Vägivallaks nimetatakse jõu või sõna kasutamist vaimse või füüsilise vigastuse tekitamiseks ja seda vastu ohvri tahtmist. Sageli võib see tugevalt mõjutada kannatanu edasist elu. Mis ajendab inimest teisi alandama ja julmalt kohtlema ning mis on selle tagajärjed? Ajalugu vaadates võiks arvata, et inimene oli minevikus palju agressiivsem. Mitmed sõjakäigud, linnade laastamised ning riikide vallutamised olid tavalised. Lähiajal on olnud suuremamõõtmelised vägivallaaktid kaks maailmasõda. Valimatult hävitati uusi tehnoloogiaid kasutades kõike, mida peeti vaenlase omandiks. Terved linnad olid varemetes, tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu põhjal. Sõja lõppedes jagunes maailm kaheks, kus ühes oli demokraatlik kord ja teises totalitaarne, mille puhul hoiti maid koos sõjaväe kasutamise ähvardusel. Nüüd on aga uueks ohuks terroristid, mis näitab, et inimene pole suutnud oma agressiivsust maha suruda. ...
Soo Soo on looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaesuse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Eestis on 9836 sood, mille kogupindala ulatub 1 009 101 hektarini. Soo on ala millel kasvab palju erinevaid samblaid . Soos kasvab ka palju erinevaid taimi nt kukemari, mustikas, jõhvikas. Soo on märg, kõikjale kuhu sa astud on vesi all ,ainult kui turbasammal on piisavalt paks, siis saab selle peal kõndida. Soo on nagu üheltpoolt veekogu , aga teiselt poolt kasvavad seal tammed ja muud taimed. Öeldakse ,et soo on märg maa. Soo saab olla vaid seal, kus on maa aasta läbi märg. See teine oluline tunnus on see et seal koguneb turvas. Soo väga niiskes ja hapnikuvaeses pinnases jääb aga lagunemine pooleli. Soos sulab kevadel maapind aeglaselt ja öökülmad kestavad kaua. Paljudele loomadele ja taimedele see märg ja niiske olukord ei sobi. Talvel aga turvas jäätub sügavalt läbi, kevade...
Osjade lehed on taandarenenud ja moodustavad hammastena varresõlmede ümber tiheda tupe. Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad. Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Niiskuses on need keerdunud ümber eos...
SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga ...
Juhan Liivi jutustus ,,Vari" 1. Autor kirjeldab sood nii,,,et see on üks saar, mis on ainult mõnisada sammu pikk, looga-sarnane liivaseljandik soo sees. Sool ei kasva midagi, liivikul puhta valge liiva sees õieti mitte midagi. Keegi ei ole nõudnud, et soos midagi kasvaks. Soos kasvab iseenesest: mõni pihutäis kanarbikku, mõni üksik rohukõrrekene, mis oma seltsimehe järele hüüab ja saare ühes otsas jändrik mänd. Samal soo sees kasvavad tillukesed imelised kased ja männid. Punakas, roostekarva turvas läheb madalamaks, et raba sünnitada, kus virtsanäoline vesi suve läbi seisab." Soo peegeldab sealseid inimesi töötavatena,elutarkadena. ,,Soo järel algavad talumeeste viljapõllud. 2. ,,ukulinn on linn, mis asub kõvera looga sarnase saarekesepeal liivikul". ,,See linn ei ole suurem kui üksteistkümmend hütti, üksteistkümmend sauna". Kõik ühesugused, ühesuurused. See li...
Jutte Loomadest Richard Roht Põhitegelased: Mäger Urask Ja teised metsades elavad loomad Lühikokkuvõtte: Madalas liivakünkas keset sood elas noor mäger Urask. See soo oli pikk ja lai, kus ta elas. Seal asus liivaküngas, mis moodustas soos nagu väikese kõrgema saare. Seal soo peal ei kasvanud midagi muud, kui kiduraid mände, sest soo oli alati vesine ja märg, aga Urask elas seal koopas, kuna inimesed ei saanud sinna ligi. Ükskord oli seal koopas väga märg. Mäger Urask ei saanud seal enam elada, sest alumised koopa käigud olid vett täis ja ta pidi sealt ära kolima, ta kolis heinakuhja, kus elas teravate hammastega ja haisev tõhk... Minu arvamus: Minu arust see ei olnud väga huvitav raamat, aga kuna mulle looma juttude raamatud üldse ei meeldi. Siis siin minu arvamus väga ei loe. Ma lihtsalt arvan, et ma ei oska looma juttude raamatuid hinnata.
Eesti sood ja rabad Mukri Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit Mukri ja Oinamurru ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevöönd on hooldatav ala. Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõ...
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääa...
Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele, ...
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad ...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor IT- Kaug. 2012 TOITUMISHARJUMUSED Matemaatika ja statistika Tallinn 2013 TOITUMISHARJUMUSED TOITUMISHARJUMUSED SISSEJUHATUS Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kät...
Kodutöö aines „Võrdlev analüüs“ Virve Kass Sallivus on Eesti meedias leidnud palju kajastust, eriti erinevate Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud kampaaniate, näiteks „Erinevus rikastab“ raames. Kuigi poliitilisel tasandil deklareeritakse kõigi inimeste võrdsust, siis reaalsuses on sallimatus inimeste seas siiani suur probleem. Kodutöös uurin, millest sõltub inimeste suhtumine homoseksuaalidesse ja immigratsiooni. Uurin kolme tausttunnuse mõju: soo, vanuse ja haridustaseme. Kasutan Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta. Püstitan neli hüpoteesi: 1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanema...
Sotsioloogia referaat Artikli pealkiri on „Gender and Crime“ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähe...
1. SISUKORD 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Mis on soo ? 4. Soo taimestik 5. Soo marjad 5.1 Sinikas 5.2 Murakas 5.3 Jõhvikas 6. Soo samblad 6.1 Karusammal 6.2 Soosammal 6.3 Soovildik 6.4 Turbasammal 7. Soo taimed 7.1 Alpi jänesvill 7.2 Sookail 7.3 Küüvits 7.4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba ne...
NÕO REAALGÜMNAASIUM UURIMUS KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Palaeodemographic analysis of the skeletal material from Kaubi village cemetery KOOSTAJA: KRISTI JEEGER 11 C KLASS JUHENDAJA: KEN KALLING NÕO 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1.1. Kalme asukoht. ...................................................................................................... 3 1.2. Kalme asukoha avastamine. ................................................................................... 3 1.3. Vanus ja leiud. ....................................................................................................... 3 1.4. Mat...
SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale lad...
Kogu tõde Ümera lahingu kohta Tänaseks on möödunud Ümera lahingust tervelt 800 aastat. Tegemist oli ühega vähestest eestlastele võidukatest suurematest lahingutest muistse vabadusvõitluse ajal. Ümera lahing peeti maha 1210. aastal praeguse Läti territooriumil Koiva lisajõe Jumara (tol ajal Ümera jõesuudmel, millest tulenebki ka lahingu nimetus) suudme lähedal, praegusest Valmiera linnast lõunas. Üheks ainukeseks ajalooallaikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonika" ning kuuldavasti on ka see väga napisõnaline. Niisiis, see on ka põhjuseks, miks paljude ajalooteadlaste arvamused ei ühti, näiteks toimumiskoha korral. Nimelt Henrik ei seleta lahingupaika eriti üksikasjalikult. Pärast katkendit Sulev Vahtre raamatust ,,Muinasaja loojang Eestis" tõuseb päevakorrale nii mõnigi küsimus,,Miks on peategelasena kujutatud Ümera lahingus h...
Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alusta...
Kask Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba märgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oks...
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Ve...
Tallinna Tehnikaülikool MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria ..............................................................
Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus Elades tänases pidevalt uuenevas maailmas, käib meiega kaasas juba iidsetest aegadest pärit sooline ebavõrdsus. Eriti levinud on ebavõrdsus naiste ja meeste vahel ühiskonnas. Igal nädalal levivad sotsiaalmeedia Facebook keskonnas kuulutused klubiüritustest, kus 90% juhtudest on kirjas, et naistele südaööni sissepääs tasuta(va eriüritstel). See on näide üks paljudest ja kõige selgemini diskrimineeriv. On tõsi, et võrdõiguslikkusele on hakatud meedias ja tähtsamate poliitikute poolt rohkem tähelepanu pöörama ehk probleemile on hakatud lahendust otsima, aga hetkeseisuga on probleem lahendamata. Üldjuhul peetakse meest perekonna peaks, nii kaitsja rollis kui ülalpidajana. Naine asetub auväärsele teisele kohale. Perekonna struktuuris on ka suuremal osal juhtudest nii, et mehed teenivad rohkem. Erinevused võrdõiguslikkusest tulenevad sellest, et ametid on n...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Minu kodukoha turism Referaat Väimela 2009 Sissejuhatus Põlvamaa on paljudele üha uusi avastusi pakkuv sihtkoht. Siin on vaatamisväärsusi ja huvikohti kõigile vanusegruppidele. Mõni aasta tagasi ei olnud ka mina neist paljude kohtadega tuttav. Alati oli soov ikka kaugemale puhkama ja reisima minna. Nende paari aasta jooksul olen avastanud Meenikunno imelise raba, Tilleorus oleva Eesti Maantee muuseumi ja selle kõrval lookleva matkaraja. Üks tähtsamaid turismiobjekte Põlvamaal on Taevaskoda, kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi. Viimaste aastatega on Põlvamaa paljuski arenenud. Ei oskagi öelda, kas võlgneme tänu Euroopa Liidule või on õppinud Põlvamaa inimesed ise paremini oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuurimälestisi hindama ja väärtustama. 1. Meenikunno raba 1.1. Meenikunno raba Meenikunno raba asub Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Põl...
Bipolaarne häire ja kuritegevus Ehk uued tõendid bipolaarse häire ja kuritegevuse omavahelise seose kohta, mis põhinevad rahvastikupõhisel pikaajalisel uurimisel. Cornelia Bormann Sissejuhatus Kuigi bipolaarset häiret (varasemalt: maniakaal-depressiivne psühhoos) on korduvalt seostatud vaenuliku käitumisega, on selle seos kuritegevuse/ kriminaalse käitumisega siiani ebakindel. Seega viis Oxfordi ülikooli psühhiaatriaosakond koostöös Rootsis asuva Karolinska instituudiga läbi pikaajalise uurimistöö. See viidi läbi Rootsis elavate bipolaarse häirega inimeste seas. Uurimistöö aluseks kasutati Rootsi rahvastikuregistrit ning haiglate registreid, et leida uurimistöö läbiviimiseks vajalikud inimesed. See tähendab, inimesed, kellel on diagnoositud bipolaarne häire ning seda vähemalt kahel korral, et vältida valepositiivseid tulemusi. V...
SOO. selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapniku vaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see ladestub sobivate akumuleerumistingimuste korral ajapikku soomulla ehk turbana. SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID. Kliima: soodne jahe ja niiske, sademete hulk ületab aurumise. Pinnamood: madala reljeefiga pind,kus pinnavesi ligemal, veeäravool väga väike või puudub. Suur osa soid tekib veekogude kinnikasvamisel nn veekogutekkelised. Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe tegur...
Bioloogia kontrolltöö 1. Miks on DNA molekulid tuumas kokku pakitud? Vastus: Kuna nad peavad rakutuuma kuidagi ära mahtuma, sest DNA molekulid on raku mõõtmetega võrreldes väga suured. 2. Inimese rakkude kromosoomide arv? Vastus: 46 3. Miks sõltub lapse sugu ainult isast? Vastus: Sest isal on mõlemad kromosoomid, nii X-kui ka Y-kromosoom, kuid emal on ainult X-kromosoomid. 4. Mis ja millal määrab areneva lapse soo? Vastus: Lapse soo määravad sugukromosoomid ning see määratakse viljastumisel, kui ühinevad isas- ja emassuguraku tuumad. 5. Miks ei pärandu kõik mutatsioonid järglastele? Vastus:Sest ainult inimese sugurakkudes toimunud mutatsioonid päranduvad edasi, keharakkudes toimunud mitte. 6. Miks pakuvad ühemunakaksikud pärilikkuse uurijatele suurt huvi? Vastus: Sest ühemunakaksikutel on samasugused geenid ning neid saab uurida, et kui palju kujutab tunnuste kujunemist keskkond. 7. Võr...
Madalsoo Alam-Pedjas Koostjad: Diana Dubrova Tatjana Turzina Lauri Piirisaar Alam-Pedja looduskaitseala Ø Kaitseala asub Võrtsjärve nõos Ø Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond Ø Kaitseala pindala on 34220 ha. See ulatuslik loodusala jääb Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna piirialadele Mis on madalsoo? ØMadalsoo on soo arengu algetapiks, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Taimed Rohttaimed: TarnKollane võhumõõk Ussilill Ubaleht Sookastik Taimed Rohttaimed: Sinihelmi Soopihl kas ...
Kunstnik ja tema kujutamine 19. sajandi ning 20. sajandi alguse eesti kirjanduses Riina Arunurm Üks läbivaid teemasid eesti vanemas kirjanduses on kunstnik ja tema olemus. See aines sai 19. sajandi lõpus ka võrdlemisi aktuaalseks rahvuslik kultuur oli alles kujunemas ning kunst ja kirjandus muutusid ärkamisajal intelligentsi meelistegevusteks. Samuti mängis kunstniku tähtsustumisel kindlat rolli romantismi levik. Selle voolu mõjul hakati autorit pidama geeniuseks, kelle teosed on tema eneseväljendus. Tihti juhtus sedagi, et kunstnik püüdis ise oma elust luua kunstiteost (loodi armusuhteid, peeti au kaitsmiseks duelle jne), see aga omakorda andis hea aluse just kirjaniku või kunstniku elu kujutamiseks oma loomingus. Autori käsitluse muutumist maailmas (keskaegsest anonüümsusest romantismiaegse ge...
KALEVIPOEG Jutustaja: Irumäel kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle: "Kotkapoja raudaküüned valasivad vaga venda, raiskasivad neiu rahu. Kahekordne verevõlga piinab kotkapojukesta, koormab südant kõvernokal. Hoia, kotkas, kõvernokka, hoia ennast mõõga eesta: veri ihkab vere palka! Või enam kaljueite pikemalta pajatada." Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi. 1.vend: On aeg liisku visata. 2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima.) Kalevipoeg: See paik peaks sobima. Piisavalt pikk ja lai. (Vennad otsivad soviva kivi ja hakkavad kaugust viskama ning Kalevipoeg võidab.) (Lähevad Kalevipoeg, Kannupoiss ja Alevipoeg sood pooleks jagama.) Kalevipoeg: Jagame soo pooleks. Vetevaim: Palun jätke soo rahule. A...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba......................................................
MADALSOO . Madalsoo üldiseloomustus Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed Kujunevad veekogude kinnikavamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoo jaguneb 4 rühma toitmiselt 1). õõtsiksood 2). luhasood 3). allikasood 4). nõosood. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole Suhteliselt liigirakas ala PILDID MADALSOOST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Naise rolli muutused ühiskonnas Naistel kui sünnitusvõimelistel inimestel on alati olnud roll järglaste ilmale toomises ning kodu korras hoidmises. Viimase saja aasta jooksul on aga ühiskonna suhtumine naistesse oluliselt muutunud. Millised murrangud on ühiskonnas toimunud? Selleks, et mõista toimunud muutusi, peab vaatama ajaloos toimunud sündmusi. Kuni 1917. aastani polnud Eestis naistel õigust hääletada, neil ei olnud võimalik valida, kes nende riiki juhvivad. Aastasadu levinud arvamus, et naistel pole ei vaimselt ega füüsiliselt enamaks võimelised kui laste kasvatamiseks. Kui oli vaja millegi üle otsustada, tegi seda naise abikaasa või tema meessugulane. Anton Hansen Tammsaare, Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke, on kirjeldanud oma epopöas ,,Tõde ja õigus" naiste eluolu just sellisena. Näiteks Mari, kes väikeste laste kõrvalt päevad läbi tööd teeb. Ei temalt ega teistelt naissoost isikutelt midagi e...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Keskkonnaseisundi analüüs Laheda vallast õppeaines ,,Ökoloogia ja keskkonnakaitse" PK.0059 Tehnika ja tehnoloogia eriala TT BAK 1 Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ................................................... Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda va...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. ...
*1.Kuidas tekib põhjavesi ? Osa vihma ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse , pooridesse ja tühimikesse . *2.Millest sõltub põhjavee sügavus ? See sõltub põhjavee all oleva kivimikihi sügavusest. *3.Millistel tingimustel liustik kasvab , millistel kahaneb ? - Liustik kasvab kui sajab juurde rohkelt lund ning kliima püsib jahedana. Kahaneb siis kui kliima soojeneb või väheneb sademete hulk. *4.Miks tekib kõrbes oaas ? Sest kuskil liiva sees on veesoon. *5.Selgita kuidas tekib arteesiakaev ? - Kui vesi satub maapõues nõgusalt asuvate vetthoidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde , satub põhjavesi suuresurve alla.Survelist põhjavett nimetatakse arteesiaveeks. *6.Mis on karst ? Kivimite lahustumist vees ning selle tagajärjel tekkivat pinnamoodi nimetatakse karstiks. *7.Mis on karstivormid ? Nimeta neid. Karstivormid on põhja ja pinnavee...
HARJUTUS 4 1) Koosta neli loetelu (5 nime ülevalt alla) * Esimesele lisa tavaline numberloetelu * Teisel kasuta roomanumbreid * Kolmandal aga vali täpploendite hulgast ristid * Neljanda puhul kasuta liigendatud loetelu, kus jagad nimed kahte gruppi 5 HARJUTUS 4 1. Kalli 2. Marko 3. Reili 4. Richard 5. Merilin I. Kalli II. Marko III. Reili IV. Richard V. Merilin × Kalli × Marko × Reili × Richard × Merilin 6 HARJUTUS 4 1 Mehed 1.1 Marko 1.2 Richard 2 Naised 2.1 Merilin 2.2 Kalli 2.3 Reili ...
Harjutus 1 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri * See on kõige suurem. (mitte maksimum) * Muuda Font Courier New stiiliks µ * Vee keemiline valem on H2O (muuda indeksit) * 1 m3 = 1000000 cm3 * 32 = 9 * (a+b)2=a2+2ab+b2 * Selle lause taust...roheline :) Harjutus 2 , ülesanne 1 1. Jüri 2. Mari 3. Juuli 4. Paul 5. Juhan I. Jüri II. Mar...
KULTUURILOOD I 30.09.2009 Sõda,rahu ja eepos Hektori ja tema nais ekohtumine justkui üks väikene rahu koht.Kas sõjal on mõtet?Kuidas sõdida,Andromake annab sõjastrateegilist nõu- kaitse,mitte ära ründa.Sest ta ei taha Hectorit kaotada.Hektor vastab argumendiga - au ei luba paigale jääda,linna müürid kaotada.Väike poeg kuuleb seda jutuajamist pealt.Hector ei taha poja ees häbisse jääda ja ei taha et tema naisest saaks orjatar.Kas on võimalik sõjale vastu hakata? Eleos - halastus,hoolimine Kleos - aupaiste Surra ei tohi põlvili,anumise läbi,haigusesse.Surema peab lahingu käigus.Endale armu paluda on väga ebaväärikas,kuid naistele on see lubatud. Iliase viimane vaatus lööb selle ümber: Priamos kaotas poja Hectori Achilleuse käe läbi ja läks tema laagrisse laipa tagasi paluma,et teda väärikalt matta.Sõjas/sõdalasel on võimatu kleost ja elost kokku viia - sophrosyne - mõõdutunne,moraalne ja emotsionaalne...
TALLINNA MAJANDUSKOOL VÕRDSE KOHTLEMISE PRINTSIIP Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 2 1) Võrdse kohtlemise printsiip § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.1 Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb õiguslikult võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine. Seda peetakse väga modernseks...
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine vastastikune abi ja moraalne vastutus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja toiduressursse ning selle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Tuumikperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperele veel täiendavad liikmed, kes kõik on omavahel suguluses. Mittetäielik perekond ehk üksikvanema pere. Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumikperekond st. Ta on korduskooselus. Lasteta abielupaar on paar, kes pole veel lapsi saanud soovinud või saanud või kelle lapsed on juba kodust lahkunud. Monogaamia (ainuabielu) ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu. Bigaamia (kaksikabielu) ühe mehe või ühe naise samaaegne abielu kahe vastassoost isikuga. Polügaamia (mitmikabielu) meh...
Maarja-Liisa Suitso 11a Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes. Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt nägime olukordi, kus Helmer Norat suunas ning talle sõnaõigust ei andnud. Naine ei oleks mehe arvates tohtinud tegeleda käsitöö...
Siirdesoo Herman Karol Hõrrak 6.B Tallinna Reaalkool 2014 Mis on siirdesoo? Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk ehk üleminek madalsoost kõrgsooks. Siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas kuid vähem kui madalsoos. Siirdesoo kaasik http://maeopik.blogspot.com/2010/02/siirdesoo.html Soo tegurid Siirdesood arenevad madalsoodest. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused Madalsoo ja raba erinevus moodustavad turbakihi. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-16-2.h Turba tekke kiirus sõltub tm taimede lagunemise kiirusest. ...
Naine- rahu või rahutuse allikas? Ajaloost joonistub selgelt välja, et naissugu on enamasti jäänud tahaplaanile, kuid samas, seda ei saa vaidlustada. Kuid ei ole mitte ühtegi tsiviliseeritud riiki, kus ei ole olnud vähemalt ühte, väga tähtsat ja suuri tegusid teinud õrnema soo esindajat. Kas naine toob siia ilma siis pigem rahu või rahutust? Naise rolli ühiskonnas määrab tihtipeale sealne religioon. Piibel kirjutab, et Eeva on esimene inimene, kes on kõigis inimkonna hädades süüdi. Naine oli nõrk ja andis järele ahvatlusele ning sõi hea ja kurja tundmise vilja. Jumal määras talle karistuseks menstruatsiooni ja sünnitamine valu. Samas, Hiinas õpetati usule kohaselt naisi kuuletuma oma isadele, siis abikaasadele ja lõpuks abikaasade surma korral nende poegadele. Hindu kultuuris kuulutati naised mittesobivaks iseseisvuse jaoks, loomult nõrkadeks, kergelt valele teele juhitavaiks, patusteks ja rumalateks. Prantsuse kato...
Soorollid tänapäeva ühiskonnas Millest see küll tuleb, et kõik on justkui pahupidi keeratud naised ei taha enam olla ainult sünnitusmasinad ja koduperenaised vaid trügivad sihikindlalt ärimaailma ning on seal edukad veel pealekauba? Viimase aastasaja jooksul on hakanud toimuma pea kõikjal maailmas drastilised muutused mehe naise soorollide vahel. Kas selline raskustega toimetulev ja varjatud liidriroll on naissool alati sees pulbitsenud? Teavad ju kõik jutte teemadel, kuidas juba ammustel aegadel naine vaovahel lapse ära sünnitas ja seejärel atra edasi lükkas. Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada; nad lähevad võidukalt ,,üle laipade", saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Samas on kindlasti r...
Novell algab sellega, kui peategelane on 41 aastane ja seletab, kuidas see eriline geen toimis nii, et ta sündis naiselike iseloomuomadustega. Algul oli ta nimi Callie või Calliope naiselik nimi. Ta muutis selle Caliks. See raamat räägib palju sündmustest mis leidsid aset ennem tema sündi. Näiteks see, et vanaema Desdemona ennustas poisi sündi, kuigi kõik olid valmistunud tüdruku tulekuks. Kõk tahtsid tüdrukut, sest poiss oli juba olemas. (lk 5-6) Kogu teose vältel tuleb jutt tagasi teose raamile, et Cal, habemega kees kellele meeldivad naised, kuid keda ennast on kasvatatud kui naist. Pikk osa teosest räägib külakesest, kus elas ta vanaema Desdemona koos oma venna Letyga. Nad olid orvud. Vanemad kaotasid nad Kreeka-Türgi sõjas 1919. aastal. Neil oli omavahel väga tugev side ja hoolimata sellest, et nad olid sugulased, tekkis neil romantiline suhe. Sõja tõttu pidid nad emigreeruma Ameerikasse ja nende põgenemisööl nõustus Desdemona...
Turvas Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha. Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soo...
Oskar Luts ,,Soo" Tegelased: Toomas Haava, onutütar Liis , koer Tuks ja kass Pupi , Liisi mees Juhan Kase, Metskass ehk Hilda, Jakup, Madjak Liis Toomas naaseb Pariisist,kus ta oli õppinud maalikuntsti viis aastat,oma onutütre Liisi koju. Nad vestlevad,Toomas imestab,et Liisil pole ikka veel lapsi ning kohtub ka kass Pupi ja koer Tuksiga. Liis soovib,et Toomas ta kunagi Pariisi kaasa võtab aga Toomas arvab,et Liis on liiga nüri selle jaoks. Lõpuks näitab Liis Toomasele tema toa kätte ning Toomas tänab teda väga kaunilt. Juku Toomas kohtub Liisi mehe Jukuga, nad vestlevad ning lõpuks soovitab Juku Toomasel minna sohu jahile. Toomas kutsub Juku kaasa aga tal on liiga palju tööd. Soo Toomas eksis soos ära. Ta arvas,et upub ära aga lõpuks kohtas ta naist,kes talle abi pakkus. Toomas ütles,et elab Viimsis aga naine ütles,et sinna on kauge minna mööda maanteed ning läbi sohu võib...
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.p...
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süven...
annaabi.ee 
