Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seadusandlus Euroopa Liidus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pädevus, direktiiv, seadusandlus, pädevuse, diskretsioon, direktiivid, tarbijakaitse, proportsionaalsus, kompetents, pädevused, subsidiaarsus, institutsionaalne, kaalutlusõigus, haldusorgan, teatava, ulatuse, institutsioon, õigusaktid, liikmesriikidel, otsustusprintsiibid, otsustusprotsessis, etappi, nõukogus, jätkusuutlikuks, rakendatav.........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise...........................................................................5 Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil...............................
seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll). positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1
Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigid sõlmisid ise omavahelisi koostööleppeid ja muu rahvusvaheline koostöö. Kui riigid milleski kokku leppisid, pidi see toimuma ühehäälselt.
seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll). - positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avaliku halduse erinevad määratlused
avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll). - positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab
Avalik haldus materiaalses mõttes – avalik haldus on haldustegevus, s.t riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Selles mõttes on avalik haldus täidesaatev tegevus. Leidub kahesugust määratlust – negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. Substraktsiooni puhul on lähtutud võimude lahususe õpetusest. Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusmõistmine. Positiivse meetodi järgi on haldus kui mitmekesine, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniliselt täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel. Avalik haldus formaalses mõttes – avalik haldus on haldusorganite kogu tegevus vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku halduse liigid. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat elementi:
94-97)- siseturu reguleerimine · Konkurentsieeskirjad (VI jaotis, art. 81-89) · Tolliliit (Common Customs Tariff, CCT; I jaotis, art. 25-27)- täpsustamine Lepingu olulisemad sätted: · Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika Euroopa Poliitiline Koostöö ja Euroopa Ülemkogu Parlamendi pädevuse oluline suurendamine otsustusprotsessis: koostöömenetlus; nõusolekumenetlus Kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine Ministrite Nõukogus Esimese astme kohtu loomine (Court of First Instance) Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse lepingud 1989 Berliini müüri lagunemine 1990 Saksamaade ühendamine- suurenes territoorium ja rahvaarv, EÜ liikmesriikide arv ei suurenenud
33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39. mis on haldus organisatoorses mõttes 40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa)
Pettuse juhul - teatakse Euroopa pettuste vastasele ametile (OLAF). III EUROOPA LIIDU PRAKTILINE TOIMIMINE 12. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') Põhiväärtused: Inimväärikus vabadus demokraatia võrdsus õigusriik inimõiguste sh vähemuste austamine Õigusprintsiibid: Subsidiaarsus - otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel Proportsionaalsus - kas meede, mida rakendatakse on mõistlik ja kas seda tehakse mõistlikus ulatuses Võrdsus enne õigust Inimõigused Legal certainty (seadused peavad kaitsma neid, kes ei rikku seadusi sh valitsuse võimu eest) 13. Põhiväärtused demokraatia & turumajandus turumajandus kui demokraatia alus kui majandusega on kõik korras siis ka demokraatiaga kõik korras samas, turumajandus tekitab demokraatia defitsiiti. Peab olema seotud ka poliitikaga, mitte ainult majandusega
asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on suunatud edasisele arengule ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi: Majandus- ja rahaliidu loomine Tööturu- ja sotsiaalpoliitika Regionaalpoliitika väljaarendamine Keskkonnapoliitika Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad: transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse, haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika, tööstuspoliitika ning arengukoostöö. Euroopa Liidu kolm sammast. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6
§ 22 Kodakondusus 33 § 23 Rahvas kui riigiorgan 34 § 24 Rahvahääletus 34 § 25 Erakonnad 35 3. peatükk: Riigikogu 36 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 37 § 29 Vabariigi valimiskomisjon 40 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 41 § 31 Seadusandlus 41 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 42 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 42
vabakaubandusrežiimidest, mis ei luba võtta selliseid keskkonnakaitsemeetmeid, mis on suvalise diskrimineerimise vahendiks või kaubanduse varjatud piiranguks. Minimaalne tase on määratud rahvusvaheliseks tavaõiguseks kujunenud riigi kohustusega mitte lubada territooriumil selliseid tegevusi, mis tekitaks kahju teistele riikidele (keskkonnale ja elanikele). Miinimumtaseme mõõdupuuks on keskkonnaga seotud põhiõiguste riivete vältimine. 10. Keskkonnameetmete proportsionaalsus Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti Riigikohtu tõlgenduses tuleb meetme proportsionaalsuse hindamisel läbida kolmeastmeline test: * Meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks; * Meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede; * Meede peab olema mõõdukas. Meetmete proportsionaalsus on ebakindlusega varjatud keskkonna- ja terviseohtude puhul peamiseks õiguslikuks probleemiks. Õigusloome ja halduse tasandil on probleem selles, et
isikud). Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Nende ülesannete teostamine tingib juriidiliste isikute spetsiifilise õigusvõime, mis eksisteerib paralleelselt nende teovõimega (pädevus). Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid (juhatus, juhataja, nõukogu vms), mille pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast/põhimäärusest, ülesannetest. Pädevuse all mõeldakse küsimusteringi, millega juriidilisel isikul kui õigussubjektil on õigus tegeleda ja milles tema otsused on kohustuslikud. 14. Õigussuhte juriidiline sisu Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende teadvuses. Abstraktne õigusnorm hakkab mõjutama subjektide käitumist hetkel, kui leiab aset mõni õigusnormi
kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad algne tasand ühisturu loomine (kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine), millele on lisandunud: põllumajanduspoliitika keskkonnakaitse tarbijakaitse töötajate õigused transport telekommunikatsioon energia rahaliidu loomine ja ühisraha kasutuselevõtt integratsioon: majandussfäär -> poliitiline sfäär Euroopa kodakondsus sise- ja justiitsküsimused ühine välis- ja julgeolekupoliitika EL ajalooline kujunemine Tõusevad esile kaks vastandlikku iseloomujoont: teatav jäikus (nii algimpulsis kui kaugemates püüdlustes) erakordne paindlikkus (tulla läbi paljude kriiside; sisemine lõimumise loogika)
häälteenamusel(otsustamisel seadusandlik tavamenetlus). 2018 i poolaasta Eesti eesistumine EU-s. Uue aluslepingu väljatöötamine. Mida võiks uus aluselping sisaldada, mis olla järgmiseks sammuks EU aregus? Otsustamist saab lihtsamaks teha välis ja julgeolekupoliitikas.Integreerutaks rohkem. EUROOPA LIIDU EESMÄRGID,ÜLESANDED,PÄDEVUS Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte.Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Pädevus, midalepinguga ei ole Liidule antud kuulub liikmesriikidele. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. II LOENG: INSTITUTSIOONID Viis kõige olulisemat Institutsiooni EU: (Euroopa Ülemkogu)
kindlaks määratud. Näide: valla- ja linnavolikogude kehtestatud taksoveo eeskirjad, turul ja tänaval kauplemise eeskirjad, heakorraeeskirjad jt. Nende rikkumise eest on ette nähtud haldusvastutus.KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seda saab teha selleks volitatud riigiorgani ja vastava volikogu vahelise lepinguga. KOV garantii kujutab endast riigi ja KOV suhet reguleerivat normikompleksi. NB! Diskretsioon! 4. Munitsipaalõigusnormid ja instituudid Munitsipaalõigusnormideks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad munitsipaalõiguse aine moodustavaid ühiskondlikke suhteid. Munitsipaalõigusnormidele on omased kõigi õigusnormide jaoks ühised tunnused. Samas on neil ka oma iseärasused. Näiteks märkimisväärne hulk munitsipaalõigusnorme sisaldub KOV organite õigustloovates aktides. Munitsipaalõigusnormid klassifitseeruvad:
sõda võeti kodakondsus ära). Kohus ütles, et sa oled siiski sakslane, sest sul on genuine link Saksamaaga. Kasutati ka Principality of Sealandile kui hipid saarel panevad pidu, siis pole rahvas (Love Parade pole rahvas!) - Suveräänne võim: Sealandi vürstiriigis pole piisavalt suveräänset võimu. 2. Juriidiline riigi mõiste (seespidine vaatlus) Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus (kompetents). AINSANA! Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (politseinik nt pole juriidiline isik, vaid füüsiline isik) Õigusvõime võim olla õiguste ja kohustuste kandjaks Pädevus mitmetähenduslik mõiste; pädev inimene (teab, millest räägib); õigus luua õigust 3. Riigi funktsionaalne definitsioon? Miks riik on riik? (funktsionaalne vaatlus) Riik on inimõiguste realiseerimise institutsioon
harmoniseerimisvaba liberaliseerimist ja mitmeid koostööprojekte õigusloome vallas. Mahuliselt on suurim osa EL-i õigusloomet haaranud ühtne agraarpoliitika ja tolliliitu puudutavad õigusaktid. Palju mahukaid tehnilisi direktiive on välja antud isegi valdkondades mis on üsna põhjalikult reguleeritud liikmesriikide rahvusparlamentide poolt kinnitatud seadustega. EL-i liikmesriikides kehtivad EL-i normatiivaktide kõrval ka siseriiklikud seadused. Seega kujutab EL-i seadusandlus endast alati teatud sissetungi ehk interventsiooni liikmesriikide siseriiklikku õiguskorda.Sellest aspektist lähtudes saab EL-i seadusandluse jagada 3 kategooriasse: 1) unifitseerivad õigusaktid 2) harmoniseerivad õigusaktid 3) koordineerivad õigusaktid. Vaatleme neid akte veidi lähemalt. 1) unifitseerimine (unification) siin asendatakse pea täielikult teatud tegevustikud siseriiklikus seadusandluses EL-i pakutud regulatsioonidega
Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka juhtumid, kui EP saatis Komisjoni laiali, nagu see juhtus Santeri komisjoniga. Mille pädevus oli üsna nõrk ning tekkisid tõsised majanduslikud probleemid
vähemuse arvamusele), tervise kaitse on evp sisse kodeeritud. Mõju: Integreerimine (kkkaitse nõuded peavad olema lülit kõikide teiste poliitikate määratlemisse ja rakendamisesse) Art. 95 uued teaduslikud tõendid (rangem siseriiklik regulatsioon) Art. 174 kättesaadavad teaduslikud ja tehnilised andmed (millal evp rakendada). Evp on lülitatud ka teisesesse õigusesse direktiividesse: "Elupaikade" direktiiv, KMH direktiiv, välisõhu kvaliteedi direktiiv, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiiv, GMOde direktiivid. Evp Eesti õiguses: 1) säästva arengu seaduses jaotub taastuva loodusvara varu kriitiliseks ja kasutatavaks varuks ning sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab VV, arvest juurde määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee
Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19
viitava muu sõna või sümboli registreerimine selles geograafilises piirkonnas tegutseva isiku poolt annab võimaluse kaitsta enda toote mainet ja keelata tähise kasutamine väljaspool antud geograafilist piirkonda tegutsevate isikute poolt. 2.1.2 Geograafilise tähise õiguslik regulatsioon Eestis Geograafilise tähise õiguskaitset reguleerivad Eestis: Geograafilise tähise seadus.(RT I 1999,102,907) Riiklik geograafilise tähise register (RT I 2000,38,236) Ametiasutuste pädevus "Geograafilise tähise kaitse seaduse" rakendamisel.(RTL 2000,45,282) Geograafilise tähise registreerimise tunnistuse vorminõuded ja vormistamise kord (RTL 2000,33,454,455) 8 Intellektuaalse omandi liigid. http://www.aktiva.ee/26511y/z0zARTICLEy238840.html 10 Geograafilise tähise registreerimise taotluste dokumentide vorminõuded vastavalt majandus-
Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni (seadusandluse) ja eksekutsiooni (täidesaatmise) ja teiseks jaotab ta viimase omakorda administratsiooniks (halduseks) ning jurisdiktsiooniks (õigusemõistmiseks). Vahetegemisel nimetatud võimude erinevate liigituste vahel on eelkõige teoreetiline tähendus. Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2. Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses mõttes Võimude lahususe teooria rajajateks loetakse John Locke`i ja Charles de Montesquieu`d. Nimetatud teooria on oma arengus olnud lahutamatult seotud õigusriigi ideega. Võimude lahusus kui riigiehituslik printsiip on kaasajal ühel või teisel määral sätestatud kõigi demokraatlike riikide põhiseadustes või konstitutsioonilistes aktides. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti
Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni (seadusandluse) ja eksekutsiooni (täidesaatmise) ja teiseks jaotab ta viimase omakorda administratsiooniks (halduseks) ning jurisdiktsiooniks (õigusemõistmiseks). Vahetegemisel nimetatud võimude erinevate liigituste vahel on eelkõige teoreetiline tähendus. Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2. Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses mõttes Võimude lahususe teooria rajajateks loetakse John Locke`i ja Charles de Montesquieu`d. Nimetatud teooria on oma arengus olnud lahutamatult seotud õigusriigi ideega. Võimude lahusus kui riigiehituslik printsiip on kaasajal ühel või teisel määral sätestatud kõigi demokraatlike riikide põhiseadustes või konstitutsioonilistes aktides. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti
kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. 5 F. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik kuulus võim rahvale, valimistest
nõuetele. -Terviseamet teeb järelevalvet GMO-de, veeseaduse, välisõhu kaitse seaduse, pakendiseaduse ning kemikaaliseaduse normide täitmise üle. -Veeteede Amet kontrollib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse nõuete täitmist. -Veterinaar- ja Toiduamet jälgib GMO-dega kauplemist, samuti loomakaitseseaduse, veeseaduse ja pakendiseaduse nõuded. Kalapüügijärelevalve raames kontrollib amet kalatöötlemisettevõtteid. Mida keskkonnakaitseinspektor võib teha oma pädevuse piires • Kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist; • Teeb suulisi korraldusi ja ettekirjutisi- seaduslikkuse tagamiseks • Peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja teatud juhtudel ka õiguspärase tegevuse Keskkonnaamet • Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.
Siia tuleb lisada veel ka Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtted, mille peamine kasutusalaks on esmase õiguse allikate tõlgendamine. Euroopa Liidu teisese õigusena on vahetult kohaldatavaks allikaks Euroopa Liidu määrused, mis on siseriikliku õiguskorra suhtes ülimuslik ja mille kohaldamiseks ei ole ette nähtud riigisiseseid kehtestamisprotseduure. Vahetult mittekohaldatavateks Euroopa Liidu õiguse allikateks on Euroopa Liidu direktiivid, mis tuleb liikmesriigil oma õiguskorda üle võtta ja vastava õigusliku korraldusena siseriiklikult kehtestada. Millises vormis ja millise meetodiga, on liikmesriigi otsustada. Täitmiseks on kohustuslikud üksnes sellised õiguse allikad, mis on avaldatud. See põhimõte kehtib nii Euroopa Liidu õigusallikate kui riigisiseste õigusallikate suhtes. Ka Euroopa Kohtu otsused on Eesti õiguskorras käsitletavad õiguse allikana, mis tuleneb Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest.
Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territoriaalpoliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning
kohaldatavusest. Viimane on kõikidel siduvatel õigusnormidel. Siseriikliku õiguse suhtestumine rahvusvahelise õigusega. Riikide õigussüsteemid erinevad. Aluspõhimõtted on tavaliselt riikide konstitutsioonides, ent olulised on ka siseriiklikud seadused, kohtu- ja halduspraktika. Kõige olulisemaks peetakse rahvusvaheliste lepingute (punkt 1.1) ja rahvusvahelise tavaõiguse seisundit siseriiklikus õiguses(punkt 1.2). 1.1. Rahvusvahelised lepingud Siseriiklik pädevus rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks erineb riigiti oluliselt. Ühendkuningriigis rahvusvaheline leping ei kehti ilma sellele kehtivust andva parlamendi aktita. Seda nimetatakse akti inkorporeerimiseks seadusandliku aktiga. Probleem tekib, kui parlament annab pärast lepingu kehtivust lubavat akti, mis keelab sama lepingu kehtivuse. Mandri-euroopa riikides osaleb seadusandja rahvusvahelise lepingu ratifitseerimisel selliselt,
vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. F. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b
Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse: esmane õigus moodustub asutamislepingutes ja neid täiendavatest lepingutest: ühenduse asutamislepinguteks riikide liitumislepingud olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, s.o liidu enda õigusloome tulemus. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. 13 Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL õigust. Määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid.
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
annaabi.ee 
