Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KINO SÕPRUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
KINO SÕPRUS #1 KINO SÕPRUS #2 KINO SÕPRUS #3 KINO SÕPRUS #4 KINO SÕPRUS #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor srtzu Õppematerjali autor
Powerpoint Kino Sõpruse ajaloost ja arhitektuurist

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
pdf

Arhitektuuriarvestus

küljes. Lenderi maja puhul on see üleni klaasist, Hariduse 8 maja puhul on piirdutud siiski lihtsalt akendega. Vabaduse Väljak 5, Vene Teater, tõeline historitsistlik kinoteater ehitati aastal 1926. aastal L. Fallsteini ja AS "Royal Films" projekti järgi. Hoone arhitektiks on Frdrihs Skujis. Fassaadilrõhutatud pseudoportikus, dekoratiivne kuulidereaga sakmestik, baroksed katusetornid. Vana-Posti 8, kino Sõprus, on ehitatud aastatel 1953-1955 Märtsipommitamises hävinenud hoonete asemele. Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ja August Volberg. Klassitsistlik hoone, hoonet piiravad võimsad sambad. Mõlemad, nii Vene teater kui ka Sõprus on suured ja võimsad hooned, kuid Vene teater jääb oma portaaliga kõvasti Sõpruse suurte sammastega portaalile alla. Õnnepalee- maja valmis 1910

Antiik mööbel ja restaureerimine
thumbnail
12
odt

Moodne arhitektuur

kaunistavaid elemente raamivad valge värv. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 kino „Sõprus“, Vana-Posti 8 Arhitekt: Friedrich Wendach (projekti autor). Tema tööd jätkas: Ilmar Laas, Peeter Tarvas ning August Volberg. Ehitati märtsipommitamisel hävinud hoone asemel (1953-1955) Tegu on Tallinna vanima repertuaarkinoga. Hoone fassaad on lahendatud Klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormidega. Kino on kahe korruselline ja tema sissepääsu kaunistavad poolsambad. Hoone ees otsas on kolm ornamenti, millele on kraveeritud erinevad sümbolid peale. Uksi, sambaid ja katuse äärt ilustavad mustrid või kujutised. Hoone on sümeertiline ja meenutab vanu rooma ehitisi. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 Vene Teater ja kino „Sõprus“ võrdlus:

teaduslikku uurimistöö alused
thumbnail
60
docx

EESTI ARHITEKTUURI NÄITED II OSA

................ 7 Korporatsioon Ugala Kuperjanovi 16, Tartu..............................................................7 Esindustraditsionalism................................................................................................ 9 Tartu Kaitseliidu hoone............................................................................................. 9 Stalinism................................................................................................................... 12 Kino Sõprus Tallinnas.............................................................................................. 12 Nõukogude aegne tüüpehitus................................................................................... 14 Hrustsovka Tartu Jaani kiriku kõrval.......................................................................14 Orgaanilise arhitektuur.............................................................................................. 17 Maaülikooli metsamaja.........

arhitektuuriajalugu
thumbnail
5
pdf

Nõukogude Eesti aeg

Tartu kannatas sõjas palju ning jäi aastakümneteks hoonestamata.[15]Stalinismi ajal lahendati projekte kollektiivselt, mis oli väga soositud. P. Tarvas kavandas koos arhitektide Harald Armani ja August Volbergiga Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele (1949­1954). Sisearhitektuuri eest vastutasid M. Plees, B. Tomberg ja M. Oselein-Laul. Baltimaade paviljonid asetsesid lähestikku. Eestisse naasnuna alustas P. Tarvas koos August Volbergiga kino Sõpruse projekti, kus abiks oli ka sisearhitekt M. Laul. Puhta stalinistliku arhitektuuri märgiks on Mere puiesteel, 1954. aastal endise kino Grand Marina varemetele ehitatud, Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja, mille autoriks oli A. Kuznetsov. Eesti kõige eriilmelisem venekeelne võõrlinn on 20 000 elanikuga Sillamäe, kuhu 1990. aastani pääses vaid erilubadega. Elamu ehitamine kui eraomandi soosiv ilming oli põhimõtteliselt vastuolus Nõukogude ideoloogiaga

Arhitektuuri ajalugu
thumbnail
24
pdf

Arhitektuuri ajalugu 2 referaat

hauakambrid, Hitler saksamaa arhitektuur näitas riigi võimu jne. Arhitektuuris kujutas stalinism endast neoklassitsismi erikuju. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, selle kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Laevastiku ohvitseride hoone asemel oli seal esialgu 1910-1940 tegutsenud Eesti suurim kino „Grand Marina“, mis hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas tulekahju tagajärjel. 1952. aastal alustati arhitekt A. Kuznetsov projekti järgi endise kino müüridele Laevastiku Ohvitseride maja ehitust. Hoonet analüüsides meenutab see natukene Tartu Ülikooli peamaja, on kasutatud suuri tugevaid sambaid, mis silmnähtavalt on võimelised seda suurt kolmnurkset frontooni kandma. Hoone siseplaan koosnes 168 ruumist. Seal oli 1000 inimest mahutav saal, lugemistuba,

Ajalugu
thumbnail
13
pdf

20. sajandi arhitektuuri ajalugu

Uusi ehitisi ei algatatud, vaid jätkati pooleli olevaid hooneid. 44.a alates sai stalinismi stiil populaarseks. Võeti eeskuju liidu suundumustest? Sellele järgnes stiil võidutsev stalinism, kus oli kohustuslik kasutada stalinismi asju.... Stalinismi stiilis tuli tagasi hoonele dekoor, hakati monumentaalsust rõhuma. Dekoor mis Venemaal hästi rikkalik ja naeruväärne, pandi juurde sotsialistlike kujundeid. Eestis see ei olnud nii lopsakas, jätkas esindus traditsionalismi stiili. Kino "Sõprus" 1955, Peeter Tarvas + August Volberg, see maja on teisest etapist. Liberaalne, võidutsev ja kolmas stalinismi stiil. See on võidutseva aja stiilis. Nõgusa fassaadiga, kus üleval sammaste otsas jookseb Setu muster. Suuremeelsus oli oluline stalinismi stiilis. Ehitati toredaid ja uusi linnasid, kõige paremini säilinud on näiteks Kohtla-Järve ja Sillamäe. Sillamäe oli peidetud linn, mida kaardil polnud. Seal taheti pommi ehitada

Arhitektuuri ajalugu
thumbnail
52
docx

Arhitektuuriteooria referaat

erinevas funktsioonis. Kui 1940. aastate lõpu stalinistlik arhitektuur oli olemuselt vaoshoitud ja välimuselt tagasihoidlik, siis 1950. aastate alguse kasvav poliitline surve moskvast ja tahe suunata elu liiduvabariikides, väljendus suurejoonelisemates ehitusplaanides. Eesti Stalinistliku arhitektuuri näitena saab välja tuua endise Laevastiku Ohvitseride maja Mere pst. 5. Algselt asus asus seal 1910-1940 tegutsenud Eesti suurim kino, mis hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas tulekahju tagajärjel. 1952. aastal alustati arhitekt A. Kuznetsov projekti järgi endise kino müüridele Laevastiku Ohvitseride maja ehitust. Fassaadid on kujundatud vene ampiirstiili vaimus, sissepääsu ja külgfassaadi rõhutavad korintose sambad, peafassaadil kolmnurkne frontoon. Sõjajärgsetel

Arhitektuuri ajalugu
thumbnail
30
docx

Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani

Sissejuhatus Selles referaadis olen kasutanud kahte piirkonda Tartu ja Tallinn. Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890­1905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda peetakse Tartu juugendarhitektuuri

Arhdektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun