.......................4 7.Tulpdiagramm .........................................................................................................................4 8.Kokkuvõte................................................................................................................................6 1. Sissejuhatus Otsustasin valida oma statistilise uurimustöö teemaks pereliikmete peamised näitajad(kaal, pikkus, jala number), kuna need tundusid huvitavad ja elulähedased. Eesmärgiks seadsin välja selgitada erinevad statistilised arvutused ning neid siis kujundlikult esitada. 2. Andmed Korraldasin oma lähikonna inimeste seas pisikese küsitluse, kus tuli vastata kolmele küsimusele- pikkus, kaal ja jalanumber. Vastavalt sellele sain siis antud tulemused, mis on esitatud alljärgneva tabelina. Isik Jala number Kaal kg Kasv cm Elina 39 63 169
purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Valisin sobivad mõõtotsakud ja seadsin need kruviku varrastesse. 2. Puhastasin detaili ja mõõtotsakud. 3. Seadsin kruviku nulli. a) Seadsin trumli nullasendisse (käristi mutrit selleks avada pole vaja). b) Nihutasin kruviku prismaotsak kokkupuutesse seademõõduga, kuna mõõtepiirkond oli suurem kui 0-25mm. Seda tegin kahe mutriga. Kui keerasin kanna vasakpoolne mutri lahti ning keerasin teist mutrit peale, nihkus kand mõõtekruvile lähemale.
LABORATOORNE TÖÖ 5 Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine Töö käik 1. Tutvusin radiaalviskumismõõdikuga, indikaatorkellaga ja selle hoidikuga. 2. Tegin võlli eskiisi, mõõtsin nihikuga võlli läbimõõdud ja kandsin need eskiisile. 3. Seadsin võlli radiaalviskumismõõdikusse. 4. Kinnitasin indikaatori hoidikusse ja seadsin hoidiku nii, et indikaatori mõõtevarb oleks risti mõõdetava pinnaga. Indikaatori mõõtevahemik esimesed 10 skaalajaotist osuti teise pöörde algusest on indikaatori kõige täpsem koht, sest seda kontrollitakse alati (lubatud mõõtemääramatus seal ei ületa ±0,008 mm). Seepärast seadsin indikaator nulli just sellele vahemikule. 5. Pöörasin võlli ühe pöörde ning märkisin üles indikaatori suurima ja vähima näidu. 6
Kasutatavad ained:0.1M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. Vahendid: Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm 3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Seadsin töökorda büreti ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, ja segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzˇi punaseks. Oluline oli lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm 3.
Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl +NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. 2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti - kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4
tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42− iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töökäik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp. 2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti − kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga
Keerme Traatide Keerme Traatide Keerme Traatide Samm läbimõõt samm läbimõõt samm läbimõõt 0,5 0,289 1,5 0,856 3 1,732 0,75 0,433 1,75 1,010 3,5 2,021 1 0,577 2 1,155 4 2,309 1,25 0,722 2,5 1,433 4,5 2,595 2. Puhastasin kruviku mõõtotsakud, keermetraadid ja mõõdetava keerme. 3. Seadsin kruviku nulli. Selleks kinnitasin piduri, avasin käristi mutri, seadsin trumli nulli, kinnitasin käristi mutri, avasin piduri, kontrollisin nullasendit 3 korda. 4. Riputasin keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile. Keermetraadid on riputatud kruviku kohale 5. Panin ühele poole keerme süvistesse kaks ja teisele poole üks traat ja hoidsin nii, et traadid puutuksid keeret keskmise (läikiva) kohaga. 6
..3 krõpsu. Igaks juhuks nihutasin kruvikut külg-suundades, sest otsak võib mõne astme taha kinni jääda või augu põhi ei pruugi olla tasane. e) Võtsin kruviku seademõõdust välja. f) Kinnitasin piduri. g) Hoides vasaku käega trumlist, avasin paremaga käristi mutri. Kui trummel ei avanenud kohe, siis lükkasin seda telje sihis. h) Seadsin trummli nulli. i) Kinnitasin käristi mutri jälgides nullasendit. j) Avasin pidur. k) Asetasin kruviku uuesti seademõõtu ja kontrollisin 3 korda nullasendit. l) Kui seadeviga oli alla poole trumli jaotusest, siis võisin hakata mõõtma. 2. Mõõtsin esimese augu sügavuse nihikuga. 3. Vastavalt saadud mõõtmele valisin sobiva vahetusotsaku ja seadsin selle kruvikusse. 4
Sissejuhatus Inimest ja kogu ümbritsevast loodust mõjutavad mitmesugused kiirgused. Paljud maailmaruumist, Päikeselt ja ka meie oma planeedilt pärinevad kiirgused on jõudnud siia juba aegade algusest. Meie oleme ka ise kiirguste allikaks, kuid samas ka paljude meid ümbritsevate tehiskiirguste loojad. Minu uurimustöö eesmärk oli otsida informatsiooni radioaktiivsuse ajaloo, olemuse kohta ning selle mõju keskkonnale ja inimese organismile. Ma seadsin oma uurimustöö hüpoteesiks, et Eestis on radioaktiivsuse hulk keskkonnas ehk radioaktiivsusfoon kõrge võrreldes teise Euroopa riikidega. Materjali kogusin internetist ja raamatutest. 3 Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine 1886. aastal avastas prantsuse õpetlane Antoine-Henri Becquerel uue kiirgusliigi. Ta uuris fosforestseeruvat soola kaaliumuranüülsulfaati. See uuritav aine asus laual ning selle läheduses asus fotoplaat
triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp), kromogeenmust ET-00. Tiitrimine: 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin pipetti (100 cm³) kaks korda uuritava veega. Uuritavaks veeks oli OÜ Saare Foods- i toode nimega Saaremaa Vesi. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Seejärel pipeteerisin koonlise kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin kolm tilka indikaatorit (mp). Lahus muutus kollakaks. Seadsin büreti töökorda ja täitsin 0,1 M soolhappe lahusega mahuskaala nullini. Tiitrisin uuritavat vett 0,1 M soolhappe lahusega, vahepeal lahust segades, et lahuse pH tase oleks ühtne. Tiitrisin kuni lahuse värvus jäi ka peale segamist punakas. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm³. Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega ja kordasin katset kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputasin koonlist kolbi destilleeritud veega
.............................................................................................9 SISSEJUHATUS Palju on tehtud uuringuid selgitamaks välja, kui palju liigutakse, tehakse sporti ja ollakse füüsiliselt aktiivsed, aga lastele, kes peaksid kõige rohkem liikuma, pole need uurimustööde tulemused kohale jõudnud. Õpilastele on küll selgitatud terviseõpetuse tundides liikumise vajalikkust, aga paljudel oleks vaja veel rohkem teavet liikumisharjumuste kohta. Eesmärkideks seadsin välja uurida: 1) Kui tähtis on liikumine ja millised ohud kaasnevad liikumisvaegusega? 2) Kas on piisavalt kohti ja rajatisi aktiivseks eluviisiks? 3) Kuidas saab ülekaaluline kõige paremini kaalu alla võtta? KUI TÄHTIS ON LIIKUMINE Uuringud on tõestanud, et tänapäeva lapsed liiguvad vähe. Ja lastel on sellepärast väga palju haigusi ning paljud lapsed on ülekaalus. Teatakse, et rasvumine lapseeas on tervisele
....................................................11 2.2.Küsitluse kokkuvõte.................................................................13 kokkuvõte...............................................................................14 kasutatud allikmaterjalid.........................................................15 SISSEJUHATUS Uurimistöös käsitlen Põlvamaal asuvaid loodusobjekte. Teema valikul sai määravaks minu huvi kodukoha loodusobjektide vastu. Uurimistöö tegemisel seadsin eesmärgiks teada saada kodukoha enim külastatavad loodusobjektid ning selgitada välja kodukoha kõige külastatavam loodusobjekt Viluste Põhikooli 5-9. klassi õpilaste seas. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millistel peamistel põhjustel õpilased neid külastavad. Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega. Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs.
4 seademõõt 2 mõõtepea Kruviku osade vaheliste keermete täpsusel ei ole tähtsust, sest täpsus saavutatakse lülisid läbivate täpsete varraste kaudu, mis on lülides seatud vedrudele. Sellegipoolest on sisekruvikud kaks korda ebatäpsemad tavalistest kruvikutest, sest nende jäikus jätab soovida. Näiteks mõõtvahe- mikus 150 kuni 175 mm on mõõtemääramatus ±8 m. Töö käik 1. Puhastasin sisekruviku ja mõõdetava detaili. 2. Seadsin kruviku nulli. Selleks ühendasin mõõtepea ja otsaku. Nii on mõõtepiirkond 75 - 88 mm ja asetasin selle seademõõtme ( 75 ± 0,002 mm ) vahele. Sisekruviku mõõtepeal ei ole käristit, seega mõõtejõudu ei saa reguleerida. Reguleerides trumli pööramisega kruvikut pikemaks või lühemaks, kallutasin sisekruvikut edasi tagasi nii, et see parajalt naksuks seadeotsakute vahel. Sama tunnetust tuli hiljem saavutada detaili mõõtmisel.
Minu Suurim Muusikaelamus Essee Ingrid Tarmu M õne aasta eest, just enne Jõule, külastas Tallinnat Joe Cocker'i nimeline blues'i ja bluesrock'i laulja. Ostsin pileti ja seadsin sammud kontserdimaja poole ise hinges juba valmistunud järjekordseks aja raiskamiseks. Selgus, et see kontsert oli üks vähestest viimasel ajal külastatud muusika etendustest, mille puhul tundsin, et piletirahale ei oleks leidunud mõnda paremat rakendust. Olles sündinud II Maailmasõja lõpul ning seega juba küllaltki soliidses vanuses suutis Cocker mind (ja loodan ka teisi kuulajaid) paeluda oma vahetu, kohati ülidramaatilise esinemislaadiga: tehes
helilise järel -gi - kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel). g, b, d helitu hääliku kõrval Liite ees Muutevormides Võõrsõnades sead/ma - seadsin, sead/ke, üleaed/ne - üleaed/sed, kodakond/ne - kodakond/sete, mood/ne - mood/sa, mood/salt, õud/ne - õud/sed, õud/selt, asbest, abt, jalgsi, vargsi, selgroog/ne - selgroog/se, absoluutne, üldse (nagu jõud - jõud/sa, jõud/salt jt. anekdoot,
“ Teema valisin sellepärast, et xxx-i on vähe uuritud ning see pakkus mulle huvi. SLAID 2 Minu töö eesmärk oli rohkem teada saada xxx-st. Samuti tahtsin saada ülevaadet, kuidas xxx Keskkooli õpilaste hulgas esineb. SLAID 3 Töö uurimisküsimuseks seadsin... Lisaks sellele püstitasin uurimistöös hüpoteesi, et .... SLAID 4 Uurimistöö jaotasin kaheks osaks: 1) Teoreetiline osa, milles kirjutasin xxx,xxx,xxx Kuna trükitud materjali leidus vähe ja see oli raskesti kättesaadav, kasutasin 18 internetiallikat. 2) Praktiline osa, milles viisin läbi küsitluse xxx Keskkooli õpilaste seas Facebooki vahendusel
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 STATISTILINE UURING Õppeaines: Statistika Juhendaja: Silvi Malv Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Töötan Raekoja platsis asuvas restoranis Liisu juures ning otsustasin oma statistilise uurimuse teha oma töö põhjal. Nimelt uurisin lähemalt 36 laua arveid. Eraldi tõin välja kulu söögile ja joogile. Oma uurimustöö eesmärgiks seadsin välja selgitada meie klientide keskmised kulu- tused ( laua põhiselt ). Kuna paljud kliendid tellivad toite mitme peale ei saanud ma täpselt välja tuua kulutusi ühe kliendi kohta. Tänu sellele oleks restoranil soovi korral võimalik oma hindu võrrelda teiste sarnaste ettevõtjatega ning vajadusel hindu tõsta või langetada. 2. Andmed Andmete kogumiseks vormistasin paberile tabeli, mida täitsin iga kord kui mõni laud oma arve ära maksis
NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. A) HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine: 1. Loputasin 100 mL pipetti 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolvi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 5 tilka indikaatorit mp. 2. Seadsin töökorda büreti, kõrvaldades õhumullid ning täites selle 0,025 M soolhappelahusega. 3. Tiitrisin 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutus vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lõpetasin tiitrimise ühe tilga täpsusega siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL. 4
Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga
indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning lugesin skaalalt kulunud soolhappe mahu. Sama katset kordasin veel kolm korda. Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin katset kolm korda. Vee pehmendamiseks ja jääk-üldkareduse määramiseks lasin vee läbi Na-kationiitfiltri ja kogusin pehmedatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse lisades ∼5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Vesi oli pärast indikaatori lisamist juba sinine. Katse andmed
Sõjatehnika Esimeses maailmasõjas Sten-Kristjan Nurk 8.klass Püünsi kool Juhendaja: Veronika Uussaar Teematutvustus Valisin selle teema, sest teadsin sellest juba enne nii mõndagi ja see pakkus mulle huvi. Sain selle teema uurimise kaudu teada, kuidas on sõjatehnika arenenud Esimesest maailmasõjast saadik tänapäevaste relvadeni. Oma töö eesmärgiks seadsin võrrelda Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide relvi omavahel. Võrdlesin Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa sõjatehnikat. Sisututvustus Esimene peatükk on mul kaevikusõdadest. Kaevikud olid tähtsad uuendused sõjataktikas. Need ulatusid nii kaugele kui silm nägi. Seetõttu teatakse Esimest maailmasõda ka, kui kaevikusõjana. Kaevikud mängisid suurt rolli sõjatehnika arenemisel ja uuenemisel.
riikides, on tegemas suurt tegu maailmas. Valisin nende kontsertile mineku ühel suurel põhjusel, nimelt mulle väga meeldib nende muusika, ning kuidas nad seda esitavad läbi oma emotsioonide. Viljandis pole tõesti nad varem käinud, seega ei saanud sellist head võimalust käest lasta. Ostsin esimesel võimalus piletid ära, ning mõne ajapärast olid piletid väljamüüdud, see juba näitab kui populaarne võib üks bänd olla. Kontsertile läksin heameeleoluga, ning seadsin endale suured ootused bändi suhtes, ning pean tunnistama, et ma polnud pettunud, mida mulle pakuti. Kui süveneda rohkem bändi muusikasse, siis on tegu akustilise indie rock'iga, kasutatakse instrumentaalmuusikat. Ning põhikoosseisu kuulub kõigest neli liiget, Peavokaal ning klahvpillide mängija on 2003 aastal ,,Kaks takti ette" võitja Ewert Sundja, Kitarris/taustavokaal Erki Pärnoja, Basskitarrist/taustavokaal Ivo
.................................... 9 LISAD.......................................................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Valisin oma uurimistöö teemaks opereti, kuna tundsin, et sellest muusikazanrist ei räägita piisavalt ning see kipub tihti jääma temaga sarnase zanri - ooperi varju, ent ei ole veel seepärast sellest vähem tähtsam. Töö eesmärgiks seadsin välja uurida opereti tekke ja arengulugu ning välja selgitada tema põhilised erinevused teiste taoliste muusikazanritega. Peamiseks allikaks minu uurimistöös oli internet, kuna sealt sain põhiosa vajaliku informatsiooni kohe kiiresti kätte. Töö jaotasin kaheks suureks osaks, esimeses on põhi tähelepanu all opereti kui sellise tähendus, mida selle mõiste all mõeldakse jne., teine osa keskendub rohkem opereti tekkimisele ja arengule ning kuulsamatele selle zanri heliloojatele.
Lihtsalt kodus olles hoiate hinge kinni või? No võib ka nii, kuid mulle meeldib seda kõige rohkem talvel harjutada, jões jääaugus. See on küll vähe ekstreemsem, kuid mulle meeldib adrenaliin. Sellega seoses tuleb mul kohe meelde üks intsident, mis meil üks talv oli jääaugus. Nimelt me tegime 4 jääauku ühte ritta ning tegime sõpradega võistluse, et kes suudab rohkem auke läbida enne, kui peab veepinnale tõusma, et hingata. Ma tahtsin kohe esimesena minna ning seadsin oma eesmärgiks kohe neljandasse auku jõuda... 7. Kas te jõudsite neljandasse auku? Jõudsin küll ja, isegi kaugemale, mida ma ise tähele algul ei pannud. Panin alles siis tähele, kui ma muda oma kõhul tundsin, sain aru, et olin kaldasse juba ujunud ning olin jää all kinni. Õnneks sõbrad olid kirvega juba seal ning said kalda ääres oleva jää ära lõhkuda. 8. Kui teil selline intsident on olnud, kas te tegelete selliste harjutustega ikka edasi?
Hingemuusika Rootsi-Mihkli kirikus Lumisel detsembrikuu 10. kuupäeval seadsin sammud vanalinnas asuvasse Rootsi-Mihkli kirikusse, kus toimus kell 15.00 kontsert „Hingemuusika“. Kirik on väljast väike, peidetud vanalinna majade vahele, kuid seest avar ning valgusküllane. Kuigi kontsert toimus keset rutakat tööpäeva, oli minu üllatuseks kirik siiski üsna rahvast täis. Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku
Kasutatud ained: 0,1M soolhape, 0,025M ja 0,005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik, katseandmed ja andmete töötlus ning tulemuste analüüs: A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 2 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilised kolbid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin mõlemasee koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 6 tilka indikaatorit mp. Seadsin töökorda büreti. Kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin büreti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahust, seejuures segadas kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutus vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm3 ja sain 2,50ml.
Astun sinna sisse. Kuna kõht on mul väga tühi, tellin endale suure seaprae ning lasen hea maitsta. Minu kõrval istuvad kaks meest. Nad pakuvad mulle veini, ega ma siis ometigi ära saa öelda. Jutu käigus tuleb välja, et nemadki on kaupmehed, küll aga kohalikud. Üks neist rääkis huvitava loo, kus olevat raehärraga päris kõvasti tülli läinud, kuna too ei lubanud tal uhkeid riideid kanda, mis ta oli ühest Flandria linnast toonud. Kell hakkas niipalju saama, et seadsin oma sammud sadama poole. Näengi laeva, mis parajasti just sadamasse sisse sõitis. Peagi tuli kapten samuti laevalt maha. Lähen tema juurde ning küsin, kuidas sõit läks. Ta näitas minu kaubad ette ning võin rahul olla. Venemaalt oli tulnud ilusaid karusnahku, suured potitäied mett ja vaha. Usun et need lähevad kindlasti väga ruttu kaubaks. Mõned karusnahad viin kindlasti koju ka, müün seal maha. Üks araabia
Joonis . Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Töö ülesanne Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik 1. Kuna antud sool lahustumisel neelab soojust, siis tõstsin kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 0,5 1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. 2. Seadsin töökorda Beckmanni termomeetri, mille elavhõbeda nivoo pidi olema katse algul skaala ülaosas. Seega pidi termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema 3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. 3. Beckmanni termomeetri kaliibrimiseks ühendasin elavhõbedasambad ülemises ja alumises reservuaaris ning asetasin termomeetri sobivalt valitud temperatuuriga vette 20 minutiks. 4. Jälgisin, et seismise ajal vee temperatuur ei muutuks. 5
algusest järelikult on see tsoon indikaatoril kõige täpsem, kõige usaldatavam. Mõõtevarbi fikseerisin vastumutriga. a liikumatu mõõtevarba seadmine kruvikusse b liikumatu mõõtvarba fikseerimine vastumutriga c mõõteriista kõigutamine õige lugemi saamiseks 2. Mõõtsin silindri läbimõõdu kas joonlaua- või nihikuga. Saadud mõõde on seademõõde. 3. Seadsin siseindikaatori seadmemõõtmele nulli. Selleks kasutatasin pikkusmõõtplaate ja nende hoiderakiseid. Vastavalt seademõõtmele koostasin pikkusmõõtplaatploki, asetatasin selle pidemesse kahe külgmiku vahele ja pingutatasin kruviga kinni. Nulli seadmine pikkusmõõtplaatidega: Skaala keeramine nulli 1 pikkusmõõtplaadid 2 külgmikud 3 pide 4. Asetasin siseindikaatori mõõtevarrastega mõõtplaatide pideme külgmike
Anduri tüüp piesoelektriline Mõõteotsak (nõel) teemantist, raadiusega 5-10 µm Surve mõõteotsakule 10mN (1g) Mõõtemääramatus 5% + 0,1 µm Töötingimused õhutemperatuur 5-40°C, suhteline õhuniiskus 90%. Patareid - SR44, 6tk, patareide tööiga üle 10000 operatsiooni, säilivus üle 1 a. Töö käik: Enne kasutamist kontrollisin mõõteriista kalibreerimise õigsust kasutades selleks karbis olevat etalonplaati. Nihutasin kaitsekatte mõõteotsakupealt eemale ja seadsin mõõteriista vertikaalselt plaadile nii, et kaks noolekest mõõtotsaku kohal oleksid ka plaadi kohal.. Vajutasin käivitusnupule ja hoidsin mõõteriista kinni. Paari sekundi pärast ilmus skaalale näit. Kuna näit vastas etalon pinnakareduse väärtusele, siis asusin mõõtma etteantud detailide pinnakaredust. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nr Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Sirli Tooming Eesti Loodusloo muuseumi külastus Essee. Maateaduste alused Õppegrupp: LB-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid. Teisel korrusel alustasin ,,Maailma loomastik" näitusest
SkyMap'i tööpõhimõttest aru saada ning mulle tundus lõpuni, et see app paneb siiski puusse, sest pilt telefonis ja reaalses taevas ei kattunud täielikult. Ilm oli vaatluseks väga hea. Lisaks sellele, et taevas oli selge ja tähti täis, muutis õhtu valgeks ka kuu. Kuna ma ei olnud viimase paari aasta jooksul väga taevapilti süvenenud, pean häbiga tunnistama, et kulus aega ka Suure Vankri ja Väikese Vankri ülesleidmiseks. Varasemalt seadsin eesmärgiks leida üles oma tähtkuju. Toas uurisin juba Google SkyMap'i abil välja, millisesse ilmakaarde Skorpioni tähtkuju jääma peaks ning seetõttu ei kulunudki selle leidmiseks väga palju aega. Kohe Skorpioni kõrval asus tähtkuju nimega Lupus. Hiljem toas googeldasin seda ning selgus, et eesti keeles on selle nimeks Hunt. Kui Skorpion meenutas ka välimuselt skorpioni, siis Lupusel ei olnud hundiga küll vähimatki sarnasust
Töö ülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel. Töö käik: Kalibreerisin Beckmanni termomeetri teades, et lahustumisel sool neelab energiat. Seega, kuna sool lahustumisel neelas soojust, tõstsin kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. Seadsin töökorda Beckmanni termomeeteri, mille elavhõbeda nivoo pidi katse algul olema skaala ülaosas. Selleks pidi termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema umbes 2 kraadi kõrgem vee temperatuurist katse algul, seega umbes 3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. Termomeetri kalibreerimiseks hoidsin termomeetrit umbes 20 minutit toatemperatuurist veidi soojemasse vette. Seejärel, katkestasin elavhõbedasamba kapillaari ning tagavarareservuaari
ja tulla. Mina püüan mitte seada ootusi, mitte eeldada ega arvata.See ei tähenda, et ma ei hooli. See ei tähenda, et ma ei taha teada.Ma lihtsalt ei taha pettuda asjade pärast, mille pärast ei oleks vaja,Ei taha vihastada, ei taha solvuda, kulutada oma tundeid.Ma tahan hoida oma südant ja hingetõmbeid heale, õnnelikule.Ma ei taha olla solvunud, sest teine oli lihtsalt inimlik,Sest ta tegi, istus või astus valesti nende standardite järgi,Mille MINA talle seadsin. See pole vajalik.Ma tahan hoida end selleks, et armastada, hoolida ja rõõmustada.Ma pole kohustatud seda tegema, aga see on minu valik. Kas me lubame endal teha sellise valiku?Miski ei saa olla igavene. Miski ei ole alati seesama. Me muutume, maailm meie ümber muutub ja inimesed muutuvad. Sellepärast tuleb võtta iga hetke nii nagu see sulle antakse. Aitamine algab alati iseendast. Ei ole võimalik aidata, ise abi vastu võtmata. See pole egoistlik, see on inimlik
Pipeteerisin kolbi 100 mL uuritavat vett ning lisasin 4 tilka indikaatorit (metüülpunast). Peale büreti töökorda seadmist alustasin tiitrimisega. Selleks kasutasin 0,025 M soolhappelahust. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. Kordasin tiitrimist 5 korda. B. Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Mõõtsin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat lahust, lisasin 5 mL puhverlahust ning natuke indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin büreti töökorda ning viisin läbi tiitrimise 0,025 M triloon-B lahusega. Lugesin büretilt tiitrimise lõppedes näidu ning kordasin katset 5 korda. C. Katlakivi moodustumise uurimine Pipeteerisin kahte koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett ning kuumutasin vett keemiseni. Jahutasin kuumutatud vee ning määrasin tiitrimise abil ühes kolvis ÜK ja teises KK. Pipeteerisin kolme kolbi 100 mL uuritavat vett ning keetsin neis olevat vett ükshaaval 15 min. Jahutasin
Keelekasutus suhtlusportaalides Enne uurimustöö alustamist seadsin endale sihtmärgi uurida, kuidas suhtlusportaalides suheldakse ja milline on sõnakasutus. Igal portaalil, foorumil, blogil jms on olemas reeglid, kuid kui palju neist kinni peetakse? Sellise mõttega asusin mina uurima keelekasutust suhtlusportaalides. Külastades mitmeid suhtlusportaale leidsin, et suhtlemine nendes ei erine suuresti üksteisest. Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses
KASUTATUD KIRJANDUS 7 LISAD Lisa 1 Pildid 8 2 Sissejuhatus Valisin selle teema uskudes, et leian selle aja ja sündmuste kohta seoses titaanidega huvitavaid tegusid ja uskumusi. Kes olid titaanid? Milline on nende vahekord jumalatega? Nende teod? Keda nad kehastasid? Sellistele küsimustele otsin ma vastuseid oma referaadis. Seletan nende seost omavahel ja pereringi. Töö eesmärgiks seadsin lugejale tutvustada titaanide olemust ja tegusid. 3 Titanid ja nende seosed omavahel. Titaanlik tähendab üleinimlikku, võimsat ja hiiglaslikku. Titaanid aga on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu 6 poissi ja 6 tüdrukut. Hyperion on Uranose ja Gaia poeg, Theia abikaasa ja Heliose, Selene ning Eose isa. Iapetos on Uranose ja Gaia poeg, Atlase, Menoitose, Prometheuse ja Epimetheuse isa ja
6 KOKKUVÕTE Mõeldes nüüd et see mis ma tegin ei olnudki nii raske ja üle mõistuse käiv,siis võin öelda et iga inimene saab teha väga ilusaid töid,kui ta seda väga tahab.Selle jaoks tuleb võtta ainult veidi aega ja pühenduda sellele,mida sa teed.Mina olen oma töödega väga rahul ja isegi imestunud milleks kõigeks ma võimeline olen.Kui ma seadsin eesmärgiks teha oma eluilusaim töö,siis selle ma olen saavutanud .Need pildid ei leia oma tee mitte kuskile sahtli põhja,vaid ikka väärikalt seinale. 7 Kasutatud kirjandus Fiona Watt(2002 a.)„Laste kunsti raamat“
Ma vaatasin ringi, klassiruum oli kui uhke lossisaal ja klassikaaslased kui keskaegsed daamid ja härrad. Mind üllatas ka õpetaja laua kõrval seisev Ophelia. Kuid kõige hirmsam asi meenus kõige viimasena, kui tõstsin oma käe ja nägin, et mu sõrmed olid kardus ümber inimese kolba. Ehmunult viskasin kolba käest ja jooksin klassist välja. Koridoris mõtlesin Shakespheare teosele ja avastasin, et ainus võimalus see korralagedus lõpetada, oleks tappa direktor. Ma seadsin sammud direktori kabineti poole ja lootsin, et üllatus on minupoolne. Kuid niipea kui sisse astusin tabas mind tugev hoop kuklasse. Ma olin eksinud direktori osas, ka tema oli plaaninud mind kõrvaldada nähes minus takistust oma teel. Ta astus mu seljale ja lõi kuklasse süstla, milles ilmselgelt oli mürk..." Ema katkestas mind poole lause pealt. "Kuidas sa ellu jäid?" "Oota! Ma räägin sulle kõik toimumise järjekorras. Ta süstis minusse mürki, aeglasetoimelist. Tal oli kavas
Kontserdiarvustus 29. oktoobril kella 19.00'ks seadsin sammud Pärnu Kontserdimaja poole, et osa saada popkuninga Michael Jacksoni mälestuskontserdist "Meenutades Michael Jacksonit". Kontserdile minekut olin planeerinud juba mitu kuud ette, kuid nagu ikka ostsin pileti üsna viimasel minutil, mistõttu oli mõni üksik koht veel alles ning seetõttu pidin kõige kallima kontserdipääsme lunastama. Veidi üle kahe tunni kestval kontserdil kõlasid kõik unustamatud hitid, alates Jackson 5 aegsetest ja lõpetades M
Koostaja: Mattias Loos Haamaste 2009 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate tehiskiududest. Lähemalt olen rääkinud tehiskiudude alamliikidest. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on viskooskiud ja atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest (puidutselluloos) samuti on tehiskiudude tooraineks tselluloos, mida saadakse tselluloosirikastest puudest,
oma vana austaja parun Douphaliga. Alfredo ja Douphali vahel puhkeb tüli. Naine palub Alfredol lahkuda, kui viimane pole nõus seda ilma naisetategema. Lõpuks ütleb Violetta,et armastab Douphali. Raevunud Alfredo solvab Violettat kõigi külaliste ees. Teine vaatus kujunes väga põnevaks. Vaatuse lõppedes jäin huviga ootama, mida toob endaga kaasa viimane ehk kolmas vaatus. Vahepeal sai käidud kõhtu kinnitamas kaasavõetud sokolaadiga kohvikus. Kõhtu midagi talletatud, seadsin sammud uuesti saali poole, kus algas peatselt kolmas vaatus. Kolmandas vaatuses avanes lavale kena vaatepilt. Terve ooperi aja oli lava suurepäraselt kaunistatud. Dekoratsioonidega oldi tõesti palju vaeva nähtud. Viimases vaatuses oli Violetta magamistuba. Läbielatud vapustused on Violetta tervisele halvasti mõjunud. Doktor külastab teda iga päev ning tunnistab, et tal on elada jäänud veel mõned tunnid
lõpetada EEK-s valitud eriala nominaalaja ning heade õpitulemustega, omandada akadeemiline kraad koos põhjalike teadmiste ja oskustega ning kõrgem positsioon ametikohal. Tegu pole enam pelgalt unistuse, vaid mõneti isegi kinnisideega, mis lihtsalt peab teoks saama. Oma sammud olen seadnud järjekindlalt ja teadlikult püstitatud eesmärgi suunas. Eesmärk. SMART. Antud projekti raames ja ühtlasi sellest lähtuvalt seadsin eesmärgiks saavutada EEK I kursuse ettevõtluse aines eksami esimesel sooritusel eksamihindeks ,,hea" (hinne ,,4"). Eesmärgi mõõdetavust näitab eksami tulemus ja eksami toimumise kord. Antud eesmärk on minu jaoks väljakutse, sest lisaks juba eksisteerivatele pidevatele tasakaalu otsingutele töö ja pere vahel, pean leidma juurde aega õppetegevuse jaoks ning sobitama kõik kokku omavahel nii, et ükski osapooltest ei kannataks
Raamat läbi Anna silmade Tulin nelipühaks linnast koju. Jalutasin järve ääres koos Mousiga ja kohtusin siinse rahvaga üle pika aja. Kuid jaanipäevaks tulin koju ja seekord jäädavalt. Isa pakkus mulle Kõrboja perenaise ametit ja muidugi pidin ma nõus olema. Kuigi algul tundsin, et võibolla ei saa sellega hakkama. Aga isagi oli juba vana ja pärijat oli vaja. Puudu oli ainult Kõrboja peremees ja tema pidin ma ise leidma. Seadsin ennast oma toanurka elama. Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa pakkuda ja sauna teha
Parima tulemuse saab, kui pildistatav on heledam kui taust. 4.2.1.1. Praktiline töö Esmase lähivõtte pildina tegin pildi õues. Selleks valisin pilvise ilma ja taustaks tumedad puud, et pildistatav paistaks hästi silma. Kuna õues oli hoolimata pilvisest ilmast väga valge oli raske saada head pilti, sest tekkis palju ülesäritatud alasid. Leidsin lahenduse selles, et seadsin fookuse tumedamale objektile (mantlile) ja tulemuseks oli normaalse värvikontrastiga pilt. 4.2.1.2. Praktiline töö 2 7 Teise lähivõttepildina tegin pildi toas. Kuna õues oli väga valge ja see valgus sobis pildi tegemiseks väga hästi lasin sellel paista tuppa ning kasutasin lisaks täiendvalgust, et vorme esile tuua. Pilt tuli
paaski, šahhki, šeffki, dušški, Almazki, beežki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. TÄHEORTOGRAAFIA Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b,d,g: liitsõnades: tõmbsoon, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld, üldine), kodakondsus; sama sõna muutevormides: seadma seadsin, kärbes kärbsed, üleaedne üleaedsed, moodne moodsa, õudne õudsed, roogne – roogse; võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. TÄHEORTOGRAAF IA h õigekiri h sõna algul (Eesti kirjakeele õp lk 16) Eesti kõnekeeles on tavaline, et sõnaalgulist hd ei hääldata (hiir kõlab sageli iir, hobune hääldub obune jne).
........................................................6 1.4. Majandus............................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE...............................................................................................................8 SISSEJUHATUS Oma uurimustöö teemaks valisin Sveitsi riigi, kuna olen seal ka ise käinud. See on huvitav ja väga imeilusa loodusega maa. Töö eesmärgiks seadsin üldinfo otsimise Sveitsi kohta. kuigi selle riigi kohta saaks palju pikemalt ja laiemalt erinevate teemade kohta kirjutada, teen oma uurimustöös kokkuvõtliku ülevaate Sveitsi loodusest, kliimast, rahvastikust ja majandusest. Töö koostasin oma kodu arvutis, kasutades Microsoft Wordi programmi. Informatsiooni kogumiseks kasutasin interneti. Kogusin kokku põhiandmed, mis jaotasin peatükkideks. Kasutasin ka oma koduarhiivist paari pilti. 1. peatükk
........10 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks valisin Laura Põldvere. Noore lauljanna valisin teemaks just sellepärast, et ta on teistsugune, kui teised lauljad. Silma on ta paistnud just oma tublide saavutustega. Informatsiooni leidmine osutus aga keerulisemaks, kui ma arvasin. Info leidmiseks kasutasin ineterneti, kui ka ajakirjandust. Töö jaotasin ma kolme alaossa. Esimeses alaosas otsisin ma üldist infot Laura kohta. Põhimõtteliselt seadsin info üles küsimustele Kes Ta on? Kus Ta tuleb? ja Mis talle teha meeldib? Teises alaosas märkisin ära tema eriliselt silmapaistvad saavutused aastast 2002 kuni 2007. Kolmandas alaosas kirjutasin välja minu jaoks kakskümmned kõige huvitavamat fakti Laura kohta. 3 Kes on Laura Põldvere? Laura Põldvere on noor Tartu tüdruk. Laura sündis 30.august 1988. Tal on väikevend Gregor, ema Martina ja isa
Sisukord Sissejuhatus Valisin oma uurimustööks Sillapää mõisapargi, kus olen ise mitmeid kordi käinud väga kaunist looduspilti nautimas. Ja juba varasematel pargi külastustel tekkis endale palju küsimusi pargi kohta, millele sain vastuseid uurimustöö käigus. Referaadis kirjutan lühikokkuvõtte Räpina mõisa ajaloost, seejärel pargi kujundajast, olemusest, vaadetest, kujundusest, stiilist ja ka erinevatest puude ja põõsaste liikidest. Töö eesmärgiks seadsin saada ülevaade pargi olemusest, ajaloost ja kujundusest. Referaadi koostamisel kasutasin Sillapää pargiga seonduvaid kirjalikke materjale, vähesel määral ka interneti lehekülgi. Referaadis esinevad pildid on võetud internetist. Mõisa ajalugu Eestimaa kagusopis, Peipsi-äärsetel rannamadalikel, jõgede ja järvederohkel alal on läbi aastasadade mänginud olulist osa maa poliitilises ja majanduslik-kaubanduslikus elus just see Räpina mõis (vt
leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige kõrgemale, sest see on riiklik asutus ehk siis on lapse areng selles asutuses tagatud. Kahjuks jäävad niiviisi lasteaedade varju lastehoiud, mis on järjest tihemini hakanud arenema välja juba tuntud stereotüübist, kus lapsed omapäi hoidja valve all mängivad. Minu uurimistöö eesmärgiks seadsin olukorra, kus tahan täiesti nullist avada säärast lastehoidu, mis pakub asendust lasteaedadele, kus laps saab täpselt sama hea alghariduse enne kooli minekut. Algteadmised lastehoidude kohta olid mul olemas isiklikust kogemusest, erinevatest ajaleheartiklitest ning tuttavatelt kuuldust. Loomulikult olid need teadmised vaid üürike osa sellest, mis suur ettevõtmine see tegelikult on. Oma töös kasutasin seadustest lähtuvat materjali,
annaabi.ee 
