Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Wordi harjutus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Harjutus 1
Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb
* See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta.
* Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt.
* Jooni alla kahe punase joonega
* Joonin alla ainult selle lause sõnad!
* Joonin alla punktiirjoonega!
* Sellele reale tõmban joone peale!
* Peida see lause ära!
* See lause on tumesinist värvi
* Nende tähtede vahe on 6pt
* Siia suurtähed
* See on pisikene kiri, ainult 6 punktine
* Dokumendi kiri on alati suurusega 12
* Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti
* Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas
* Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri
* See on kõige suurem. (mitte maksimum)
* Muuda Font Courier New stiiliks

* Vee keemiline valem on H2O  (muuda indeksit)
* 1 m3 = 1000000 cm3
* 32 = 9
* (a+b)2=a2+2ab+b2
* Selle lause taust...roheline :)
Harjutus 2 , ülesanne 1
  • Jüri
  • Mari
  • Juuli
  • Paul
  • Juhan
  • Jüri
  • Mari
  • Juuli
  • Paul
  • Juhan
    • Jüri
    • Mari
    • Juuli
    • Paul
    • Juhan

  • Mehed
  • Jüri
  • Paul
  • Juhan
  • Naised
  • Mari
  • Juuli
    Ülesanne 2
    Võlg tuleb alati ära maksta
    "Oli üks mees. Ta lõhkus palju aastaid puid ja puid sai suur hunnik. Siis ta pani selle suure virna põlema ja ronis suitsu pidi üles taevasse nii kaugele, et maa jäi nii väikseks kui tassipõhi ja lõpuks kadus üldse nii ära, et silm teda ei seletanud. Seal üleval ilmusid nähtavale majad ja nii ta kiirustas, et pääseks sinna, enne kui tuli jõuab all ära kustuda. Lõpuks ta jõudis üles välja ja hakkas seal üleval elama. Ta elas seal kümme aastat ja ostis lehmanahku. Ta lõikas need kõik rihmadeks, sidus üksteise otsa ja sõlmis otsa taevasse kinni. Siis hakkas ta seda pidi allapoole laskuma maa poole. Aga rihmad said otsa, ei ulatanud päris maa peale. Oleks pidanud olema veel üks nahk, aga näe ei olnud. Mees jäi rippuma rihma otsa.
    Tuli kõva tuul, hakkas teda lennutama. Tuulega sattus ta maailma teise otsa. Kui siis vaikseks jäi, pani ta tähele, et ta ripub soo kohal. Soo on pehme, sinna võib kukkuda ilma haiget saamata, mõtles mees. Siis ta lasi lahti ja pudenes sohu. Aga ta vajus rinnuni sisse ega pääsenud enam välja. Seal ta siis oli. Tuli kevad. Lind tegi tema pea peale pesa ja munes sinna munad. Siis tuli rebane . Rebane tahtis mune mehe pea pealt kätte saada. Kui elajas ligi tuli, võttis mees ta sabast kinni. Rebane kargas eemale ja mees pääses soost natuke väljapoole. Nüüd polnud ta enam rohkem kui persest saadik soos . See oli hästi. Ta hakkas rebast jälle lähedale meelitama ja kui ta teist korda tuli, võttis mees jälle rebase sabast kinni. Rebane kargas eemale ja mees pääses soost väljapoole kuni põlvedeni. See oli hästi. Kui rebane tuli kolmandat korda mune tahtma, haaras mees uuesti sabast kinni. Nüüd pääses ta täiesti maa peale, aga rebase saba jäi tema kätte. Sabaotsas oli sõlm ja sõlme sees oli kiri ja kirjas seisis , et sinu isa on minu isale võlgu..."
  • Wordi harjutus #1 Wordi harjutus #2 Wordi harjutus #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura Ründva Õppematerjali autor
    selles failis on siis arvutitunniks olevad harjutused

    Sarnased õppematerjalid

    Informaatika Word 3-harjutus 4
    8
    doc

    Informaatika Word 3-harjutus 4

    HARJUTUS 4 1) Koosta neli loetelu (5 nime ülevalt alla) * Esimesele lisa tavaline numberloetelu * Teisel kasuta roomanumbreid * Kolmandal aga vali täpploendite hulgast ristid * Neljanda puhul kasuta liigendatud loetelu, kus jagad nimed kahte gruppi 5 HARJUTUS 4 1. Kalli 2. Marko 3. Reili 4. Richard 5. Merilin I. Kalli II. Marko III. Reili IV. Richard V. Merilin × Kalli × Marko × Reili × Richard × Merilin 6 HARJUTUS 4 1 Mehed 1.1 Marko 1.2 Richard 2 Naised 2.1 Merilin 2.2 Kalli 2

    Uurimistööalused
    Informaatika word 1-harjutus 2
    2
    doc

    Informaatika word 1-harjutus 2

    Mario Metshein Harjutus 2 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * Peida see lause ära! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri See on kõige * suurem. (mitte maksimum) * Muuda Font Courier New stiiliks *  * Vee keemiline valem on H2O (muuda indeksit) * 1 m3 = 1000000 cm3 * 32 = 9 * (a+b)2=a2+2ab+b2 * Selle lause taust...roheline :)

    Uurimistööalused
    KOOLIVORM-JAH VÕI EI
    6
    docx

    KOOLIVORM-JAH VÕI EI?

    KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule :

    Ühiskond
    KOOLIVORM-JAH VÕI EI
    12
    docx

    KOOLIVORM-JAH VÕI EI?

    KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule :

    Pedagoogika
    Tekstivorming
    10
    docx

    Tekstivorming

    TEKSTI VORMING Harjutus 1. See esimene lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Kasuta selleks nupuribalt vastavat nuppu. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Muuda ta siis selliseks! Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! Harjutus 2. Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. Kasuta nupuriba. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti . Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. Kas sulle meeldib Courier New ? Otsi mõni ilus vanaaegne šrift selle punkti jaoks! Parem on otsida, kui kasutate Menüüst korraldust Font. Harjutus 3. 1. Anna valemitele normaalkuju kasutades alaindekseid. H2SO4, H2O, NaCl

    Eesti keel
    Eesti keele lauseõpetus 2010 2011
    22
    doc

    Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

    Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste a

    Eesti keel
    Lugemispäevik
    134
    docx

    Lugemispäevik

    Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

    Alusharidus
    KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON
    8
    doc

    KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

    KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada:

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun