Mis on naha erialas huvitav? (0)

Mis on naha erialas huvitav?
Nahk kui materjal on teeninud inimesi aastuhandeid. Temast on valmistatud sildu üle jõgede ja on pakkunud inimesele kehakatet ja jalavarju, olnud materjaliks söögi- ja jooginõudele. Nahka on kasutatud ka proteesitööstuses ja valmistatud ilusaid kunstiteoseid , skulptuuridest kuni raamatuköideteni. Nahkehistöö kuulub tarbekunsti alla ning nahkesemeid on muuseumites väga harva kohata, kuna paljud tarbekunstiesemed on laiali läinud mööda asutusi ning eraisikuid. Enamik neist esemeist on aastate jooksul lihtsalt ära tarvitatud. Kulunud asjad visatakse minema, aimamata, et need esemed võivad tarbekunsti ajaloo seisukohalt väärtust omada.
Eesti rahvaluule järgi omistasid meie esivanemad nahale müstilisi ja raviomadusi. Näiteks kuivatatud- jahvatatud hiire - või rotinahk oli keskajal hästi tuntud apteegikraam, mida mitme häda puhul sisse võeti. Jänesenahk arvati olevat hea kondivalu vastu, hundi sabaga vihtlemine pidi aga kaitsma sakste viha eest ja aitama tüdruku mehele. Minu suureks üllatuseks on see, et muti nahaga silitamine pidi nii looma kui ka inimese rammusaks tegema. Pulbrina sisse võttes aitas muti nahk köha , roosi ja paljude teiste haiguste vastu. Samas sai teistele nahaga halba teha: kes vihavaenlasele satikad selga tahtis sokutada, pidi kuivatatud konnanaha ära põletama ja tuha vaenlasele peale raputama. Koerasaba väravaposti alla peitmine võttis aga peretütrelt igasuguse mehelesaamise lootuse .
Nahkehistöös on palju erinevaid tehnikaid ja kaunistusvõtteid. Mulle meeldib kõige rohkem joontehnika, kus niiskesse nahka vajutatakse jooned. Kõige klassikalistemaks tehnikateks on vool ja lõige. Peale nende on ka klišee, käsikuldamine, nahaintarsia, batika, nahapõime, aplikatsiooni, tagumine , põletamine ning segatehnika. Nahakunstnik saab valmistada erinevaid köiteid, albumeid, laekaid, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente jms.
Tänapäeval kasutatakse nahka aksessuaaride disainimiseks ja köitekunstiks ja restaureerimiseks. Nahakunstnikele on taimparknahk meelismaterjal, aga ka kroomnahast ei ütle nad ära. Kunstnikud eelistavad defektiga nahka kuna see inspireerib ning nad muudavad nahadefekti efektiks . Aksessuaari disainil on kokkupuutepunkte moekunstiga. Disain on kaasa liikunud ajastute moevooluga ning see annab uusi võimalusi luua ehteid , kotte, kindaid ja ka nahkrõivaid.
Nahal on olnud suur tähtsus inimese elus ja kunstnik ainult rikastab naha kasutamis võimalusi. Nahakunstnik annab nahale teise elu. Nahkehistöö on peen ning täpne käsitöö. Ka Nahakunstnik väljendab oma tundeid ja isikupära oma teoses.