(Audru mõis) (Audru Mõis, Välisuks) 1850test aastatest pärineb keskaegset linnust meenutav kõrge nurgatorniga historitsistlik teenijatemaja. 19. sajandi lõpul ehitatud uuel aidal on keeruka kompositsiooniga viiluots, mille paarisakna juures on kasutatud Pärnust pärinevat keskaegset aknasammast. Sarnane keskaegne aknasammas on leidnud koha 1909. aastal valminud stiilse maakivist viinavabriku paarisakna juures. Mainimist väärt on ka neogooti stiilis teravkaarakende ja sammastikuga valitsejamaja kauni puidust nikerdatud historitsistliku välisuksega. Sammastikuga on kujundatud ka paarsada meetrit eemal paiknev magasiait. Mõisakompleksi uhkuseks on selle kaguosas, Audru jõe saarel paiknev park. Jõe paisutamisega ning maastikukujundusega on sinna tekkinud maaliline mitmete saarte ja käärudega paistiik. Just tiigi poole avanes fassaadiga vana peahoone - selle kohal asetseb praegu 1950tel aastatel
Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ning August Volberg. ● Hoone on fassaadiga Suur-Karja tänava poole. ● Fassaadi lahenduses on ühendatud klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormid. ● Kõrvalfassaadidel on poolsambad, mida ühendab kaarestik. ● Kino Sõprus on kahekorruseline. ● Esimesel korrusel asus kassade vestibüül,mis oli ühendatud avara estraadisaali ja einelauaruumidega. ● Ruumid olid kujundatud sisemise sammastikuga ja rikkalikult ornameeritud. ● Teisel korrusel olid kaks 400 inimest mahutavat kinosaali. ● Kino algseks nimeks plaaniti kas Spartacus või Leningrad. ● 1990-datel hakkas üht kinosaali ja muid ruume kasutama klubi Hollywood.
Rahvusooper Estonia Maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide
Lisaks väljendasid elutarkust õpetussõnad. Esmakordselt hakati kirjutama novelle (,,Sinuhe jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal. Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud.
kuppelehitisi "Panteoni" on klassikalise arhitektuuri ehadaim näide. Selleaja ehitised on sümeetrilised, suurte siledate pindadega. Fassaadi esikülge, mis meenutab kreeka templi otsakülge, kaunistab eenduv sammastik, mida kroonib kolmnurkne viil. 3. Mille poolest erineb barokkarhidektuur klassikalisest arhidektuurist? Klassikalist arhitektuuri iseloomustab sümeetria, suurte siledate pindadega hooned, rohke eenduva sammastikuga, mida kroonib kolmnurkne viil. Barokkarhidektuurile on iseloomulik vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine. Uhked paarissambad, fassaadi kaunistavad nissid, milles asetsevad skulptuurid, murtud viilud, voluudid, etteulatuvad hooneosad, kõverjooned ja ümarkaared need kõik on barokkarhidektuurile iseloomulikud. 4. Milliseid eeskujusid järgis klassikaline maalikunst? Miks? Maalikunstile varasemastajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel suuri raskusi, sest neid
Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Suuremal osal rooma templitest (Ilmselt etruski eeskujul) on aga fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Sõltumatult Kreekast kujunes Roomas välja kuppelehitis- kupliga kaetud silindriline hoone (nt: Panteon). Kreeka arhitektuur jagatakse kolmeks klassikaliseks orderisüsteemiks - dooria, joonia ja korintose orderiks. Kreekas kasutati sambaid eelkõige toestamise eesmärgil (kogu ehitis seisnes kiviplokkide omavahelises sobitamises ja vastupidamises ilma sideaineta vastupidiselt Rooma ehituskunstile) kuid Roomas olid nad pigem dekoratiivse eesmärgiga
Rooma foorumil Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma tänapäeval arhitektuurse mooduli: poolsammas ehk pilaster, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet nii võlv- kui talakonstruktsiooni Laialt olid levinud ümartemplid. Tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuuris välja kuppelehitis kupliga kaetud silindriline hoone. Rooma Panteon Laeava Vaade ülevalt Vaade küljelt Sisevaade Kuppelehitis, kus tähtsaim ei olnud mitte välis-, vaid sisevaade.
Sambatüüpidest on eelistatumaid korintose sambad (mis on ka pildil) kui kõige toredamad. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitisosa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonulise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad, amfiteatrid, termid,
Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid: · Ees sfinkside allee kivist lamavad inimnäoline lõvikuju. · 2 torniga värav. · Obeliskid kivisambad jumala taevast alla laskumiseks. · Lahtine sammastikuga õu. · Sammassaal ülikutele. · Pühamu preestritele. · Kuulsaim tempel Amon-ile Karnakis (20 m sambad) 6. Skulptuur: a. Üldiseloomustus: · Teenis usku ja oli rangete reeglitega, mis pidurdas arengut. · Levinumaiks küllaltki realistlikud portreed. · Mida rohkem kuju ülikuga sarnanes, seda parem kui muumia hävis, tuli hing kujusse. b. Asendid: · Istuv jalad koos, käed põlvedel.
Uue riigi ajal. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk. Tihti oli lõvi kehaga ja inimese peaga suurtel sfinksidel vaarao nägu. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja saalidesse pääses läbi värava- kahest ülespoole tõusvast müüriplokist, mida nimetatakse pülooniks. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Templi esimesse ossa, lahtisse sammastikuga ümbritsetud õue, pääsesid kõik inimesed. Järgmine ruum põikasendis sammassaal oli ülikutele ja selle taga asetsevasse pühamusse võisid minna ainult preestrid. Templis oli veel mitmesuguseid ruume, nende seas varahoidlad ja raamatukogud. Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid
1881. aastal avastas arheoloog Gaston Maspero templi taas, kuid enne väljakaevamisi tuli küla mujale kolida. Tempel on säilinud osaliselt, sh palju skulptuure ja obeliske ja imposantsed kujud Memnoni kolossid. Tempel on pisut kallakil, geomeetriliselt ülikeerukas ning kujutab endast inimese sümbolkujundit, omalaadset hiiglaslikku hieroglüüfi. Templis leidub ka arvukalt näiteid "kuldlõikest." Võimsa sammastikuga Luxori tempel asub veepiiril Luxori südames ning on üks muljetavaldavamaid iidseid monumente Egiptuses oma elegantse näitega vanaegiptuse templiarhitektuurist. Templi juurde viib Sfinkside allee, mis oli kunagi 2 km pikk, ulatudes Luxorist Karnakini. Öösiti on tempel valgustatuna eriti kaunis. Karnaki templikompleks Karnaki määratu kompleksi südames seisab jumalate kuningale pühendatud Amoni tempel.
1911 mängiti Estonia teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". "ESTONIA" TEATRIHOONE AJALUGU 1913. aastal valmis Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud teater "Estonia" mis oli suurim sel ajal Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühele poolde ehitati teatri- teise kontserdisaal, mille kujundus on tänaseni. Suurte saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt imestas. "Estonia" teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine toimus 24.augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile sel puhul oma kaks kaunimat marmorkuju "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Esimene direktor: Esimene peadirigent: KASUTATUD KIRJANDUS Eesti teatri- ja muusikamuuseumi kodulehelt. www.tmm.ee Rahvusooper "Estonia" kodulehelt. www.opera.ee Teater "Vanemuine" kodulehelt. www.vanemuine.ee
nad on valesti aru saanud klassikalisest orderist. Kuid sambad ei ümbritse siin mitte ainult arhitektuurilist tuuma, vaid järgivad toestamata simsi pidevalt katkestatud liikumist kord astuvad ette, kord taha, ning loovad intervallide komplitseeritud rütmi. Viilkatused loovad mulje, nagu oleksid külgtiivad isoleeritud, ehkki need on kogu ehitusega simsi abil ühendatud. Ehituse suhteliselt väikestele mõõtmetele vaatamata ei ole mõlemad korrused ühe kõrgema sammastikuga ühendatud. Sambad on paigutatud suurte vahedega, veel harvemini kui Erechtheionis. Hoone mõjub seetõttu väga plastilise ja õhulisena. Suurema plastilisuse ja valguse ja varju mõju otsinguil kasutasid ehitusmeistrid rikkalikult taimemotiiviga kaunistatud korintose kapiteeli ning eelistasid peenemat profileeringut. Seda patustamise vanade vormide vastu sooritati niivõrd järjekindlalt, et võib kõnelda hellenistliku arhitektuuristiililiselt ühtsusest kuni I
polnud enam otsest kandefunktsiooni. Suuremal osal rooma templitest on ilmselt etruski eeskujul fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris 2 seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ka ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Rooma ehituskunsti suured uuendused olid kaared, võlvid, kuplid ja lubimördi kastuselevõtt. Ainuke täielikult tänapäevani säilinud Rooma-aegne ehitis, kõikidele jumalatele pühendatud Panteon (ehit. keiser Hadrianuse ajal 2. saj. p. Kr) oli ühtlasi antiikaja suurim kuppelehitis. Panteoni kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja ava selle keskel valgusallikat Päikest. Kuplit katab kassettlagi.
paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamkiht. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik Basiilikad Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad Kooriruum Kabelid Kooriümbriskäik KODAKIRIK ITAALIA (valge romaani, ümarkuplid, kerge, õhuline) Pisa Katedraal (1063-1118) Materjalid: tellis, kivi, marmor Eraldiseisev kellatorn kampaniil (kalle 4,3m) Eraldiseisev Ristimiskabel Ohtra sammastikuga, kaetud marmorplaatidega INGLISMAA Durhami Kloostri Kirik 11.-12.saj Täies ulatuses võlvitud kirik Inglismaal Monumentaalne ehitiste kogum (koosneb lõuna pool paiknevast katedraalist ja selle korvalhoonest ning põhja poole lossist) Kesklöövi kõrgus 22m Sisekujunduses erinevas stiilis sambad Loss oli muistne normannide loss ARHITEKTUUR Juhtivaks stiiliks oli arhitektuur Tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur Peamisteks ehituskeskusteks olid kloostrid Mungad ise olid ehitusmeistrid
Lisaks väljendasid elutarkust õpetussõnad. Esmakordselt hakati kirjutama novelle (,,Sinuhe jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, 11 ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Cheopsi püramiid (maailma suurim) Gizapüramiidid(maailmaimed)
sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. 1918. aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Maanõukogu vastu määruse mõisamaade kontrolli alla võtmise kohta. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse,
70×30 m · Sambad olid u. 10 m kõrged · Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis · Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda · Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili · Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed · Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud · Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi · Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike tempel · Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni · Siis sai ta tugevasti kannatada plahvatuses Kreeka vallutanud türklased olid templi muutnud püssirohulaoks · Kuna Parthenoni siseruumidest ei ole täpseid jooniseid, ei ole seda restaureeritud · Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni tempel
vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid: · Ees sfinkside allee kivist lamavad inimnäoline lõvikuju. · 2 torniga värav. · Obeliskid kivisambad jumala taevast alla laskumiseks. · Lahtine sammastikuga õu. · Sammassaal ülikutele. · Pühamu preestritele. · Kuulsaim tempel Amon-ile Karnakis (20 m sambad) 6. Skulptuur: a. Üldiseloomustus: · Teenis usku ja oli rangete reeglitega, mis pidurdas arengut. · Levinumaiks küllaltki realistlikud portreed. · Mida rohkem kuju ülikuga sarnanes, seda parem kui muumia hävis, tuli hing kujusse. b. Asendid:
Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m. Sambad olid u. 10 m kõrged. Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis. Põhjused olid poliitilised. 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel soda. Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili. Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed. Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud. Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi. Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike temple. Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni. Siis sai ta tugevasti kannatada plahvatuses Kreeka vallutanud türklased olid templi muutnud püssirohulaoks. Kuna Parthenoni siseruumidest ei ole täpseid jooniseid, ei ole seda restaureeritud. Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni temple. Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest
lähedal Giza väljal, neist suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, mille algne kõrgus oli 146 m. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks, mistõttu hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhauda. Egiptuse tempel oli uhke ja võimas ehitis, milleni viis sageli sfinkside allee. Väljastpoolt oli tempel kaunistatud värviliste reljeefidega, templi sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis. Templi esimese osa moodustas lahtise sammastikuga ümbritsetud õu, mis oli kõigile avatud, tagumise osa aga sammassaal, kuhu võisid minna ainult preestrid. Templis oli veel mitmesuguseid ruume (varahoidlaid, raamatukogusid jne). Suurimad ja kuulsamad egiptuse templid asuvad Karnakis ja Luksoris (mõlemad on pühendatud jumal Amonile), tuntumaid kaljutempleid on Abu Simbelis asuv vaarao Ramses II tempel. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti eelkõige kultuslik (usuline) tähendus
määratud hinnad kõigile põllumajandussaadustele. Maaelanike igapäevasest elust teatakse aga vähe rääkida. Nende kaootiliselt ehitatud külad nägid välja üsnagi armetud . Maju ehitati peamiselt kohalikust kivist, puiti kasutati vaid uste ja katuse tarvis. Jõukam peremees lasi püstitada kahekorruselise maja, mille alumisel korrusel elasid orjad ja teenrid, ülemisel aga isand oma perega. Need majad olid ehitatud lõuna poole avaneva sammastikuga ja kaunistatud marmoriga . Käsitöölised. Tuntud käsitöökeskusteks olid Konstantinoopol, Aleksandria, Antinookia, Tüürud, Beirut, Efesos, Smürna, Nikaia, Thessalonike ja Korintos. Võimude korraldusel olid Bütsantsi linnade käsitöölised koondatud ametialade järgi ühingutesse, mis tekkisid Bütsantsis tunduvalt varem kui tsunftid Lääne-Euroopas ja erinesid nendest mitmeti. Pääs korporatsiooni ei olnud kitsendatud ei
Juba 2000 eKr kerkis esile kreeka kultuur, millest on säilinud Knossose ja Phaistose paleed ja mükeene kultuurist välja arenenud tähtsamad ehitised Mükeene ja Tirynthia linnused. Tuhat aastat hiljem hakkas välja kujunema ühiste müütide, kultuste, festivalide, võitluste (olümpia) ja ühise arhitektuuriga kreeka rahvuslik identiteet. Tähtsamateks ehitisteks olid templid ning et seda templi keskset osa rõhutada, ümbritses see kõigist külgedest puuvaiadel ehitatud sammastikuga. [4] Joonis 6. Paestum ehk Poseidoni tempel [1] Sellel perioodil tõuseb esile samba ja friisi ehitusstiil. Sammas on selle arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, mis jaguneb alumiseks osaks ehk baasiks, keskmiseks osaks ehk tüveks ning ülemiseks osaks ehk kapiteeliks. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Erinevaid stiile nimetati orderiteks. Dooria orderi stiilile olid omased ranged toekad, kannelüüridega
element vaid pigem on poolsammas, mis on vastu seina ja ainult kaunistab. Triumfi kaarel ja sambal on vahe see, et kaared olid sõjakäikude auks, aga sammas on üksikute võitude pärast. Kaunistamisel kasutati ajaloolisi reljeefe, kus kujutatakse sõdu. Rooma tempel asub kõrgel poodiumil, sissepääs ainult ühel küljel. Rooma templid võrreldes teistega on väga väiksed. Roomas on kõik sambad väga sirged ja korralikud. Tulevad ümartemplid, mis on tavaliselt korintose sammastikuga ja madala koonilise katusega. Teise sajandi algusest on säilinud ja üks kõige silmapaistvamaid hoonetest Rooma Panteoni tempel, millele anti armu ja see oli kristlik pühamu. Väliselt on see suur kuppelehitis ja omal ajal olevat olnud kullatud. See on geniaalne ehitis, sest katusel on suur avaus, mis annab kogu ruumile eriti piduliku mulje. Panteon tähendab seda et kõik jumalad olid seal võrdsed ja ei tõstetud ühte jumalat esile.
600m ja 120m lai ja pikk. Eiffeli torn. Metallkonstruktsioon võeti kasutusele avalikkudes hoonetes. (Henri Labrouste - Bibliotheque Nationale). Auguste Perret - arendas edasi betooni. Esimene maja mis tal oli, kõige esimene raudbetoonist korterelamu maailmas. Franklini tänava korterelamu. Champs Elysees teater ja Notre Dame du Reincy kirik. Teatri peafassaad on klassitsistlik, tavapärase kivikattega, mis on väga vähesel määral seotud selle taga asuva fuajee rikkaliku sammastikuga liigendusega. 3.loeng Chicago koolkond-ajast eest liikumine (Ameerikas) Keskaja vaimustus- industraal, historitsism Ettemääratud reeglid muutusid trotslikuks, oli vaja muutust-> tagasi loodusesse Juugend = vabaliikumine, pole algust ega lõppu. Püüd leida uus stiil, uus ühiskonna elamise viis Juugend on MOODNE + SISULT INNOVATIIVNE või VANAMOODNE + PEALISKAUDNE See stiil läks tagasi loodusesse ehk võttis näiteid loodusest. Pole manifesti, ega täpset algus ja lõpu kuupäeva
Sai alguse 15.saj II poolel ja oli kavandatud tsentraalehitisena. 16.saj keskel valmis Michelangelo projekti järgi võimas kuppel. Ehitus jätkus,tsentraalehitise asemel läks moodi pikihoone ning sellest sai üks suurimaid sakraalhooneid maailmas(pikkus 211.5 m). Lõpliku ilme andis sellele Lorenzo Bernini , kes kujundas kiriku ette suurejoonelise ja kõige omapärasema kujuga väljaku(1667), mille ovaali ümbritsev neljarealine kolonnaad harmoneerub kenasti kiriku fassaadi sammastikuga. Imposantne on ka avara ja kõrge kiriku interjöör, kus on kasut palju skulptuure, värvilist marmorit ja kulda. Kogu sisekuj on tehtud Bernini jooniste põhjal või otseselt tema poolt. Õnnestunumad kunstiteosed on tabernaakel(kaitsekatus altari kohal) ja paavsti kantsel. Püha Peetri kirik Prantsusmaa Versailles' loss *(algus 17.saj keskpaik) *Louis XIV rajamise algataja *seal töötas Pr arhitektide, skulptorite, maalijate paremik *arhitekt- Jules
istekohad. Hiljem lisati mäekülgedele ka istmed istmeread. Keset orkestrat paiknes Dionysose altar, seal ohverdati pidustuste alguses. Altari astmetel istus hiljem muusikasaatja. Hiljem asendusid puuistmed kiviistmetega. Orkestra jäi samaks ning sellele lisandus skenee (algselt onn-telk orkestra taga, hiljem puidust ja kuuri moodi ja ajutine). Skenee oli lõpuks kivist püsiv ehitis, kus muudeti esiseina. Skeneest tehti nagu tiibhoone, millel oli palju funktsioone. Skenee esist kaunistati sammastikuga. Skenee ees oli proskeenium ehk väike lavake. Skenees toimus ümberriietumine, asus orkestra taga. ,,Deus ex machina" ehk jumal masinast. Seda väljendit kasutati nö kure kohta, masin, mis tõstis näitleja õhku või vastupidi, kui ta mängis jumalat ja ta oli vaja taevast maa peale tuua. Näitleja sai immiteerida lendamist. Näitleja sai tõsta orkestra kohale. · 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis",
Iseloomulik oli sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli: – poolsammas (või kandiline poolsammas ehk pilaster ) – kaar –poolsammas, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet – nii võlv- kui talakonstruktsiooni. Moodulisüsteem oli lihtsaim viis samade mõõtsuhete saavutamiseks. Laialt olid levinud ümartemplid. Tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuuris välja kuppelehitis – kupliga kaetud silindriline hoone. Basiilika algidee pärines samuti Kreekast – seal nimetati basiilikaks valitseja e basileuse elupaika. Roomas saavutas see oma täiuslikkuse. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilari- ridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem,
., üks seitsmest maailmaimest, hävitati 15.saj.). Mausoleum oli kavandatud nii valitseja hauakambri kui ka teatrina . Nelinurkse põhiplaaniga hoone mõõtmed olid 66/77 m, kõrgus 46 m. Alumise korruse moodustas hauakamber, mille siseruumis toetasid lage 15 dooria sammast, välisseinu aga katsid reljeefid, mille autoriteks olid oma aja tuntumad skulptorid (Skopas jt). Hoone teine korrus oli väljaspoolt ümbritsetud joonia sammastikuga, siseruumis aga oli lae toestuseks 15 korintose sammast, samas paiknesid ka Mausolose ning tema naise Artemisisa kujud. Mausoleumi katus moodustus 24-astmelisest püramiidist, mida kroonis marmorkvadriiga. Hilisklassikasse kuulub ka üks paremini säilinud kreeka teatreid. Polykleitos noorema poolt 4.saj II poolel eKr. ehitatud Epidaurose teatrit peetakse kreeka ilusaimaks teatriks. Ümmargust 20-meetrise läbimõõduga orchestrat ümbritsevad järsule mäeküljele astmetena
70×30 m · Sambad olid u. 10 m kõrged · Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis · Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda · Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili · Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed · Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud · Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi · Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike tempel · Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni · Siis sai ta tugevasti kannatada plahvatuses Kreeka vallutanud türklased olid templi muutnud püssirohulaoks · Kuna Parthenoni siseruumidest ei ole täpseid jooniseid, ei ole seda restaureeritud · Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni tempel
Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal. Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud.
Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2 km pikk. Tihti oli lõvikehaga sfinksidel vaarao nägu. Egiptuse templi väljastpoolt üsna monotoonset seina ilmestasid ainult värvilised reljeefid, sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis, mida nimetatakse pülooniks. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Templi esimesse ossa, lahtisse sammastikuga ümbritsetud õue, pääsesid kõik vabad inimesed. Järgmine ruum - põikiasendis sammassaal - oli ülikutele ja selle taga asetsevasse pühamusse võisid minna ainult preestrid. Templis oli veel mitmesuguseid ruume, nende seas varahoidlad ja raamatukogud. Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Sambakapiteelidele (ülaosadele) anti stiliseeritult lootose, papüüruse (pungade või õite) ja palmi vorm. 3,5m läbimõõduga sammaste
sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. Järkjärgult kasvas mõisa kui asustuskeskuse tähtsus. Peale mõisniku ja tema sugulaste elas seal ka arvukas mõisapere, mis koosnes lihtrahvast - mõisasse teenima võetud talupoegadest.
annaabi.ee 
