitses maailma Euroopa.*kolooniad(E surus oma kultuuri kolooniatele peale)*Relvakonfliktid kolooniate ja emamaa vahel*misjonärid-usulevitajad*S tahab asumaid*kolooniast saadi maavarasid,viidi kaupa sinna ja pandi sealseid inimesi tööle*inimeste arusaamad muutusid seisustesse(aitas kaasa I ms)*naistele oli suur muutuste aeg-pidid tööle minema, muutus mood ja kombed*autod+avariid. +2pg Õpik 1879 Saks. Ja austria-ungari liit, 1882 liitus Itaalia. Saksa keiser Wilhelm II loobus Otto von Bismarcki lepingust, saks ei saanud enam lubadust pidada, et ta ei ründa Prants. Venemaa ja Prants. 1893 liiduleping+Inglismaa. See tegi S-ile elu raskemaks.Antant 1904. Prants ja inglismaa. 1907 kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias
Raekoda- hoone, mis oli tähtsaim ja esindusliku, kus toimusid raeistungid. Tsunft- käsitööliste organisatsioon. Gild- kaupmeeste või tsunfide organisatsioon. Skraa- käsitööliste grupi põhikiri. Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas
Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid: * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama 7 sakramenti: 1) ristimine 2) leeritamine 3) armulaud 4) pihtimine koos meeleparandusega 5) viimne võidmine 6) abielu sõlmimine 7) pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine
senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal 3. talupojad, kaupmehed jne Seisustesse sünnitakse Rüütli aukoodeks: heldekäelisus, aus, vapper, usklik, viisakas, tähelepanelik, ustav, hea suhtleja --olid vabad mehed. *Viikingid Riigid, mille loomisel lõid kaasa viikingid: Island, Norra, Taani, Rootsi, Venemaa, Prantusmaa Miks viikingid reisisid? Toidu puudus, tülid ja konfliktid Head, mida viikingid tõid-kaubanduse areng, leiutised, ehtekunst Aadli peamine tegevus on sõdimine. *Ristisõjad Põhjus: Paavst saatis pühasi maid tagasi võtma
Seisuseportree Aadel kui seisus Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Ilma selleta oleks ühiskond kokkukukkunud. Eristati kolme seisust: talupojaseisus, aadlikud ja vaimulikkond. Talupojaseisuse peamiseks ülessandeks oli toita kogu ühiskonda. Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete
Toomakapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? Piiskopil ordineerimine, leeritamine, kõige pühitsemine, sisseõnnistamised, vaimulike kontrollimine. Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti. Ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), armulaud (leib + vein), pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust? Idakirikus patriarh, läänekirikus paavst. Idakirikus lähtub Püha vaim aint isast mitte isast ja pojast, Idakirikus armulaual vein ja hapendatud leib (Läänekirikus ainult hapendamata leib), Idakirikus ristimärk 3 mitte 5 sõrmega ja teenistus kohalikes keeltes (Läänekirikus ladina keeles), Idakirikus vallalisus munkadel (läänekirikus vaimulike vallalisus (tsölibaat)). 30
kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded?Piiskopil ordineerimine, leeritamine, õli pühitsemine, altarite pühitsemine, õnnistamised, taaspühitsemised, vaimulike kontrollimine (visitatsioon) Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti.Ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine, viimne võidmine(kristlik ärasaatmine), abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust?Läänekirik Paavst, püha vaim lähtub isast ja pojast, armulaual said ilmalikud vaid leiba, hapendamata leib, ristimärk 5 sõrmega, teenistus ladina keeles, vaimulike tsölibaat. Idakirik Patriarh, püha vaim lähtub vaid isast, armulaual said kõik nii veini kui ka leiba, ristimärk 3 sõrmega, teenistus lubatud kohalikes keeltes, vallalisus vaid munkadel. 30
Aadli portree Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Kui rääkida keskaja ühiskonnast, siis võib kõige iseloomulikuma tunnusena välja tuua inimeste jaotumise seisustesse. Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, kuid siiski toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja
seda ka kunagi Ateena linnriigis kehtinud demokraatia. Tänasel päeval oleme kõik seaduse ees võrdsed, sünnist saati ning me ei pea kurja vaeva nägema selleks, et oma seisust mitte kaotada. Mõnes mõttes on meie elu, tuhandeid aastaid Vana-Kreekast hiljem, palju lihtsam. Kõike suurem tolleaegne puudus oli, minu arvates, kodakondsuse mõiste keerukus. Kodanikuõigusi ei saanud sugugi mitte igaüks ning see omakorda kehtestas ka ühiskonnakastide vahelised piirid, mis jagasid inimesed eri seisustesse. Preagu selline range ühiskonna rühmitamine puudub, mille ma loen positiivseks arenguks, luues meile tohutult palju rohkem võimalusi kui seda oli inimestel Vana-Kreekas. Põhiline, mis kehtestas Vana-Kreekas sinu piirid ja võimalused, oli fakt, kas sa olid kodanik või mitte. Ja selleks, et olla kodanik, pidid sa olema meessoost. Peale naiste jäeti kodakondsusest ilma ka orjad ja välismaalased.Mõnes linnriigis ehk polises kehtis otsene
riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1453, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lagunemisest 1492 ,Ameerika avastamisest või reformatsiooni algusest Saksamaal 1517. Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud , kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid käsitöölised ja kaupmehed , kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita.
keel. Nad vallutasid ka peatselt Gangese ala. Neil jäi ainult puutumata Hindustani poolsaare lõunaosa ja seal kõneldakse tänapäevani kohalikku päritolu draviidi keelt. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaadet nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel, seal on üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. 3. Kastikorra all mõistetakse Indial iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000'ni. Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahamid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. Aarjalased moodustasid nn puutumatute grupi. Braahamid ehk
merejumal, venus (aphrodite) armastuse jumal, vesta (hestia) kodukolde jumalanna, janus sõjajumal, usteja piiride kaitsjaning lõpu ja alguse kehastus, kujutati kahenäolisena, ühiskond seisuslik ühiskond, kus kõige kõrgemal oli keiser, sellele järgnes senaatori seisus, ratsanikuseisus (kuulusid ülemkihti) ning alam kihti kuulus lihtrahvas, alumistel astmetel on vabakslastud ja orjad, inimesed kuulusid seisustesse, mis erinesid teineteisest jõukuse ja õhiskondliku positsiooni poolest, ühiskond oli orjandulik, kasutati igasuguste tööde tegemisel, orjad, kes teenisid raha ostsid end vabaks, mõned vabastati aga ka heast südamest, perekond oli mehe patriarhaalne ning kogu võim kuulus isale, naistel puudusid poliitilised õigused, naine pidi olema truu abikaasale, naine võis osaleda kodustel pidustustel ja käia kaasas
pwf.cam.ac.uk/jrh11/Ru4New_files/image009.jpg) Jaapanlased Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Perekonnas valitses range hierarhia ning pere vaieldamatuks liidriks oli loomulikult isa. Lapsed pidid vastuvaidlematult alluma oma vanematele ja vanavanematele. Erinevalt euroopa perest jäi jaapani perekond pikaks ajaks nö suurpereks, kuhu võisid kuuluda isegi kuni neli põlvkonda. Jaapani tolleaegne haritus seisnes hiina raamatute uurimises. Jaapanlased olid jaotatud rangelt seisustesse ning kõik see kehtis ka jaapani naise kohta. Kokkuvõte Võrreldes erinevate rahvaste kasvatusmudeleid, võib leida mitmeid jooni, mis on sarnased kõikide puhul. Kõigepealt näiteks see, et mees oli igal pool vaieldamatu pereliider ja talle pidid alluma kõik teised pereliikmed, naine oli aga kõikides peremudelites selleks pooleks, kes pidi end vaos hoidma ja mehe sõna kuulama ning tema rolliks peres oli suures osas laste sünnitamine ja kasvatamine.
poeetikast, jne. Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kastikord § Seisuslik kord ,mille alusel jagati indialased väga rangelt määratud seisustesse ja kastidesse. § Kujunes välja aarjalaste hulgas, kes tõid selle Indiasse kaasa. § Alguses oli kaks kasti : 1 )valge kast võitjad aarjalased; 2)must kast- pärismaalased. § Kastikorra loomisel mängisid rolli eeskätt varalised huvid, hiljem anti sellele usuline tõlgendus. § Usulise tõlgenduse järgi olevat selle korra paika pannud aarialaste jumal Brahma. Vastavalt tema õpetusele oli neli kasti: Brahma õpetuse 4 kasti
eest renti eest tuli tasuda tööga mõisa põllul KIRIK VARAKESKAJAL 5. Kiriku sissetulekud: kümnis sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 7 kristlikku sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. Katoliku kiriku hierarhia *lähtunud piiskoppidest *piirkonnakoguduste eestseisja *ainuke organiseeriv jõud oli kirik ja Rooma piiskopp VAIMULIKUD ORDUD JA KLOOSTRID Kloostrid keskaegse euroopa vaimuelu keskpunkt *suletus elasid seal, kirjutasid raamatuid ümber *patukahetsuse paigad *rõhutavad oma töökust(pidasid end tööga üleval) *päranduste kaudu saavad maavalduse BENEDIKTLASED benediktlaste kloostrireeglid * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel
kirikud. Õigeusu kirikus kasutatakse hapendatud leiba, ei kasutata orelit, Kolmainsus väljendub erinevalt. Gregorius Suur asutas Sitsiilia maaaladele kuus kloostrit ja asus ka ise mungana elama. Ta kuulutas Benedictuse pühakuks ja kirjutas temast eluloo. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) leeritamine 3) armulaud 4) pihtimine koos meeleparandusega 5) viimne võidmine 6) abielu sõlmimine 7) pühadesse seisustesse pühitsemine Palverännak on usulistel kaalutlustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. VII sajandil vallutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Nende
Pühamehed võivad ainult jala käija. * Taimetoitlus on selles traditsioonis oluline. SIKHISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Rajaja Guru Nanak Dev Ii. * Arusaam ühest jumalast. Maailmal on looja, meie oleme siin maailmas jumala loodud. * Usutunnistus mul mantra * Püha raamat Guru Granth Sahib * Kantakse turbaneid, sest mehed ei tohi juukseid lõigata. Kui jumal on loonud inimese täiuslikuks, siis miks on vaja tal enda eest hoolitseda. * Ei usuta seisustesse. Kõik on võrdsed. * 5 sümbolit, mis peavad usklikul koguaeg kaasas olema: juuksed, kamm, käevõru, lühikesed püksid ja mõõk * Kerjamine on keelatud. Oma elatist tuleb teenida ausalt. * Sikhismi sümbol Khanda * Siki pühamu Gurdwara * Keskpunkt Amrisari kuldne tempel * Selles traditsioonis on sõduriks olemine traditsionaalne amet.
Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid: * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile). * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik. * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine Gregorius I Suur(valitses 590-604) pärines rooma kõrgaristokraatiast ja oli varase kiriku mõjukaim paavst. Ta oli tuntud kui eriti innukas ja pühendunud kristlane. Tema 15 a kestnud pntifikaadi ajal:
Kami'd. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarjalased. (not sure tho) 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel (braahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid, vaisjad=kaupmehed, käsitöölised, suudrad=maaharijad). Seisustesse sünnitakse vastavalt oma karmale, millele on oma kindlaksmääratud dhramad ehk elureeglid ja kohustused. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid; vaisjad=kaupmehed ja käsitöölised, suudrad=maaharijad. Hinduismi kolm kõrgemat seisust on 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi
Ristimine Armulaud Sakramente käsitleva õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus sellejärel on sakramente kokku seitse ristimine leeritamine armulaud mihtimine koos meeleparandusega viimne võidmine abielu sõlmimine pühadesse seisustesse pühitsemine armulaualeiva ja veini pühitsemine kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus Paavst Innocentus III töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril aine niisugune muundumine just preestri pühitsemise läbi paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine esialgu polnud rooma piiskopil teiste piiskopide ees mingeid eeliseid tema tähtsus suurenes järk.järgult Gregorius I suur
ehitada Suure Hiina müüri. Muistsete hindulaste tegevused Põllud asusuid linnade ümber. Seal kasvatati teravilja, puuvilla ja viljapuid. Kasvatati ka kariloomi. Sellel ajal võisid juba indialased elevandi kodustada. Tööriistu valmistati peamiselt vasest ja pronksist. 3 Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid jumala poristest jalgadest
vahendusel. Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja muude usutekstide kogumikud. Kõige varasem, ,,Rigveda", sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide, loitsude ja rituaalsete juhistega. Enne kirja kasutuselevõttu ja tekstide üleskirjutamist pärandati veedasid põlvest põlve suuliselt. Seeeiolekonto Kastikord Kastikorra all mõistetakse Indiale iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Sellise korralduse nimetus tuleb portugalikeelsels sõnast casta- sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide liikmete omavahelised abielud on keelatud. Arvukad kastid grupeeruvad omakorda neljaks suuremaks seisuseks. Kastide koguarv ulatub umbes 3000-ni. Kuningriigid VI sajandiks eKr oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed olid kuningriigid, teised vabariiklikku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suurteks
saj alguses? · 1860.- 70. aastail muutusid kapitalistlikud tootmissuhted põllumajanduses valitsevaks · 1866. a 19. veebr Baltimaade vallakogukondade valitsemise seadusel ehk vallaseadusel vähendas oluliselt mõisaomanike järelvalve ja eestkosteõigust talurahva suhtes · Tekkis vallad · Peaaegu iga mõisa talumaa moodustas omaette valla, seetõttu kujunes kogukondade arv küllalt suureks · Anti 1866. a Liivimaal ja 1869. a Eestimaal kõigisse seisustesse kuuluvatele isikutele, sealhulgas ka talupoegadele õigus osta aadlimõisaid · 1871. a tühistati mõisnike monopoolne veskite pidamise õigus · 1860-ndail aastail hakkasid mõisnikud massiliselt loobuma teorendi kasutamisest · võeti kasutusele masinaid, samuti palgatöölisi, kelle töötootlikkus oli suurem kui teolistel · 1868. a keelati talumaadel teorent · kasutati nn pooleterarenti, kus rentnik pidi kuni poole renditavalt maalt kogutud saagist
revolutsioonieelne absolutistlik valitseja oli nõrk, mis põhjustab Ancien regime lagunemise, Louis XVI ei suuda valitsejana riigi ees olevate probleemidega toime tulla. Kuningavõim on kaotanud oma autoriteedi ja prestiizi. Iganenud feodaalkord äratab rahuloelmatust kõikides seisustes ja ka sotsiaalseid pingeid. Kõrgemad ametikohad ja ohvitserikohad on reserveeritud kõrgaadlile, nende õukonnas pidamine nõuab suuri kulutusi. Seisustesse kuuluvate isikute ja neile võimaldatud õigused ei ole omavahel proportsioonis. · aadel 1,5% elanikest ja 20% maaomandist · vaimulikud 0,5% elanikest ja 10% maast · talupojad 85% elanikest ja alla 50% maast · linnakodanlus 3% elanikest Vaimulikud jagunevad ülem- ja alamvaimulikeks, nende suhtumises kuningavõimu ja elatustasemes on suured erinevused. Suurem osa kodanlust elab tänu merkantilistlikule majanduspoliitikale hästi
Kiriku isade õpetus. - Põhiline õpetus rajanes Piiblil. Piibel ei sialda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Kirikuisadeks nimettakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooga. 16. 7 sakramenti ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse(vaimulikuks) pühitsemine need on selleks, et saavutada õndsust. Viimased kaks abiellumine, vaimulikuks astumine mitte. 17. Araabia ja Venemaa ajalugu ja kultuur ARAABIA pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhames 610. a paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteelik olend. Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Tekkis uus usund Islam. Kirjaoskamatu Muhamed läkitas Allahi levitust suuliselt
hoiduda. Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn Enamik inimesi olid talupojad maaomanikud ja rentnikud. Ülemkihtide inimestel olid suured maavaldused. Kujunesid ulatuslikud orjatöödel põhinevad suurmaavaldused latifundiumid, mille toodang läks müügiks. Hiljem toodeti enda tarbeks. Roomas olid kõrgelt arenenud linnad ning kõik jõukad inimesed elasid seal. Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas käsitöölised ja põlluharijad proletaarid varatud linnaelanikud Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned
Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn Enamik inimesi olid talupojad maaomanikud ja rentnikud. Ülemkihtide inimestel olid suured maavaldused. Kujunesid ulatuslikud orjatöödel põhinevad suurmaavaldused latifundiumid, mille toodang läks müügiks. Hiljem toodeti enda tarbeks. Roomas olid kõrgelt arenenud linnad ning kõik jõukad inimesed elasid seal. Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas käsitöölised ja põlluharijad proletaarid varatud linnaelanikud Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed
Asoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. ühiskonna korraldus Vaisjad ja suudrad pidid toitma Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust . kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid kahte ülemist seisust.
Saj. 15. Mida tähendab feodalism ning millal see kujuneb? keskaegse Euroopa ühiskondlikku ja majanduslik korraldus, mis põhines senjööri ja vasalli omavahelisel usalduslikul suhtel. Kujunes juba Merovingide ajal. 16. Mida tähendab sakrament ning nimeta need. (7) Sakrament ehk püha toiming, rituaal. Katoliiklikus/õigeusu kirikus on neid 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. 17.Selgita lühidalt paavstiriigi teket. Paavstiriik kujunes 756 aastal, kui Pippin Lühike korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne oma Rooma lähipiirkonna ning tekkiski Paavstiriik. 18.Võrdle normannistlikku ja antinormannistlikku teooriat . *normannistlik – slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik –eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida – Slaavlasi 19
annaabi.ee 
