Inglise erialakeele esitlus, toidutöötlemisega seotud erialadele Esitlus inglisekeelsest teadusallikast, käsitleb tärklise rolli seedimises ja kuidas tärklise lagundamine seedetraktis toimub Esitlus inglise keeles Eraldi failina on üles laetud ka esitluse teksitline osa (samanimeline fail minu lehel)
Slide 1 Good morning/afternoon/evening! My name is //////// and my topic is food microstructure and starch digestion. The presentation is approximately 7-10 minutes long and I will be glad to answer your questions at the end. Slide 2 Starch is important carbohydrate in human diet containing in potatoes, maize, rice, cassava. It is produced by most green plants as energy source. Pure starch is a white, tasteless and odorless powder that is insoluble in cold water or alcohol. It consists of two types of molecules: the linear and helical amylose and the branched amylopectin. Depending on the plant, starch generally contains 20 to 25% amylose and 75 to 80% amylopectin by weight. Glycogen, the glucose store of animals, is a more highly branched version of amylopectin. In industry, starch is converted into sugars, for example by malting, and fermented to produce ethanol in the manufacture of beer, whisky and biofuel. It is processed to produc...
SAHHARIIDID 1) MONOSAHHARIIDID a) Glükoos (viinamarjasuhkur) C6H12O6!!!!!!!! Käärib hästi, tähtis toitaine, lahustub hästi, palju energiat!! b) Fruktoos (puuviljasuhkur) C6H12O6!!!!!!!! Kõige magusam, puuviljades. MESI= FRUKTOOS+GLÜKOOS! 2) SAHHAROOS (disahhariid) Suhkrupeet, suhkruroog! Laguneb pärmseeente abil ja seedimises glükoosiks ja fruktoosiks. Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi!
koguses meie kehas ja usutakse, et see mängib rolli üldises tervises ja kehalistes protsessides. Tina on leitud imikutelt ja kõige rohkem neerupealistes, maksas, ajus, põrnas ja kilpnäärmes. Ei ole palju tina rollis inimese kehas. Loomkatsed on näidanud, et tina puudusega kaasneb kehv kasv ja kuulmislangus. Tina omadused võivad olla vähki ennetavad. Pärast kahte aastat uurimist, näitas tina positiivset kasu depressioonis, väsimuses, valus, nahaprobleemides ja seedimises. KASUTATUD ALLIKAD: http://www.chemistryexplained.com/elements/T-Z/Tin.html#b http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Tina.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Tin http://www.nutriherb.net/tin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tina
Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks
Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks
See on tihtipeale vahepealne samm puhastamisel või kristalliseerimisel. Etaandiooli kasutatakse ka abivahendina mädaneva puu ja puuseente vastu, nii ennetavalt kui parandavalt. Seda on paar korda isegi muuseumieksponaatide puhul kasutatud. See üks on vähestest, kuid efektiivsetest, abivahenditest mädanevate paatide vastu ja on ka üpris odav. Etaandiooli suurim hädaohtlikkus seisneb selle sissesöömises ja seedimises. Oma magusa maitse tõttu meelitab ta nii väikseid lapsi kui ka loomi. Etaandiooli mürgituse korral tuleb kindlasti arstiabi otsida. Aine on väga mürgine, oletatavalt 100% etüleenglükooli sisaldus inimese kehas 1.4 ml/kg on surmav. Kuigi ka 30 milliliitrit (2 teelusikat) võib olla täiskasvanule surmav. Etaandiool on kõrge keemistemperatuuriga (198 °C), lahustub hästi vees ning tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Peab teadma, et
lipaaside suhtes (aktiveerib neid). 2. Emulgeerib toidurasvasid (lipiide). 3. Mõjutab sooleseina seisundit ( muudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks). 4. Soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist. 5. Takistab mikroobide paljunemist. Kokkuvõte Maks osaleb ainevahetuse kõrvalproduktide ning mürkainete kahjutuks tegemises. Triglütseriidide oksüdeerumise tõttu on meil rohkem energiat ! Maksas toodetakse sappi, mida talletatakse sapipõies ja mis osaleb rasvade seedimises. Õige elustiili, toitumisega ja toidulisanditega on võimalik maksa hoida ja võimalik selle funktsioone taastada. Kindlustades õige maksa funktsiooni, kindlustad sa ka keha võime tasakaalustada kolesterooli, triglütseriidide (keharasvade) ja veresuhkru (glükoosi) sisaldust. Ilma kolesteroolita ei saaks organism eksisteerida. Ohtlik on ainult kolesterooli liigkõrge tase. Kasutatud materjal http://whydetox.net/liver-detoxification http://www.arizonatransplant
3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Juhendaja: Tiina Randla Töö teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidide, produtseerides madala molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaasi leidub kõigis organismides, kuna nad osalevad erinevate funktsioonide täitmises. Näiteks toiduvalkude seedimises ja kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadides. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase: · Eksopeptidaasi esindajateks on karboksüpeptidaasid ja aminopeptidaasid- need lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid. · Endopeptidaasideks on näiteks savinaasi, alkalaasi omavad väga nõrka spetsiifikat ja
Töö käigus valmistati töölahus, viidi läbi kaseiini hüdrolüüs (vajasime hüdrolüüsi produkte) ja mõõdeti seejärel reaktsiooniproduktide sisaldust spektrofotomeetril. Katses oli ensüümina kasutusel alkalaas. Teoreetiline osa Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Nad osalevad näiteks toiduvalkude seedimises ja vere hüübimise kaskaadis. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk) hüdrolüüsil uuritava
Mürkaineid tehakse kahjutuks maksarakkudes olevate Kupferi rakkude abil, seejärel eemaldatakse kehast erituselundite kaudu.Näiteks valkude ainevahetuse käigus vabaneb ammoniaak, mis muudetakse maksas uureaks (uriini peamine koostisosa). Verega liigub uurea neerudesse, kus filtreeritakse välja uriin. Maks toodab ja eritab sappi, mida talletatakse sapipõies. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Sapp osaleb rasvade seedimises, aitab eemaldada jääkaineid, muudab sooleseinad rasvadele kergemini läbitavaks ja takistab mikroobide paljunemist. Sapi eritumine toimub vaid siis, kui me sööme, st umbes 312 minutit pärast söömise alustamist. Sapipõiest tühjendatakse sapp pärast söömist kaksteistsõrmiksoolde. Maksas toodetakse ja puhastatakse mürkainetest kolesterooli. Kolesterool on hormoonide, D- vitamiini ja rakumembraanide koostisosa. Samas on maksal ka veres ringlevate hormoonide
delta c/delta t suhte sirge võrrandi ees olev kordaja. Kus on öeldud, millist preparaati (nimetus!) uurisite? Teoreetilised alused. · Proteaasid ensüümid mis kataküüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, mille tulemuseks tekkivad madalama molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Need leiduvad kõikides organismides ja osalevad paljudes organismis toimuvaid reaktsioonuides.(näiteks valkude seedimises) · Proteaasidel on erinev spetsiifilisus. On olemas nii väga spetsiifilised, kui ka need, mis toimivad kõikidele peptiidsidemele. · Eristatakse ekzo- ja endopeptidaase, mis sõltub sellest, kas proteaas toimib peptiidahela kesketele või otsmistele peptiidsidemetele. · Optimaalse keskonna pH järgi eristatakse hapusid, neutraalsed ja leelisproteaase. · Oluline proteaasi klafitsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus, millist sõltub toimemehanism.
Töö käigus valmistati töölahus, viidi läbi kaseiini hüdrolüüs (vajasime hüdrolüüsi produkte) ja mõõdeti seejärel reaktsiooniproduktide sisaldust spektrofotomeetril. Katses oli ensüümina kasutusel alkalaas. Teoreetiline osa Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Nad osalevad näiteks toiduvalkude seedimises ja vere hüübimise kaskaadis. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk) hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trokloroäädikhappega (TKÄ)
läbi sooleseina VERRE või LÜMFI (toitainete imendumine on nende lõhustamisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse) Magu *lihaseliste seintega kott *seedekulgla kõige mahukam osa *asetseb kehaõõne vasakpoolses osas ülakõhus, sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht, need eritavad soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest. *Mao ülesanded seedimises: 1. Mao seinad pidevas liikumises, seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega 2. Üks toidu seedimise olulisemaid organeid 3. Mahuti, kus toit püsib et seda saaks väljutada peensoolde Soolestik Peensoole algusosa nim kaksteistsõrmiksooleks- sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, seal algab rasvade lõhustumine Peensoole seinte lainetustaoline kokkutõmbamine segab ja tõukab toidumassi edasi.
ioonid (pH hoidmiseks) süsivesikutest päevas tekib 500 · Oluline on õige kiirusega ml gaasi. toidumassi liikumine: · Raskemini seeditavate süsivesikute rohked toidud suurendavad Liiga palju happelist massi bakteriaalset aktiivsust imeks osmoosi tõttu · Jämesoolel on minimaalne roll vereringest suure osa veest seedimises (väljaarvatud herbivoorid) Toidumass on vaja korralikult · Peamiseks ülesandeks vee segada sapi ja ensüümidega reabsorptisoon Süsivesikute seedimine Valkude seedimine · Sülje amülaas · Algab maos · 10 minutit pärast 12 · Pepsiin (grupp ensüüme) sõrmiksoolde jõudmist lõhub peptiidsidemeid lõhutakse tärklis
ja vahekorras. Umbes 30% päevasest toiduenergiast peaks olema rasvad. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Süsivesik ei ole sama, mis suhkur. Süsivesikd peaksid katma 60% päevasest tarbitavast energiast. Suur energiasisaldus ja teiste vajalike ainete puudus on pahedeks süsivesikurikastes toitudes. Vitamiinid ja mineraalained on vaja küll väikestes kogustes, aga neid tuleb tarbida pidevalt. Vitamiinid on olulides tegurid ainevahetuses, rakkude taastootmises ja seedimises. Mineraalained on olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises. Vitamiinide ja mineraalainete omastatavust takistavad tegurid on liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine ja ravimid. Kasutatud kirjandus http://www.toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/ http://www.figuurisobrad.ee/client/default.asp?wa_id=705&wa_id_key= http://eope.ehte.ee/toitlustus/?5._Energiavajadus%2C_allergiad_ja_toitumine:Toitained
Meeleolu- kujuneb aeglaselt, võib püsida kaua, suhteliselt nõrk Afekt- kiiresti, lühiaegne, väga tugev Kirg- tugev ja kestev, koondeb mõtted/tegevused teatud eesmärgile Frustatsioon(frustati- pettus) - psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamis. Ärevus-ebamäärane ebamugavustunne (ärevus=hirm=foobia). EMOTSIOONIDE VÄLJENDUMINE Väljendused võivad olla: 1) Psühhofüsioloogilised. (N. südametöös, hingamises, seedimises, naha el. juhtimises jne). Kui emotsioonid on subjektiivsed, siis tõus on väliselt jälgitav ja mõõdetav! Kuna tõus on seotud autonoomse NS'i talitlusega ja on inimese tahtele allumatu, siis võib anda väga olulist infot. 2) Näo- ja kehaväljendused: omastavad suhtumist. Umbes 55-65% on suhtlemine mitteverbaalne. Väljenduste kujunemine: Sündides- ehmatusrefleks Jäljendades-oma vanemaid Kasvatuse kaudu- soolised erinevused
· Koondudes siseorganite ümber moodustavad lipiidid mehaaniliste põrutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. · Nahaalune lipiidide kiht tagab termoisolatsiooni ning annab kehale ka teatud vormid. · Nad on asendamatud eelühendid mitmete bioaktiivsete komponentide nt prostaglandiidide sünteesis. · Lipiidid aitavad omastada rasvlahustuvaid vitamiine. · Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb lipiidide seedimises; lipiididevaese toitumise korral on sapi eritumine loid ja sapp peetub sapiteedes see omakorda soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies, mis on eeltingimuseks sapikivide tekkeks. · Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni osad närvikiud on kaetud lipiidse müeliinitupega, mida saab piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. · Metaboolse vee tekitamine toimub lipiidide lõplikul lõhustumisel tekivad süsihappegaas ja vesi
kogu organism. Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati pooldumisvõimelisi rakke, nii paranevad vigastused kiiresti. Hingamisteedes asub ripsepiteelkude. Epiteelkudedes on vähe rakuvaheainet. Sidekoed jagunevad kohev ja tihe sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Sidekoel on tugi-, toite- ja kaitseülesanne. Kõhrkude ja luukude moodustavad elundite toese ja kohev ning tihe sidekude seovad omavahel teisi kudesid
sooles; muudavad ka soole enda pH-d. Kõhunäärme- ja sooleensüümid vajavad oma toimeks neutraalset või aluselist keskkonda. Selline keskkond tekibki peensooles tänu kõhenäärne nõres ja sapis sisalduvatele karbonaatioonidele. Kõhunäärme nõre koostis, omadused ja erituse regulatsioon Kõhunääre on seganääre. Tal on nii välis- kui ka sisesekretoosne osa. Välissekretoorne osa reguleerib kõhunäärme osa, mis osaleb seedimises. Sisesekretoorne osa toodab aga hormoone, mis osalevad vere glükoositaseme regulatsioonis. Pankrease nõre koostis: tabel ÕIS-ist !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Kõhunäärme nõre väljutusregulatsioon Kõhunäärme nõre väljutuse regulatsiooni võib jagada faasidesse: (VT TABELIT ÕIS-ist; kõhunäärme välissekretsiooni regulatsioon söömisel) 1) Aju faas 2) Mao faas 3) Soole faas – käivitajateks peensooles vabanenud aminohapped, peptiidid,
(7) 7.2 Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: Mangaani defitsiiti täheldatakse organismis väga harva, üleküllust aga üpris sageli. Defitsiiti suudab mineraalidest asendada magneesium. Kroonilise mürgituse puhul koguneb mangaan aga luudesse, kutsudes seal esile muutusi, mis meenutavad rahhiiti. (7) · peapööritus, tasakaaluhäired, krambid, halvatus, kuulmishäired, imikute pimedaks ja kurdiksjäämine, (7) · häired seedimises, kolesterooli ainevahetuses, menstruaaltsüklis. (7) · taimedes kujuneb neist toituvatel loomadel spetsiifilised luude ja liigeste häired. (2) · lindudel deformeeruvad ja murduvad kergesti tiivad. (2) 7.3 Liigtarbimine (7) Eriti ohtlik on mangaani üleküllus ajul, kus võib hakata arenema Parkinsoni tõbi. Väga tundlikud mangaani mürgitusele on inimesed, kelle organism kannatab raua defitsiidi all.
Jaguneb otsajuks, vaheajuks, keskajuks, tagaajuks ja piklikuks ajuks (mis läheb üle seljaajuks). Haistmine on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates ninasõõrmetes haistekihnudes. Nägemisel eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Seedeelundkond Suust satub toit neelu ja edasi lühikesse söögitorru, mille tagumine osa on laienenud maoks. Viimasel on peamiselt toidu säilitamise funktsioon, seedimises see oluliselt ei osale. Maole järgneb lai sool, mille sisepinnal on iseloomulik keeritskurd. Soole algusossa siseneb maksast sapijuha, samuti kõhunäärmejuha. Maks on suhteliselt suur. Soolestik lõpeb kloaagiga. Vereringeelundkond Vere punalibled on piklikud ja tuumaga. Süda koosneb kojast, vatsakesest ja arteriooskuhikust. Arteriooskuhikust lähtub kõhuaort, millest haruneb viis tooma- lõpusearterit. Lõpuste läbimise järel koonduvad need uuesti kokku seljaaordiks, mis
lipaasi.HCl tekib katterakkudes(maopõhi,maokeha),HCl aktiveerib pepsinogeene- pepsiinideks,Toidusegamisel maomahlaga-toidukört e küümus,püsib 2..6h,perioodilised mao limaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad portsionitena kaksteistsõrmik soolde.Lihaskontaktsioone maos mõjutab para/sümpaatikus.Toidu mehaaniline peenestamine. Toidu edasiliikumise reguleerimine peensoolde 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi Maost peensoole algusossa-kaksteistsõrmiksoolde-jõudnud küümusele lisatakse maksast ühissappijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e pankreasest kõhunäärmenõre.Peensoole järgnevates osades lisandub peensoole prod nõre. Pankrease nõre ensüümid:kõikide toitainete lõhustumiseks Proteaasideks:
lipaasi.HCl tekib katterakkudes(maopõhi,maokeha),HCl aktiveerib pepsinogeene- pepsiinideks,Toidusegamisel maomahlaga-toidukört e küümus,püsib 2..6h,perioodilised mao limaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad portsionitena kaksteistsõrmik soolde.Lihaskontaktsioone maos mõjutab para/sümpaatikus.Toidu mehaaniline peenestamine. Toidu edasiliikumise reguleerimine peensoolde 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi Maost peensoole algusossa-kaksteistsõrmiksoolde-jõudnud küümusele lisatakse maksast ühissappijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e pankreasest kõhunäärmenõre.Peensoole järgnevates osades lisandub peensoole prod nõre. Pankrease nõre ensüümid:kõikide toitainete lõhustumiseks Proteaasideks:
alkeemia. Haigused omaette reaalsed olendid keemilised kooslused. Teda peeti meditsiini ketseriks. Pühendas ennast tsingile peetakse avastajaks. Kaaliumsulfaat, kaaliumarsenaat, HG, narkootikumid. Tulemus: apteek muutus laboratooriumiks. Paljude ravimitega seos. Antimoni preparaadid suured teerajajad. ,,Monograafia mäehaigusest" krooniline köha, üldine jõuetus. Kirjeldas kilpnäärme suurenemist joogiveega seos. Tegi katseid munavalgega avastas hapete osa seedimises. Haavaravis tihe sidumine. Rahvameditsiinis tõi välja signatuuride õpetuse tunnuste järgi viited ravi kohta. Sarnased haigused sarnased ravimid. Kõverad juurikad podagra. Kollatõbi kollase õiega lilled. Punaed korallid veri. Loodus vaja haigusega kokku viiga. Teene suur panus farmakoloogias, kirurgias, keemias ja töömeditsiinis. Meditsiin 17. sajandil Teaduse kiire areng. Galilei, Newton, Kepler.
1. PSÜÜHILISED o Tugevad meeleolu vahetumised o Masendus o Jõuetus, liigne unisus, apaatia o Unetus, magama jäämise probleemid o Närvilisus, ärrituvus, ärritunud olek o Keskendumishäired, alustamisvõimetus o Halb lühiajaline mälu o Ebamäärane tunne alkoholijoobe tunnused o Pidev väsimus 2. SEEDIMISES o Kõhukinnisus või lahtisus, vahel vaheldumisi o Gaase ohtralt o Meeletu magusaisu (algul annab süsivesikute söömine reipuse ja värskuse tunde, mis mõne aja pärast muutub väsimuseks, loiduseks) o Leiva ja alkoholi himu NB! Kui inimesel pärmsen, siis juba väga väike kogus alkoholi teeb purju! o Isutus o Kõhuturse, keha turses o Limased ja halvalõhnalised fekaalid
peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda elundiline aktiivsus ja autonoomne närvisüsteem. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0120.gif Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
Toitumine ja seedimine Lege Artis lisaväljaanne mai 2007 Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend http://www.eestiarst.ee/static/files/027/ea0906lk427-431uus.pdf Iivelduse ja oksendamise farmakoloogiline ravi Lege Artis nr 2 (16) veebruar 2003 Lahtistid – sõbrad või vaenlased Toomas Kariis Lege Artis nr 9 (13) 2002 KÕHUKINNISUS Ravimiinfo bülletään nr 8/9 1996 Ravimitega saab seedetraktis mõjutada... Maomahlasekreet Seedimises osalevaid ensüüme Sapi moodustumist ja eritumist Oksendamist Soole motoorikat ja väljutamist A(1...12) I. MAO VAEVUSTE PUHUL KASUTATAVAD RAVIMID: Kõrvetised- mõru,-hapu, kibe maitse suus( rinnakeskel).lapsel valus. Puhitused Röhitised Iiveldus,oksendamine Kõhu-, maopiirkonna valud 1) Kõrvetised- põletav kõrvetav valutunne, mis lähtub ülakõhust v rindkere alaosast
Pankreasest tulevad ka valkude lõplikuks seedimiseks vajalikud ensüümid: trüpsiin, kümotrüpsiin. Peensooles jätkavad valkude seedimist pankreasenõre proteaasid. Maksa roll valkude anabolismis • Sapi tekke kohaks. • Portaalveeni kaudu jõuavad aminohapped maksa ning neist sünteesitakse plasmavalke. Ülejäänu läheb kehasse lauali, kus need kasutatakse strukturaalsete (tsütoskeleti) või funktsionaalsete (hormoonid) valkude sünteesiks. Sapphapped lipiidide seedimises - sapp on maksa sekreet. Sapipõis sapi reservuaar. 18 Lipiidide seedimise muudab keerukaks nende veeslahustumatus. Seetõttu osalevad lipiidide seedimises sapphapped, mis aitavad lipiide emulgeerida. Suured rasvatilgad lõhutakse väiksemateks ja kaasatakse mitsellide koosseisu. Sapi ülesanded: • kolesterooli väljaviimine organismist • laguproduktide elimineerimine
arhed ei kannatanud hapnikku, kuna UV kaitse puudus, pärisbakterite eellased tõrjuti ookeanisügavustest konkurentsiga ja nad pidid madalamas vees hakkama saama. Valguse eest kaitseks tekkisid pigmendid ja võime sünteesida ja sellega kaasnes hapniku teke, aeroobsed bakterid, lämmastiku siduvad bakterid. Bakterid on head biotehnoloogiliste ravimite ja toiduainete valmistamisel, reovee puhastamisel, nahal ja seedimises (kasutavad seda, mis pole elus aga kui need eemaldada, tulevad asemele need, mis ei tee elusal ja surnud koel vahet). Tähtsus: jääkainete ja surnud org lagundajad (kujundavad mulda), piima hapendamiseks, seenhaiguste tõrjeks. SEENED: Seened: Üle 100 000 liigi, uurimisega tegeleb mükoloogia, päritolu pole selge. Osad rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Seente ehitus: Tallus e mütseel e seeneniidistik koosneb hüüfidest (peened niidid).
Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati pooldumisvõimelisi rakke, nii paranevad vigastused kiiresti. Hingamisteedes asub ripsepiteelkude. Epiteelkudedes on vähe rakuvaheainet. Sidekoed jagunevad kohev ja tihe sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Sidekoel on tugi-, toite- ja kaitseülesanne. Kõhrkude ja luukude moodustavad elundite toese ja kohev ning tihe sidekude seovad omavahel teisi kudesid
ning gastriini ja katehoolamiinide roll selles. Seedimine peensooles - Kõhunäärme nõrel on leeliseline reaktsioon, ph 7,8-8,4. Sisaldab fermente, mis lõhustavad valke ja süsivesikuid(amülaas, maltaas). Kõhunäärme nõre sisaldab HCO ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärme nõret produtseeritakse ööpäevas ca 1,5l. Kõhunäärme nõres leiduvad peamised ensüümid ja nende tähtsus seedimises. LIPAASID-toidurasvade lagundamine glütserooliks ja rasvhapeteks, toimivad efektiivselt sapi juuresolekul. AMÜLAAS, MALTAAS; LAKTAAS; SAHHARAAS-süsivesikute toimimine NUKLEAASID -nukleiinhapete lammutamine PROTEOLüüTILISED ENSüüMID-analoogilised pepsiinile ENDOPEPTIAASID-valgu molekuli lammutamine nende sisemuses. KARBOKSÜPEPTIDAASID alustavad lagundamist karboksüülrühmast. AMINOPEPTIDAASID-alustavad lagundamist aminorühmast. DIPEPTIDAASID-neid peab olema.
Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esinebal kujul ei omasta. Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõredega, mille ensüümid lõhustavaf toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigispetsiifilisuse. (Pole kindel olulisemates seedeprotsessides aga ehk on need) Olulisemad seedeprotsessid: Seedimine suus, neelamine, seedimine maos, seedimine peensooles, maksa osa seedimises, seedimine tühi- ja niudesooles, seedimine jämesooles. Süsivesikute lõhustamine ja imendumine: süsivesikutega kaetakse 50...60% kogu ööpäevasest energiakulust. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen, tselluloos), disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos), monosahhariidid ( glükoos, fruktoos). Süsivesikud imenduvad monosahhariididena. Kiudained lõhustatakse osaliselt alles jämesoole bakterite poolt. Kiudained seovad rohkesti vett, stimuleerivad soole motoorikat
limaskestast. Hormoon toimib sapipõiele. Kaksteistsõrmikusse paiskub sapp toob siia sapphaped ja nende soolad, mis tekitavad lipiidide peenemulsiooni ja aktiveerivad ka lipaase. See loob tingimuse lipiidide efektiivseks seedimiseks. d) pankrease nõrega saabub peensoolde pro-kolipaas(valk), millest trüpsiini toimel saadakse aktiivne ko- lipaas. See fikseerib pankrease lipaasi toidurasvade pinnale ja aktiveerib seda ensüümi. Ko-lipaasi ja pankrease lipaasi kompleks omab lipiidide seedimises võtmepositsiooni. Triglütseriidide (neutraalrasvade) seedimine neid hüdrolüüsib pankrease lipaas, tekivad 2-monoglütseriidid ja vabad rasvhaped. Põhiosa nendest imendub mitsellides, mingi kogus lõhustatakse ka glütserooliks ning rasvhappeks. Pankrease lipaas on triglütseriidide seedimise põhiensüüm. Ta hüdrolüüsib eelistatult pika ahelaga rasvhapeid sisaldavaid triglütseriide. Mingi kogus triglütseriide jääb hüdrolüüsimata ja imendumata.
mehhanoretseptorite ning gastriini ja katehoolamiinide roll selles. · Seedimine peensooles. Kõhunäärme nõrel on leeliseline reaktsioon, ph 7,8-8,4. Sisaldab fermente, mis lõhustavad valke(trüpsiin jt.), polüpeptiide, rasvu(lipaas) ja süsivesikuid(amülaas, maltaas jt.). Kõhunäärme nõre sisaldab HCO ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärme nõret produtseeritakse ööpäevas ca 1,5 liitrit. Kõhunäärme nõres leiduvad peamised ensüümid ja nende tähtsus seedimises. LIPAASID- toidurasvade lagundamine glütserooliks ja rasvhapeteks(ph-le soodne keskkond), toimivad efektiivselt sapi juuresolekul. AMÜLAAS, MALTAAS; LAKTAAS; SAHHARAAS-süsivesikute toimimine NUKLEAASID (ribo-nukleaasid )-nukleiinhapete lammutamine PROTEOLÜÜTILISED ENSÜÜMID(endopeptidaasid)-analoogilised pepsiinile (eritatakse inaktiivsena, 12 sõrmiksooles aktiivseks, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone) Endopeptidaasid-valgu
..6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda portsjonitena edasi kaksteistsõrmiksoolde. Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles. Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse. Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin,
Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljenäärmete toimel seni, kuni seda võimaldab maomahla pH. Kui pH langeb alla 5, muutub -amülaas inaktiivseks. Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl on happeliste reaktsionidega. Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Maost kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoolest imenduvad süsivesikute ja valkude lõhustumisproduktid verekapillaaridesse, sealt viiakse need värativeeni kaudu maksa ning edasi alumisse õõnesveeni. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre
Suurem osa veest imendub juba peensooles. Jämesoolde läheb ainult 1,5 l vett. Ka seal toimub vee imendumine. Nii peen- kui jämesoolest imendub aktiivselt Na-ioone. Cl-ioonide imendumine on osaliselt aktiivse. Vesi järgneb mõlemale passiivselt. Ca imendub aktiivsete mehhanismide abil. Vitamiinide imendumine: rasvlahustuvad vitamiinid on võimelised imenduma ainult tingimustes, milles imenduvad ka rasvad. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Seedimine peensooles: Maost peensoole algusossa – kaksteistsõrmiksoolde – jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e. pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad osaliselt humoraalsed tegurid (hormoonid), kuid peamiselt siiski toidumassi põhjustatud lokaalsed refleksid
Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu 1 roojamassid. Maks osaleb bilirubiini moodustamises, sapi abil lipiidide seedimises, toksiinide kahjutustamises. Maksal on tsentraalne roll süsivesikute, rasvade, valkude ja hormoonide ainevahetuses. Pankrease välissekretoorne osa sekreteerib rikkalikult HCO3-, valkude, rasvade ja süsivesikute seedimiseks toodetakse kõhunäärmes vastavaid ensüüme. 2.Seedeensüümid ja nende toimeks vajalikud tingimused Seedeensüümidest on süljes keelenäärmete lipaas (keele seroossetest näärmetest), mille toimeoptimum on pH 2,0...6,5. See on happe- ja pepsiinikindel
sekretiin, mis pidurdab maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused: o Mao limaskest sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret o Pearakud produtseerivad ensüüme o Katterakud HCl’i o Kõrvalrakud lima o Mao limaskesta rakud kujunevad välja järk-järgult, sellest tulenevad ka vanuselised iseärasused maonõre koostises ja toidu seedimises o HCl teke kujuneb välja alles 2,5-4 aastaselt o Imiku maosisaldise pH on 3,8-5,8 (täiskasvanul 1,0-2,0) Kuna imiku maosisaldis ei ole nii happeline kui vaja, jäetakse seedimata keerulise struktuuriga valgud (seetõttu ei tohiks lapsele selliseid valke sisaldavaid toite ka manustada) 4. Peensooles toimuvate protsesside iseloomustus: toitainete lõplik lõhustamine pankrease nõre, sapi ja peensoole ensüümide poolt, imendumine.
happeliseks, vallandub sekretiin, mis pidurdab maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused: Mao limaskest sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret o Pearakud produtseerivad ensüüme o Katterakud HCl’i o Kõrvalrakud lima Mao limaskesta rakud kujunevad välja järk-järgult, sellest tulenevad ka vanuselised iseärasused maonõre koostises ja toidu seedimises o HCl teke kujuneb välja alles 2,5-4 aastaselt o Imiku maosisaldise pH on 3,8-5,8 (täiskasvanul 1,0-2,0) Kuna imiku maosisaldis ei ole nii happeline kui vaja, jäetakse seedimata keerulise struktuuriga valgud (seetõttu ei tohiks lapsele selliseid valke sisaldavaid toite ka manustada). D. Peensooles toimuvate protsesside iseloomustus: toitainete lõplik lõhustamine pankrease nõre, sapi ja peensoole ensüümide poolt, imendumine.
Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on: – kaksteistsõrmiksool (duodenum) – tühisool (jejunum) – niudesool (ileum) Jämesool (colon), mille osad on: – umbsool (caecum) – ussripik (appendix) – ülenev käärsool (colon ascendens) – risti käärsool (colon transversum) – alanev käärsool (colon descendens) – sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas), maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs Suuõõne sisepind on kaetud limaskestaga, suus on hambad (täiskasvanud inimesel 32 hammast), keel ja süljenäärmed – kõrvasüljenääre (glandula parotis), alalõuasüljenääre (glandula
annaabi.ee 
