Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seedimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peensool, sülje, ensüüm, jämesool, ensüümid, limaskest, nõre, sapi, neel, söögitoru, regulatsioon, jämesooles, peensooles, neelu, sulgur, limaskestas, pankrease, suuõõne, maonõre, hormoon, eritumise, ioonid, magu, rakud, peensoolde, defekatsioon, kõhunääre, imendumine, erutus, neelufaas, avaneb, lipaas, hcli, jook, sapp, sisaldisVII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid:
(resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks).
Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi.
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES
Näljatunne on seedeelundite eneseregulatsiooni funktsionaalse süsteemi oluline lüli. Reguleerivaks suuruseks selles süsteemis on organismi toitainete sisaldus. Toitainete sisaldus avaldab mõju seedekulgla ja veresoonte retseptoritele, millest lähtuvad impulsid jõuavad toitekeskusesse (vt. joonis 2). Toitekeskuse osad asuvad kesknärvisüsteemi mitmes piirkonnas: piklikajus, hüpotaalamuses, limbilises süsteemis ja ajukoores. Toidu maitse vastuvõtt oleneb sülje keemilisest koostisest. Sõltub ensüümisüsteemide omapärast 5. Toidu haaramine ja mälumine. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Antibakteriaalne toime (lüsosüüm, antikehad). Tärklise seede algus: süljes amülaas ja lipaas. Koosneb veest, elektrolüütidest. Regulatsioon: Parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu.
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs,
maos või sooles erinevusi pole! Temperatuur võib osutuda madalamaks, kui süüakse hästi külmi toite (jäätis), ensüümide aktiivsus võib selle võrra langeda. Jäätis sulab üles, ensüümide aktiveeruvad. Rasv võib kalgenduda sulgeb sooled. 2) Erinevatel ensüümidel erinev Ph-tase. Süljes ja kõhunäärmes -amülaas toimib kõige paremini 6,7-7,1 Ph taseme juures. Kui ph muutub tugevalt happeliseks nagu maos, siis sülje -amülaas enam ei toimi. Maonõres sisalduvate pepsiinide toimeks vajalik tugevalt happeline keskkond Ph 1-3,5. Sellise happelise keskkonna tekitab maos maohape HCl (vesinikkloriid) söömise ajal toodetakse rohkem. Erinevate ensüümide toimeks luuakse elundis vastavad tingimused. Peensooles tekib seedeprotsessi ajal nõrgalt aluseline keskkond (ph7-8). Sellise ph juures on kõige paremini toimivad kõhunäärme ja peensoole ensüümid
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit
pepsinogeenide aktivatsiooniks. 2) Omab bakteritsiidset toimet, kaitsefunktsioon 3) HCl mõjul paisuvad, punduvad toiduga makku sattunud osakesed ja muutuvad ensüümidele paremini kättesaadavaks. 4) Peensoolde jõudnud hape stimuleerib peensoole limaskestast hormooni sekretiin vabanemist. Sekretiin läheb verre ja tema mõjul omakorda hakkab pidurduma HCl-i edasine sekretsioon. Sekretiinnäärmetele tagasi. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme nõre vedela osa ja vesinikkarbonaatioonide (HCO3)eritumist. Vesinikkarbonaadid omakorda aitavad neutraliseerida peensoole happelist sisaldist. See on vajalik kõhunäärme enda ja peensoole ensüümide toimeks. Sest need vajava nõrgalt aluselist või neutraalset keskkonda. Maonõre teise komponendi moodustavad ensüümid neid produtseeritakse mao limaskesta pearakkudes need rakud toodavad rühma ensüüme, pepsinogeenid. Pepsinogeene on 7 isoensüümi
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
süsivesikud ei lahustu, lõhustu. Mis on isumahl? EHK REFLEKTOORNE FAAS ON MAOMAHLA SEKRETSIOONI ESIMESEKS FAASIKS, MILLELE JÄRGNEB KEEMILINE FAAS Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas, mille käigus tekivad isumahlad. Keemiline faas, kui toit on juba maos Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred · Kõhunäärmenõre · Soolenõre · Sapp Sapi ülesanded seedeprotsessis · Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fregmendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs. · Sapihapped emulgeerivad rasva · Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis · Trüpsaiin lõhustab valke · Amülaas lõhustab süsivesikuid · Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment.
Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1
Ööpäevas eritub ligikaudu pootlesit liitrit maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme.Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks.Soolhape mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks.Maos olev hape on nii tugev, et võib söövitada isegi paberit ja riiet.Kui maonõre paiskub söögitorusse tekib happe mõjul valuline kõrvetustunne.Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest.Soolhape ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema.See on astmeline protsess.Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad.Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema.Pepsiin toimib ainult kindlal temperatuuril ja tugevalt happelises keskkonnas.Soolhape ja pepsiin võivad lagundada ka magu ennast, juhul kui mao limaskest on vigastatud või kui maoseinu kaitsvat lima eritub vähe.Valgud ei seedu maos täielikult, lõplikult seeduvad nad peensooles.
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike)
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se
Kõhunääre (Pankreas) Seganääre, mille välissekretroorne nääre toodab kõhunäärme nõret. Kõhunäärme (pankrease) nõre koostis (VT ÕISIS MATERJAL!!!) Kõhunaarme nõre eritumine, regulatsioon Regulatsioonis 3 faasi: 1) Ajufaas 2) Maofaas 3) Soolefaas Regulatsioonis eristatakse kolme faasi, nii nagu maoski. Ajufaas, maofaas ja soolefaas. Kõhunäärme regulatsiooni ajufaasi osa kogu regulatsioonist on umbes 25-50% maofaasil 10% ja soolefaasil 50-100%. Sekretsiooni käivitamiseks toidu lõhn, nägemine, söömine ise toidu suhu sattumine
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine
seedenõred. 10)soolehatt- suurendavad peensoole sisepinda miljonid väikesed väljasopistised soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. 11)sülg- Sülg on vajalik toidu niisutamiseks, et hõlbustada neelamist, samuti võib see osa võtta mõnede ühendite seedimisest. 12)sapp- on maks tekkiv seedenõre, mis koguneb sappipõide. 13)lümf- on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfinoontes. 14)amülaas- ensüüm mis hakkab sülies lõhustama tärklist. 15)pepsiin- ensüüm mis hakkab maos lõhustama valke 16)lipaas- on ensüüm, mis lõhustab seedekulgas rasvu. 17)imendumine-Toitainete imendumist nimetame toitainete lõhustumisel tekkinud tungimist läbi soole hattude verre 18)maks-maks toodab sappi,mis koguneb põietaolisesse sapipõide, maks kaalub 1,5kg ja maks paikneb mao kõrval, paremal pool ülakõhus. 19)kõhunääre-Kõhunääre paikneb mao alumise osa taga ja on 10-15 cm pikkune. Kõhunääre eritab ööpäevas kuni1,5 m nõret
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
Loomsed valgud sisaldavad ka selliseid aminohappeid, mida inimene ise sünteesida ei saa. Kui neist jääb puudu, tekivad tervisehädad ja kasv võib pidurduda. 5. Mis on vitamiinid? Milleks organism neid vajab? Vastus: Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis osalevad ainevahetuses ensüümide koostises. Asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. 6. Mis on ensüümid? Milleks organism neid vajab? Millised omadused on ensüümidel? Vastus: Eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Viivad läbi kindlat reaktsiooni, väga aktiivsed, vajavad kindlaid tingimusi. 7. Seedeelundkonna osad. Joonis. Mis toimub mingis seedeelundkonna osas? Vastus: Suuõõs, neel, süljenäärmed, söögitoru, magu, maks, sapipõis, kõhunääre, kaksteistsõrmik, peensool, ussiripik, jämesool.
lõhustumisprotsessides on piisavalt energiat vabanenud. *Toidust- Kui organism ei saa pikemat aega toitu, saavutavad organismis ülekaalu lõhustumisprotsessid ja süntees aeglustub. *Ensüümide kaudu- kui muuta organismis ensüümide hulka või ensüümide aktiivsust suurendades või vähendades SEEDEELUNDKOND Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Mööda neid elundeid kulgeb lõhustub toit. Söödud toit muutub inimesele kasutatavaks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. SUUNEELSÖÖGITORUMAGUPEENSOOLlõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina VERRE või LÜMFI (toitainete imendumine on nende lõhustamisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse) Magu *lihaseliste seintega kott *seedekulgla kõige mahukam osa
Kodutöö anatoomia/füsioloogia õppeaines 21-24. mai 2020 õppesessiooniks Seedeelundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.119-130 ja vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Millistest organistest koosneb seedeelundkond? - Seedeelundkond koosneb seedekulglast ja seedenäärmetest ning selle osad on suuõõs, keel, hambad, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, sapipõis, kõhunääre. 2) Mis on üldine seedeelundkonna tähtsus? - Seedeelundkonna ülesanneteks on toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, töödeldud ainete imendamine ja seedimata jääkide väljutamine. Organism saab varustatud toitainetega ja puhastatud jääkidest. 3) Mis toimub toiduga suuõõnes? - Suuõõnes toimub toidu kvaliteedi hindamine, mehaaniline ja esmane keemiline töötlemine
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid
Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda.
töötlemine); toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape (füs-kem töötlemine). Toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine - energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda 10. Seedimine suuõõnes Toimub toidu aprobeerimine maitseomaduste ja söödavuse määramine; toidu peenestamine ja süljega niisutamine. Sülje koostises olevad amülaas ja maltaas lagundavad süsivesikuid. Amülaas lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas omakorda disahhariidid monosahhariidideks. Süljes olevad fermendid (amülaas, maltaas) saavad toimida ainult leeliselises keskkonnas. 11. Mao limaskesta sekreedid Epiteelkihi pindmine osa - lima eritus (kaitseb mao seina seedefermentide eest) Mao põhimiku pearakud - maomahla eritus (seedefermendid: pepsiin lõhustab valke,
Progesteroon tekib samuti munasarjades. Paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma. Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu. Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui munarakk on munasarjast väljunud. Juhul, kui rasestumist ei toimu, väheneb progesterooni hulk organismis ning limaskest irdub - tekib menstruatsioon ja algab uus tsükkel. Östrogeen toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja hiljem puberteedieas teised tunnused. Mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele. Naise organism toodab östrogeeni 2-10 x rohkem, kui mehe oma. Mõjutab naise sugulist aktiivsust;avaldab aktiivset mõju kesknärvisüsteemile- tujud, agressiivsus jt. väga oluline roll
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades
paratüreoidiini, mis mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist. Östrogeenid kutsuvad esile emakalimaskesta proliferatsiooni. Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on
jämesoolest, peensoolest jõuab jämesoolde küllaltki palju vett, aga lõplikult viiakse roojaga välja 100-150 ml vett. 2. Toidu kiudainete seedimine – kiudained keemiliselt süsivesikud, mida eriti rohkesti taimede kestades (ka viljade kestedes) – hernestes, ubades, kaalikas, peedis, kõrvitsas, õunte koores, leivas (eriti teraleivas), apelsinikoores, sidrunis (koores jällegi rohkem). Toidu kiduaineid seedenõrede ensüümid ei lõhusta. Jõuavad muutumatul kujul jämesoolde ja lõhustatakse seal jämesoole bakterite ensüümide poolt. Lõhustamise tulemusena tekib gliihapet (?), mida jämesool kasutab ise energiaallikana -> tekib rohkesti gaase nagu CO2, H2S ja metaan – etaan põleb. 3. K-vitamiini tekkimine – läheb sealt verre ja organism kasutab seda. K- vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. Kiudained iseenesest vajalikud, sest nad ei lase tekkida kõhukinnisusel
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest
täiendada piima ja · Fuktsioonid: mahlaga. Neelamine, liikumine, · Ööpäevase vajaduse mehhaaniline ja keemiline katmiseks on vaja juua 1 seedimine, imendumine, klaas apelsini mahla, kaks eemaldamine klaasi piima ja 47 klaasi õlut! Asukoht Suu, neel, söögitoru · Seedesüsteem asub · Toidu hindamine toimub väljas pool keha visuaalse, lõhna ja maitse kontrollimisega · Seedesüsteem loob · Suus toit peenestatakse, "keha avauses" sülje vahendusel käivitub optimalse ja kaitstud keemiline seedimine
kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist. Östrogeenid kutsuvad esile emakalimaskesta proliferatsiooni. Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks
annaabi.ee 
