STATISTILINE UURING (0)

5 VÄGA HEA

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond
MA10
STATISTILINE UURING
Õppeaines: Statistika
Juhendaja : Silvi Malv
Tallinn 2012

Sissejuhatus
Töötan Raekoja platsis asuvas restoranis Liisu juures ning otsustasin oma statistilise uurimuse teha oma töö põhjal. Nimelt uurisin lähemalt 36 laua arveid. Eraldi tõin välja kulu söögile ja joogile. Oma uurimustöö eesmärgiks seadsin välja selgitada meie klientide keskmised kulu-tused ( laua põhiselt ). Kuna paljud kliendid tellivad toite mitme peale ei saanud ma täpselt välja tuua kulutusi ühe kliendi kohta. Tänu sellele oleks restoranil soovi korral võimalik oma hindu võrrelda teiste sarnaste ettevõtjatega ning vajadusel hindu tõsta või langetada.

Andmed
Andmete kogumiseks vormistasin paberile tabeli, mida täitsin iga kord kui mõni laud oma arve ära maksis. Tabelisse kirjutasin kliendi arve maksumuse, arvutasin joogi ja söögi maksu- muse .
Laud
Arve maksmus, €
Kulu söögile, €
Kulu joogile, €
1
32,80
14,80
18,00
2
47,30
24,30
23,00
3
75,90
46,05
29,85
4
45,20
35,80
9,40
5
32,00
24,30
7,70
6
48,70
24,30
24,40
7
38,55
21,75
16,80
8
47,75
37,25
10,50
9
116,60
108,60
8,00
10
28,25
19,85
8,40
11
17,25
12,15
5,10
12
38,50
24,30
14,20
13
27,75
17,55
10,20
14
41,70
32,40
9,30
15
33,35
21,75
11,60
16
47,05
37,05
10,00
17
29,15
23,35
5,80
18
33,60
22,00
11,60
19
83,35
52,45
30,90
20
44,10
26,70
17,40
21
62,40
33,20
29,20
22
43,00
35,40
7,60
23
76,60
55,70
20,90
24
187,60
91,55
96,05
25
38,45
16,65
21,80
26
31,25
25,55
5,70
27
49,80
23,60
26,20
28
50,90
30,00
20,90
29
131,20
69,80
61,40
30
70,30
54,30
16,00
31
109,65
69,65
40,00
32
49,00
36,60
12,40
33
30,80
19,20
11,60
34
37,15
25,55
11,60
35
40,05
30,05
10,00
36
39,45
31,05
8,40
Kokku:
1956,45
1274,55
681,90

Statistilised näitajad algandmete põhjal

Maksimaalne ja minimaalne
Laud
Arve maksumus, €
Kulu söögile, €
Kulu joogile, €
MIN
17,25
12,15
5,10
MAX
187,6
108,6
96,05
Eelnevast tabelist on näha, et minimaalne arve suurus on 17,25 euot ning maksimaalne on ligi 11 korda suurem – 187,6 eurot. Erinevus minimaalse ja maksimaalse vahel on kulul söögile ligi 9 kordne ning kulul joogile lausa ligi 18 kordne.

Mahu – ja asendikeskmised
Laud
Arve maksumus, €
Kulu söögile, €
Kulu joogile, €
Aritmeetiline keskmine
54,35
35,40
18,94
Mood
puudub
24,30
11,6
Mediaan
43,55
28,35
12,00
Aritmeetiline keskmine on arve maksumuse puhul 54,35 eurot. Kulul söögile 35,4 eurot, mis moodustab arve maksumuse keskmisest 65,1%. Keskmine kulu joogile on 18,94 eurot – 34,9%. Arve maksumuse puhul mood ehk kõige sagedamini esinev väärtus puudub, kulul söögile on see 24,3 eurot ja joogile 11,6 eurot. Mediaan ehk korrastatud statistilise rea keskmine väärtus on arve maksumuse puhul 43,55 eurot, kulul söögile 28,35 eurot ja kulul joogile 12 eurot.

Variatsiooninäitajad
Laud
Arve maksumus, €
Kulu söögile, €
Kulu joogile, €
Rea ultaus
170,35
96,45
90,95
Dispersioon
1145,32
441,05
294,43
Standarthälve
33,84
21,00
17,16
Variatsioonikordaja
62,3%
59,3%
90,6%
Rea ulatus on maksimaalse ja minimaalse näitaja vahe, kuna antud uurimustöös on suurim ja vähim näitaja väga erinevad on ka rea ulatus suhteliselt suur. Dispersioon näitab uuritava suuruse varieeruvust ning standarthälve on ruutjuur dispersioonist. Variatsioonikordaja alusel saab öelda, et kulu joogile varieerub kõige rohkem lausa 90,6%, arve maksumus varieerub 62,3% ning kulu söögile 59,3%.

Variatsioonread ja nende põhjal arvutatud statistilised näitajad

Arve maksumuse variatsioonrida
Arve kokku, €
Laudade arv
xi
xifi
xi-x
(xi-x)2fi
15 – 45
18
30
540
-6
648
45 – 75
11
60
660
24
6336
75 – 105
3
90
270
54
8748
105 - 135
3
120
360
84
21168
135 - 165
0
150
0
114
0
Üle 165
1
180
180
144
20736
Kokku:
36

2010

57636
Peamised statistilised näiatajad arve maksumuse variatsioonrea põhjal (eurodes):
Mood:
36,60
Mediaan:
45,00
Keskmine:
55,83
Standarthälve:
40,01
Variatsioonikordaja:
71,7%
Dispersioon:
1601,00

Kulu söögile variatsioonrida
Kulu söögile, €
Laudade arv
xi
xifi
xi-x
(xi-x)2fi
10 – 30
18
20
360
-16
4608
30 – 50
11
40
440
4
176
50 – 70
3
60
180
24
1728
70 – 90
2
80
160
44
3872
üle 90
2
100
200
64
8192
Kokku:
36

1340

18576
Peamised statistilised näitajad kulu söögile variatsioonrea põhjal (eurodes):
Mood:
24,40
Mediaan:
30,00
Keskmine:
37,22
Standarthälve:
22,72
Variatsioonikordaja:
61,0%
Dispersioon:
516,00

Kulu joogile variatsioonrida
Kulu joogile, €
Laudade arv
xi
xifi
xi-x
(xi-x)2fi
1 – 20
24
10
240
-26
16224
20 – 40
9
30
270
-6
324
40 – 60
1
50
50
14
196
60 – 80
1
70
70
34
1156
üle 80
1
90
90
54
2916
Kokku:
36

720

20816
Peamised statistilised näitajad kulu joogile variatsioonrea põhjal (eurodes):
Mood:
13,31
Mediaan:
16,00
Keskmine:
20,00
Standarthälve:
24,05
Variatsioonikordaja:
120,2%
Disperioon:
578,22
Võrreldes saadud tulemusi (mood, mediaan, kesmised jne) algandmete põhjal saadud näita-jatega näeme, et need on suhtelised sarnased kuid suuremad. Tänu variatsioonrea koos-tamisele õnnestus leida ka arve maksumused mood, mis algandmete põhjal puudus. Samuti näeme tabelite põhjal, et kulu joogile varieerub kõige rohkem ning kulu söögile kõige vähem.

Korrelatsioon
See näitab nähtuste vahelisi seoseid:
Tugev seos
0,7 Märkimisväärne
0,5 Mõõdukas
0,3 Arve maksumus ja söögi maksumus
0,91
tugev
Arve maksumus ja joogi maksumus
0,86
tugev
Söögi maksumus ja joogi maksumus
0,57
märkimisväärne
Arvutustest on näha, et kõige tugevamini on omavahel seoses arve maksumus ja söögi maksu-mus, kuid ka arve maksumus ja joogi maksumus on väga tugevas seoses. Söögi maksumuse ja joogi maksumuse vahel on märkimisväärne seos.

Vigade teooria
Arve maksumuse keskmine viga usaldatavusega 95% on 13,54. See tähendab, et õigeks tulemuseks loetakse kõik, mis jäävad vahemikku: 42,3 kuni 69,37.
Söögi maksumuse keskmine viga usaldatavusega 95% on 7,69, See tähendab, et õigeks tulemuseks loetakse kõik, mis jäävad vahemikku: 29,54 kuni 44,91.
Joogi maksumuse keskmine viga usaldatavusega 95% on 8,14. See tähendab, et õigeks tulemuseks loetakse kõik, mis jäävad vahemikku: 11,86 kuni 28,14.

Graafik

Kokkuvõte
Seadsin oma uurimuse eesmärgiks lähemalt teada saada meie klientide keskmisi statistilisi näitajaid ( laudade põhiselt ). Uuringust sain teada, et keskmine laud kulutab meie juures ligikaudu 56 eurot, millest enamasti kulub söögile rohkem kui joogile. Muidugi ei ole need näitajad absoluutne tõde, kuna arvestada tuleb ka klientide rahvusega. Aja jooksul olen märganud, et venelased söövad palju, kuid joovad väga vähe. Soomlased seevastu joovad palju veini ja õlut ning söövad enamasti ühe või kaks käiku. Kindlasti on uuring meile kasulik ning saame üldise pildi oma klientuuri kulutustest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 49 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EveliEfka Õppematerjali autor

arve maksumus maksumuse näitaja söögi maksumus STATISTILINE UURING

Sarnased õppematerjalid

docx

Statistika kordamisküsimused

Normaaljaotus - Juhuslik suurus allub normaaljaotusele, kui see on mõjutatud paljude faktorite poolt, iga üksikfaktori mõju on väike, puudub domineeriv faktor. Normaaljaotuse jaotustihedus - Määratud ära kahe parameetriga: Keskväärtus µ määrab ära jaotuskõvera asukoha, standardhälbest σ sõltub, kui lai on jaotuskõver. Valem: Normaaljaotuse keskmised: aritmeetiline keskmine = mood = median 6. Valikuuringud Statistiline uuring võib olla: kõikne – uuritakse läbi terve üldkogum või valikuline – uuritakse läbi üldkogumit esindav osa : valim Valikuuring - eesmärgiks on valimi põhjal järelduste tegemine üldkogumi kohta. Kasutamise põhjused: Väiksem maksumus, Suurem kiirus, Suurem paindlikkus, Laiem rakendatavus • spetsiaalne aparatuur; • spetsiaalselt ettevalmistatud töötajad. • Suurem täpsus andmete kogumisel • suurema

Statistika

doc

Statistika eksamiks kordamiseks küsimused

rahvus). STATISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUS TE VASTUSED 1. Statistika aine ja meetod Statistika on iseseisev teadus. Ta uurib ühiskondlike nähtuste kvantitatiivset külge lahutamata seoses nende kvalitatiivse küljega ja ühiskonna arengu kvalitatiivset väljendumist konkreetsel ajal ja kohal. Peamiselt tegeleb statistika : 1) Statistiliste andmete hankimisega e. statistiline vaatlus 2) Ststistilise informatsiooni kompaktne ja ülevaatlik esitamine e. Kirjeldava statistika (andmete esitamine ja organiseerimine) 3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeldaminne 4) Järeldav statistika so. Järelduste tegemine hangitud andmete ja vaatluse põhjal uuritava objekti kohta. 5) Prognoosimine

Ettevõtluse alused

pdf

Konspekt

........................................................... 48 7.3 Arv e; pidev juurdekasv ......................................................................................................... 49 7.4 Eksponentsiaalsed mudelid ................................................................................................... 50 8 Statistika aine ja meetod ..................................................................................................... 53 8.1 Statistiline mõtteviis .............................................................................................................. 53 8.2 Statistika olemus ja tegevusvaldkonnad ............................................................................... 53 8.3 Kirjeldav ja järeldav statistika ................................................................................................ 54 8.4 Statistilised tunnused, tunnuste tüübid ......................................

Matemaatika ja statistika

docx

Statistika testid

Suuruse X keskväärtus on järelikult 3,3 3. Kui sündmuse A tõenäosus p(A)= 0,7, siis selle vastandsündmuse tõenäosus on 0,3 4. Visatakse korraga kahte täringut. Kui suur on tõenäosus, et mõlemal täringul tuleb silmade arv "6"? 1/36 5. Kui p(A)=p(A|B), siis sündmused A ja B on sõltumatud 6. Kahe sündmuse korrutise tõenäosus võrdub nende sündmuste korrutiste tõenäosusega, kui sündmused A ja B on sõltumatud. 7. Katsete arvu suurenemisel statistiline tõenäosus läheneb klassikalisele tõenäosusele. 8. Nelja sündmuse tõenäosused on p(A)=0,2; p(B)=0,4; p(C)=0,3; p(D)=0,3. Millised neist sündmustest võivad moodustada täieliku süsteemi? B, C, D 9. Sündmuse esinemise teoreetiline tõenäosus on soodsate võimaluste arvu ja kõigi võimaluste arvu suhe 10.Sündmuse A toimumise tinglik tõenäosus p(A|B) on sündmuse A toimumise tõenäosus, kui on toimunud sündmus B. 11

Majandusstatistika

doc

Andmeanalüüs sots.teadustes

.........................................................................................8 2.2.1. Paiknemiskarakteristikud..................................................................................................9 2.2.2. Hajuvuskarakteristikud...................................................................................................10 3. Kahe tunnuse ühine käitumine..............................................................................................11 3.1. Statistiline sõltuvus ...........................................................................................................11 3.2. Monotoonne sõltuvus.........................................................................................................12 3.3. Korrelatiivne sõltuvus........................................................................................................12 3.4. Lineaarne ühe argumendiga regressioonmudel....................................................

Uurimustöö metoodika

pdf

Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded (TAK0010; 2019/2020)

Vähimruutude meetod on segakulude analüüsi ja prognoosimise kõige täpsem meetod. See võtab arvesse kõik olemasolevad punktid (tegelikud andmed) ning regressioonijoone leidmiseks kasutatakse matemaatilist lähenemisviisi. Vähimruutude meetod lähtub sirge võrrandist: kogukulu = püsikulu + muutuvkulude määr * tegevusmaht. Selle meetodi eelis teiste meetoditega võrreldes on suurem täpsus. Vähimruutude meetodi rakendamisel on enesestmõistetav ka tulemuste usaldatavuse statistiline kontroll. NÄITEÜLESANNE: Määra läbivaatuse muutuvad kulud (kasutades vähimruutude meetodit) ja leia segakulu valem. Kuu Läbivaatuste x2 Tegevuskulud xy arv (x) (arv ruudus) (y) (arvu ja kulude korrutis) veebruar 100 10 000 (=1002) 6 500 650 000 (=100*6500) märts 150 22 500 8 500 1 275 000

Juhtimisarvestus

xls

Exeli valemid

Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +

Arvuti õpetus

doc

Finantsjuhtimise praktikaaruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused........................................................................................................................... 9 2.4.

Praktika aruanne

Rohkem sarnaseid