50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Vardjas
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Parmlasi on väga palju erinevaid liike ning ainult väike osa neist elab Eestis. Igaüks on suvel rohkemal või vähesemal määral kokku puutunud mõne parmuga. Suuri kärbseid meenutavad putukad on imeltusväärsed, kuid samas väga tüütud. Suvel mereääres olles ning veest välja tulles on väga suur tõenäosus, et mõni parm ründab, hammustus võib olla kohati väga valus ning kaua sügeleda. Miks nad seda aga teevad? Parmlased (Tabanidae) Parmlaste sugukonda kuuluvad putukad on tegelikult ühed kõige suuremad kärbsed Eestis. Seda sama saab öelda ka parmlaste kohta maailma mastaabis. Väliselt vägagi sarnase veiseparmu ja sudeediparmu, kes on Eestis kõige suuremad parmuliigid, kehapikkus ulatub kuni kahe ja poole sentimeetrini (26mm)
Parmlased Maria-Heleen Hiie EMÜ 2015 Parmlased • Kuuluvad teiste kärbeste ja kõikvõimalike sääskedega kahetiivaliste seltsi • Tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud vereimejad • Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki Välimus •Parmud on keskmise suurusega või suured (6–26mm) •Väliselt meenutavad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid •Iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad •Läbipaistvad või hallikad tiivad
On kuid terve rea liikide emased on mida nimetatakse teada terve rida kihulasi, kohastunud loomadelt (peamiselt autotoomiaks. kelle emased toituvad vaid imetajatelt) vere imemisele. nektarist. Näiteid kärbeseliste liikidest Kibun (Chrysops sp.) krabiämbliku küüsis Röövkärbes (Asilidae) Parmlased on ligikaudu 3 000- Sirelased on suur sugukond, Röövkärblased on suur, liigiline, üle kogu maailma laialt ligikaudu 5 000 liiki hõlmav siia kuulub umbes 4 500 liiki. levinud sugukond. Eestist on Neid võib leida üle kogu sugukond valdavalt suurte leitud rohkem kui 30 liiki parme. mõõtmetega (kehapikkus kuni maailma. Enamus sirelasi on
Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Toomingas on mit
rakud, rakus palju piklikke tuumi, on ristipidi vöödilised, kokkutõmbed on kiired, kulutavad palju energiat, alluvad organismi tahtele. Südamelihaskude on südames, rakud on haralised, müofibrillid erineva suurusega, müofibrillid võivad paikneda tuuma suhtes radiaalselt, on ristipidi vöödilised, ei allu organismi tahtele. Närvikude esineb lihaste koostises. Ülessanneteks on: ärrituste vastuvõtt, ärrituste ümbertöötlus, ärrituse edasikanne, organite töö koordineerimine. Omapära: neuronid on tähekujulised, jätketega, 2 tüüpi jätkeid: dendriidid ja neuriidid ehk aksonid, neuronid paiknevad närvikeskustes (peaajus, seljaajus, närvisõlmedes). Närvikudedeks on: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju. 3. Ainevahetus sellega tegelevad peamiselt seede-, hingamis- ja erituselundid. Sigimine selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond. Liikumine
Toakärbes Merilyn Mõttus Looma koht süstemaatikas Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad (Insecta) Alamklass: välislõugsed (Ectognatha) Selts: kahetiivalised (Diptera) Sugukond: päriskärblased (Muscidae) Toakärbes (Musca domestica) kuulub päriskärblaste sugukonda. Päriskärblaste sugukonnas on veel umbes 3 000 liiki kärbseid. Päriskärblaste sugukond on eluviisidelt nii valmikute kui vastsete osas väga mitmekesine. Toakärbes on ilmselt üks kõige laiema levikuga putukas kogu maailmas. sugulased Päriskärblaste sugukond on liigirikas ning siia kuulub üsna erineva välimusega kahetiivalisi. Järgnevalt toon mõned näited. Päriskärbse üheks sugulaseks on nt harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans). Väliselt on ta toakärbsega väga sarnane, kuid liigub erinevalt toakärbsest vaid ühel kindlal ajal aastast - suve lõpu poole. Kärbes imeb verd ning võib edasi kanda haigusi. Päriskärblaste hulka kuulub ka tsetsekärbes, kes on tuntud koduloomadele haigus
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, osaleda aine- ja energiavahetuses (nt nahk) Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri; ülesandeks organite sidumine ja ainete transport nende vahel Lihaskude: silelihased ja vöötlihased; ülesanne: võimaldab organismil liikuda Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju; ülesanne: ärrituste vastuvõtt ja organite töö koordineerimine. Katekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed...Epiteelkude katab organismi välispinda (kopse, veresooni jt) ümbritseb organeid. 1) Kaitseb väliskeskkonna kahjulikke mõjude eest (Nt. Nakkuste, vigastuste jt) 2) Toimub epiteelkoe kaudu kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades õhukesed kiled. Üks liik: ripsepiteel- tähtis osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Nt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid