Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine (0)

Töö eesmärk
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega;
Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga;
Kasutatavad ained ja töövahendid
0,025 M soolhape , 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3⋅H2O),
indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00
Töövahendid
Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL)
tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter , klaaspulk,
filterpaber , katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit , etalonlahuste komplekt
SO42− iooni kontsentratsiooni määramiseks .
Töökäik
A iooni sisalduse (KK) määramine
1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi 
loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett,
lisasin 4 tilka indikaatorit mp.
2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti − kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 
0,025 M soolhappelahusega nullini ( meniski alumine kaar peab kokku langema
skaala 0-märgiga).
3. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt 
ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega . Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee
värvus kollasest üle oranži punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga
täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin
büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala.
4. Pesin koonilise kolvi hoolikalt kraaniveega ja loputasin destilleeritud veega. 
Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus
ei ületanud 0,10...0,15 mL.
B ioonide sisalduse (ÜK) määramine
1. Pipteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100mL uuritavat vett, 
lisasin 5mL puhverlahust ning natukene indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks.
2. Seadsin töökorda büretti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt 
segades kuni jäi püima sinine värvus.
3. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei 
ületanud 0,1 mL.
Katse andmed
100ml=H2O
Katse A1. HCL=2,5ml
2. HCL=2,5ml
Katse B 1. 7,4ml triloon-b
2 7,5ml triloon-b
Arvutused
A
1. HCO3 − ioonide kontsentratsioon
CmM =V HCl * C M , HCl * 1000mmol / (Vvesi * 1mol)
2,5 * 0,025 * 1000/ (100*1)= 2,5 mmol/dm3
2. Karbonaatse karedus
KK: mM = 2,5/2=1,25 mmol/dm3
B
Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine
Üldkaredus
ÜK: Vtriloon −B * C M ,trilon −B * 1000mmol/( Vvesi * 1mol)
ÜK: 7,4*0,025*1000/(100*1)= 1,85 mmol/dm3
C Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk -üldkaredus
JÜK= Vtriloon −B * C M ,trilon −B * 1000mmol/( Vvesi * 1mol)
JÜK= 0,005*1000’0,65/(100*1)= 0,0325 mmol/dm3
Järeldus
Kasutades lisa tabel 5.1 võime järeldada, et TTÜ loodusteaduste maja vesi on mõõdukalt kare. Vee karedust saaks väikesmaks kui vett rohkem läbi keeta või kasutada rohkem filtreid.